Rõõm rabarberist

Meelane mai

Õunapuuõite õrnroosa loor aias, piibelehtede pruudivalged meelalt lõhnavad kellukad, meelespea taevasinine ja võitlus päikseliselt kollendavate võililleväljadega. Tulpide punav pale ja lillasse pühasse õide puhkev sirel.Kõik korraga ja jube ruttu. Peale pikka talve talumist, kuum kiirustamine kevadelt.

Kuu aega pole kirjutamise juurde jõudnud ja põhjus lihtne, mees tuli koju ja mitte et me nüüd ei sööks, aga lihtsalt kõigel on hull keevaline kiirustav tempel peal.Olen kana- ja kalasuppe keetnud, nagu ikka, pikkpoissi ja erinevaid lihasid ja kana ahjus. Vaikselt on tuppa hiilinud ahjus tegemiseks grill-liha ja vorstide valik ja rohkelt erinevaid salateid kõrvale. Kodujuustust rikkaid soolaseid kooreseid ja saksapärast kartulisalatit.Värskest räimest vaimustunud ja esimesed rabarberikoogid.On küla peal grillimas-chillimas käidud ja mehe sugulaste pool üks rikkalik juubelilaudki tehtud. Ja kinnistatud eestiaegset rosolje tegemise viisi, et kastmeks majoneesi asemel vaid hapukoor rikas sinepist ja suhkrust.Ja timmitud täidetud munade kilumaitselist täidist ja nakatatud lisaks oma pojale ka üks noorsand küüslauguste singirullide tegemisse.

Aga pühapäeval, kui kõik amplid ja pajad said lõpuks kaunilt kirevaks roosaõielistest fuksiatest, petuunia lõõmavast lillast ja dagetise söögiisutekitavast porgandivärvist, suundusin tuppa salateid valmistama. Seekord siis riivisin kombainiga kähku värsket kapsast, lisasin värske kurgi rohelist ja magusat kollast maisi. Maitsestasin õli, veiniäädika ja maitseainetega ja kaunistuseks lisasin ohtralt murulauku. Isutas peedi punase järele ja olin nii mitmestki blogist ja tarest lugenud peedi-juustusalatist ja mõtlesin kokku riivida midagi sarnast. Herne asemel kasutasin maisi, nii läkski läbipaistva kausi põhja kõigepealt mais, siis riivisin keedetud muna. Kastmeks segasin seekord keefiri lahja majoneesiga ja ohtralt murulauku maitseainetega segi ja valasin kastet pisut munakollasele. Siis riivitud juust, veidi hakitud toorest valget sibulat ja riivitud punapeet ja taas kaste ja kõik kihid kordusesse. Peedi riivisin seekord peenema teraga, see andis salatile niisuguse pehme sametise maitse. Ahju läks klassikaline äädikamaitsega šašlõkk ja aperatiiviks Hispaania roosa vein, mis minu jaoks liigmagusaks lõppude lõpuks osutus.

Ja lõppude lõpuks saan kirjutada, et tegin ära hea sõbra tuntud ja tunnustatud vale-juustukoogi. Selleks kasutasin Vilma tordipulbrit, kus segasin poole kogusest veega ja panin võiga määritud koogivormi ja ülejäänud poole segasin hapukoorega ja valasin kreemjale taignale peale ja pehmesse pinda surusin rabarberi hapukad tükid, veidi suhkrut raputasin peale ka ja 180kraadi juures 45 min küpsetust. Siis lasin lepatriinuräti all täiesti maha jahtuda. Maitses väga hästi kõigile ja peagi läheb kordusesse selle lihtsa ja maitsva koogi tegemine.

Aiamaale olen pannud redist ja salateid, uba, hernest ja kabatšokki ja sibulat. Kiviktaimlasse erinevaid maitsetaimi. Peale painavat palavust ja tigedaid sääski, kastis vihmgi eile kõik rõõmsalt üle, et nüüd mühinal kõik kasvagu. Ise hakkan ehk peagi reisikotti pakkima, et vaadata, kas kaunis Euroopa ootab mind oma rikkalikesse avarustesse. Või vihastan end taas vildaka muruniiduki taga vaeveldes ja igatsedes sellest, mida ma niikuinii taas kunagi ei saa.

Pihlakad on puhkenud kaunilt kreemikasse õide,maasikatel väiksed valged õietipsud ja kohe pean minema vaarikate vahele naadiga võitlema. Aga maha kavatsen panna veel prooviks rukolat ja juba tuttavat mu lemmikut koriandrit. Suvelilledest lillherned ja kaunid kressid ja roosad rõngaslilled ootavad ka veel mulda pistmist. Nautige kaunivat kuud aastas!:)