Otsing sellest blogist

30. juuni 2012

Mmmm...magus maasikaaeg






Maasikavahusest suvest räägivad nüüd kõik. Ja on ikka lux-värk minna hommikul kastepiiskades pärlendavas roherohus oma aeda ja uurida maasika punavate põskede seisu. Metsmaasikadki punetavad juba ja kutsuvad korjama. Aga oleme ikka üsna looduse meelevallas. Kui mul peale laste lõpetamisi ja mõnda kiiret tööpäeva oli taas vaja Buduaari jaoks lugu teha, läks hallis vihmasajus jaanilaupäeval meil elekter ära. Ja hakkisime mehega sõbralikult kahekesi jaanipäeva jaoks üha pimenevas köögis oa-kartulisalatit ja mõtlesime, kui sõltuv ikka tänapäeva inimene elektrist on. Meil on küll puupliit olemas, aga hommikukohv oli meil juba joodud. Ja Buduaari jaoks mõeldud maasikakreemi jaoks vahukoore lööb iga tubli perenaine ka käsitsi vahtu. Aga pilti ja lugu ära saata läbi vihmavees ebameeldiva ilma mõttejõul ju ometi ei saa. Vähemalt 6 katset tegid töökad elektrimehed kuskil, et taas eleter sisse lülitada. Taiplikult olime juba külmkapi ja arvuti juhtmed välja tõmmanud, sest ootamatult nendest ilma jääda nagu ka ei tahaks. Ja siis mõtled elektriarvele ja sellele, kes sinule su kahjusid korvab või tegemata töö eest palka maksab. Õnneks tuli elekter paari tunni pärast tagasi, meil saigi salat hakitud ja kiirelt hakkasin maasikakreemi kokku vuristama ja panema, et saaks pildid tehtud ja ruttu loo saadetud, et lõpuks jaanipäeva tähistama sõprade juurde minna. 
Maasikane magustoit on ise imelihtne, ainult kokkusegamise ja kapist klaaside valimise ning pokaali ladumise vaev. Valisin nii väiksemaid Martini klaase väiksema isuga magusasõbrale, nagu ma ise ja suuremaid kihvtisid smuutiklaase suurematele maiasmokkadele, nagu mu poeg ja mees. Kahju kohe vahest, et klaasid kurvalt kapis tühja seisavad. Kreemi sisse olin vahukoore kõrvale varunud ricotta kohupiimapastat. Mulle meeldib selle sametine tekstuur ja vähene domineeriv kohupiimamaitse, et hea vahend vahukoorest kreemi sametisemaks muuta, aga mitte eriti maitset kohupiimaseks tõsta. Mis muidugi ei tähenda, et kohupiimal midagi viga oleks. Juba talvel Valentipäevaks torti tehes, avastasin enda jaoks taas halvaa. Endagi sünnipäevaks sobitasin mõnusalt magusa halvaa maasikatordi sisse ja sobis suurepäraselt. Et maiuses mingi iva või erilisus oleks, lisasin küpsiste kastmiseks mõeldud kohvi head aromaatset pärlendavat roosat veini. Rosè veinid on üldse mu suured suvelemmikud. Mees muidugi tõi Prantsusmaalt häid veine hulga ja salatihõrkude ja grillkana juurde meeldis mulle hoopiski ginsault viinamarjast tehtud pikantsem vein. Aga rosé, mida kreemis kasutasin oligi maasikaselt magusapoolne ja marjane.  Muidugi võib hoopiski mingit likööri kasutada veini asemel, mis kellegil käepärast on.

1 suur pakk vahukoort, 1 otto ricotta kohupiimapasta, 6 tl suhkrut, 100g halvaad, 1 pakk Marmitoni kaeraküpsiseid, 1 dl koorega kanget kohvi, 1 dl rosé veini

Vahusta vahukoor suhkruga tugevaks vahuks, lisa eraldi kausis ricotta kohupiimapastale. Suhkru kogust saab igaüks timmida, seda ei saa ju otseselt soovitada, kes tahab magusamat, kes vähem magusat. Tuleb ikka ise maitsta. Valmista kange kohv, lisa koor, jahuta, lisa vein. Riivi halvaa. Tükelda maasikaid valitud pokaalide põhja, võid maasikaid ka purustada,  sinna peale tõsta lusikaga kreemi, siis  puista riivitud halvaad. Kasta 1-2 kaeraküpsist kohviveinisegusse ja pane kreemile. Korda kihte alustades taas maasikatest. Martini pokaali panin ühe krõbeda kaeraküpsise, Marmitoni toodang on väga maitsev ja krõbe, suussulav lausa. Suuremasse pokaali panin kaks küpsist. Kaunista maasikate ja rohelise piparmündilehega. Loo kirjutamise ajal maiustasin kohe prooviks ühe pokaali, maitses ilma seismata ka juba väga hästi. Viimane maiuseklaas läks maiustamisele peale mitut päeva, kui jaanilõket hoolimata vihmavõrust nauditud sai, palju lauldud ja tantsitud sõpradega ning taas kodus tagasi olime. Maitses ikka hästi ja ei olnud klaasipõhja ebamäärast vedelikku tekkinud, nagu vahest magustoitudega juhtub. Maasikaaeg on lihtsalt võrratu suveaeg ja maasikaid armastavad kõik!!!:)

29. juuni 2012

Soe suvikõrvitsasalat



Suvi sosistab kõrva, et maasikaaeg on käes. Annaks loodus nüüd mõni päev armu, et punane põsk maasika valgele poolele saaks küpseda. Rikkalik roheline ürdiaed ja salativaagen, redise roosa ja uudne valge. Herned ronivad kepsakalt keppidel. Suvikõrvits kasvatab korralikult taime, et augustikuus kuud kroonida. Täna aga peab suvesooja kasutama ja korraliku rohimise päeva tegema, et neid häid vilju suve lõpus igal päeval nautida saab. Seni tuleb poest suvikõrvitsat osta, et ikka head ja paremat lauale sellest teha. Ma võiks vabalt suvikõrvitsa pärast taimetoitlane olla. Meeldivad kõikvõimalikud variandid. Porgand annab suvikõrvitsale partneluses mahedust, sibul vürtsi, aga küüslauk on lausa kohustuslik. Küüslauk toob peenelt kabatšokist välja kõik tema paremad maitsed. Punane mahe kirsstomat ja sõber baklažaan teevad köögiviljasalati Vahemerehõnguliseks. Baklažaan aga armastab kõikvõimalikke juustusid, mida rohkem, seda uhkem. Ja hea mõrkjas roheline oliiv vormib koos roheliste salatilehtedega salatist selle õige eelroa. 

2 suvikõrvitsat, 1 baklažaan, 4 suurt küüslauguküünt, 1 valge sibul, 1 punane sibul, 2 pk Mozzarella juustu kirsse, veidi rohelisi oliive serveerimiseks, erinevaid rohelisi salatilehti, jupike tšillit, tilli, rohelist sibulat, koriandrit, õli, soola, Vahemere ürte

Lõika suvikõrvits ja baklažaan kuubikuteks, purusta noaseljaga küüslauk, tükelda sibulad suuremateks ribadeks. Kuumuta wok-pannil parajalt head õli ja lisa köögiviljad. Keeruta ja woki paraja hoogsusega, võid maitsestada julgelt kohe, kuna nii suvikõrvits kui baklažaan on tugevad maitsete imejad ja ei tohi lääged jääda. Veidi aja pärast lisa poolitatud kirsstomatid ja juust. Kui soovid teravamat rooga, lisa jupike peenestatud punast tšillikauna. Võid ka vürtsi vägevuse ära jätta ja asendada maheda porgandiga, porgand sel juhul lisa teiste köögiviljadega koos. Sega ettevaatlikult roog läbi madalal kuumusel ja serveeri koos roheliste erinevate salatilehtede ja roheliste maitseürtidega suurel taldrikul. Puista peale peotäis rohelisi oliive. Kastet salat eraldi ei nõua, kuna pannil seguneb juustune köögiviljamahl maitseürtidega ise loomulikuks leemeks. Naudi eraldi eelroana või ürdikana ja riisi hea lisandina. 
Muuda igal korral salatit, lisades ühel päeval erivärvilisi paprikaid või suuremaid lihavaid tomateid. Hästi sobivad šampinjonid poekarbist ja metsast korjatud värsked metsaseened. Värske kartul rohke tilliga tasub proovimist. Samuti roheline magus hernes ja hilisemad rohelised oakaunad. Variante on sadu, aga ära küüslauku ja juustusid unusta, suvikõrvitsa ja baklažaani südamesõbrad. 

retsept ilmus www.buduaar.ee´s

26. juuni 2012

Lõpupidude lõng











Päikese kullaroosatriibuline viirg taevahallil, vihmajärgne märg rohke niiskus, lokkav suveroheline nii lillepeenras kui aias. Maasikad korjavad aplalt punapõskedesse puna, ikka ühelt poolt ja teiselt poolt ja loodan, et vihmast oli piisavalt kasu ja et nüüd päike võtab vähemalt korraks mõneks päevakski taas võimu. See on looduse seis. Muidugi karikakrad upitavad valgeid õielehti, armastab, ei armasta ja pojengide roosa poetab õue puhmas, uhke punaroosalise põõsa, valged pruutroosad on veel pungas. Ja kollased päikeseliiliad, need varajased. Amplites on mul igasugust värvi petuuniad, pastelset roosat, kirgast roosat, vaarikaroosat, roosa-valgekirjut ja kollast ja pildid tulevad järgmine kord.
See suve algus on meie peres eriline olnud. Tütar lõpetas ülikooli ja poeg põhikooli. Ja veidi peatun tänases sissekandes toidupoole peal, kuna tegemist on ju ometi toidublogiga. Tütre lõpetamine oli kaunis kultuurses Viljandi linnas ja olin facebookis silma peale visanud Aiakohvik Basiilikule ja nii me sinna hirmsasti lõpupeo peolauale minna tahtsime. Veidi konarlikuks kujunes see tellimise ja kokkuleppimise tee, aga kui õige päev oli käes, siis lootsime, et meid ka peale aktust oodatakse. Ja kui tõesti armas, pidulik, sügavalt kultuurne aktus läbi sai, õnnitlused sinimusta ähvardava pilvemassi all ja aina tõusva tuule all mööda said. Samuti lõpetajate imearmas oma direktori vastuvõtt, suundusime Aiakohviku otsingutele. Tuul tõusis, lehed lendusid puudelt ja ilm oli tormi meelevallas. Õnneks aitasid meid moodsad navigatsiooni seadmed ja me ikka lõpuks leidsime Pirni tänava õnnelikult ülesse. Kui aadressi täpselt ei tea, siis naljalt sinna kanti ei satu.Tuul tahtis siidi seljast viia. Aga olime täitsa õnnelikult õiges kohas, sest sildi leidsime alles keldrisse viivalt ukselt. Aga armas neiu juhatas meid lauda ja laual ootavad šampuse, veeklaasid, esimese käigu kate näitas, et meid on ikka oodatud. Tõeliselt armas, aga üsna väike koht. Saime oma kihiseva cava ja toredaid sõnu ütlema hakata, mis ka peale lilli mõeldud oli. Lõpuks tulid ka praed, kuni kuulasime tütre aktuse elamusi, korralduse tagatoa saladusi ja edasisi plaane. Praed olid ausad. Parmesanikana pestoriisiga ja BBQ ahjus tehtud seafilee mustsõstra kastmes tüümianikartulitega. Mina sõin kana, mis oli mahe ja pehme, kuna ma üldse ei armasta basiilikut, siis jäi inetult minust pestoriis maha, aga see on ainult minu süü. Värske salat oli igavate killast kogu kodumaiste blogijate staffile, aga kui on pikk päev juba selja taga ja kõht tühi, siis pole gurmeeks enam erilist aega. Seafilee sai ka ainult kiidusõnu ja lisandite üle keegi ei nurisenud. Magustoit oli tõeline pärl, mille olimegi valinud välimuse järgi, toorjuustu-marjavaht vaarikatega. Aga minusugune hull tahtis kindlasti sinna rammusa kreemi vahele riivitud röstitud leiba või küpsise natukest või mingit muud kulinaarset imet, mis raske kreemi kergeks teeks. Muidugi vahune mõnus cappucino päästis ka päeva. Istumine oli õdus. Lapsed rääkisid oma plaanidest ja tore ja vahetu oli ka tutvuda oma tütre noormehe perega. Tegime pärast tormituule järgses aias ühispilte ja siis oli juba kahju lahkuda, et seal õdusas aiaski oleks tore olnud head külma veini nautida ja elu üle arutada.

Poja põhikooli lõpetamine oli siin meie maa kodukandis ja palju väiksemas võtmes ja mõõtmes. Ja aegade kiire lennu tõttu tegime piduliku lõunasöögi oma aias hoopiski enne aktust. Lõhe toorjuustu-majoneesikattes ürtidega, köögiviljaraguu ,värske kartul, marineeritud punane sibul, värske salat, maasikad, juustu-oliiviliud. Lihtne, kiire, kuid veidi pidulikum söök suvises päikeselõõsas ja kui kõht täis, sättisime end valmis. Tore oli poega esimest korda ülikonnas näha ja raske seda aktuse-eelset ärevust rahustada. Tütart ma aktuse eel ei näinudki ja pabistasin suuresti, et kuidas ta pühapäeva hommikul endale ikka patsi pähe sai, kui ükski juuksur eriti ei viitsi pühapäeva varahommikul töötada või vaba päeva töiseks teha. Aga selleks on head sõbrad, aitäh Heleriin, Karl. Hea puuviljatort ja kohv peale poja imelikku aktust, kus mitu korda piinlik pidi hakkama, kuigi ei oleks tohtinud, oli ka ehk asja eest. Pärast ja siiani imetlesin kauneid lilli ja olin LIHTSALT õnnelik, et mul nii tublid ja armsad lapsed on. Head teed, lõputut lendu, aga et kodutee oleks alati jalge all ja süda soe ja õigel kohal!

18. juuni 2012

Lepatriinuköögis lustiti






Aeg lendab ja kuidagi ei jõua blogisse midagi ülesse panna ja kirjutada. Kuna suvekuud on kätte jõudnud ja meie pere sünnipäevad on kõik suvel, siis sai algus ju lahti tehtud. Minu sünnipäeva eel oli mul juba rohkelt toredaid üllatusi. Eriti põneva paki tõi mulle postiljon. Adressaati lugedes juba läks süda soojaks, minu armas Toidutare sõber Merike, Suur Küpsetaja, kes saatis mulle sünnipäevaks toreda kingituse. Ja ma teadsin täpselt, mis seal sees on. Lepatriinudega kaunis linane põll ja pajakindad, just vajalikud Lepatriinukööki. Uhkustan siis nendega teie kõigi ees ja luban tihedalt kasutada ka. Tänan, Sind, Merike, veelkord nii, nii toreda üllatuse eest!
Sünnipäevalaud oli traditsiooniline. Veidi põnevaid salateid, nagu ikka, avokaado-makrasalat, oa-kartulisalat, värske salat, juustuvalik, redisevaagen kreekerite ja redisemaitselise toorjuustuga. Heeringas hapukoore ja sibulaga peab ikka laual olema. Veidi rõõmsalt roosat soolalõhe ja grillisime jogurtimarinaadis kanafileed, erinevaid vorste. Nautisime veini ja šampust ja lõime peale südaööd kõvasti tantsu. Tort oli kolmekihiline, vahel kreem ricotta kohupiimapastast, vahukoorest ja banaanist. Iga kihi vahel rikkalikult riivitud halvaad. Katte all ka halvaa ja kaks suurt pakki vahukoort suhkruga, maasikad, piparmündi rohelised lehed otse maitsetaimede peenrast, mida hing veel tahta suudab. Aitäh head sõbrad, kes kõik õnnitlesid, kohale viitsisid tulla, kirjutasid, helistasid või sõnumeid saatsid. Olete kõik kallid!

2. juuni 2012

Rõõmus rabarberiaeg






Pääsukesepaar kudrutab maja kõrval liinil, nagu armsad vastarmunud. Linavästrik vilkalt ja väledalt otsib Rexi nina eest toitu ja on end mugavalt tundma hakanud koera majakese plekist katuseäärel. Koer vaatab suurte siiraste silmadega küsivalt. Värskendav suve alguse vihm pudendas õunapuu valkjad õied rohelisele murule nagu helmed. Maasikad on kaunis valges õite kõrghetkes. Ja roosade rõõmsate vartega rabarber on suursugune roheline aiaehe. 

Rabarberiaeg võimutseb praegu. Lisaks tavapärastele kissellidele, magusatele kookidele, võiks rabarberit kasutada lihamarinaadides, käima võiks panna mõnusa roosahõngulise kange suvenapsu, soolased kodujuustusalatid või värsked salatid grilli kõrvale lausa kutsuvad seda hapukat roosakat vart lisama. Millal siis veel, kui mitte praegu!? Oblikhappe sisaldus rabarberivartes on suve alguse poole alati nõrgem. Lisades salatitele head kitsejuustu või koogile kohupiimakreemi, tasakaalustame organismis oblikhape halba mõju. Ja vaevalt, et rabarber me laual nüüd 7 päeva nädalas on. Aga mõne koogi olen minagi teinud. Üks tuli hästi magus ja teine just hapukas, tõstes esile rabarberi tõelist hapuhõngulist maitset. Põhjad tegin samad, täidis ja kate erines ja võibolla esimese koogi puhul jäi 26cm vorm pisut suureks.

KOOGIPÕHI: 150g võid, 2 munakollast, 1 dl suhkrut, 1,5dl nisujahu, 1 dl kartulijahu, 1 tl küpsetuspulbrit
TÄIDIS 1: 3 rabarberivart,  1 dl suhkrut, tükike ingverit, 2 spl jahu, vett
TÄIDIS 2: 300g rabarberit, 1 apelsin, 1 spl kartulijahu, 1 spl suhkrut
KATE 1: 2 munavalget, 1 dl suhkrut, 1 Otto ricotta kohupiimapasta
KATE 2: 4 munavalget, veidi soola, sidrunimahla, 1 dl suhkrut

Põhja jaoks vahusta toasoe või suhkru ja munakollastega, ühenda kuivained ja lisa taignale, pane 30minutiks külmkappi. Mätsi taigen koogivormi põhjale, tee kahvliga sisse augud ja küpseta eelsoojendatud ahjus umbes 15 minutit 200kraadi juures. Esimese täidise jaoks kuumuta veidi vett, lisa tükeldatud rabarber, riivitud ingver ja suhkur, lase veidi podiseda, lõpuks lisa kiirelt segades paar lusikatäit jahu, jahuta täidist. Teise täidise jaoks haki rabarber, koori apelsin ja tükelda, sega vajaliku koguse kartulijahu ja suhkruga, võib kartulijahu rohkemgi lisada. Katte 1 jaoks vahusta munavalged suhkruga kõvaks vahuks, sega õrnalt hulka kohupiimapasta. Kata küpsenud põhi rabarberitäidisega ja jaga ühtlaselt munavalge-kohupiimakate koogile. Küpseta 200 kraadi peal 15-20 minutit. Teise katte jaoks vahusta munavalged vähese soolaga kõvaks vahuks, siis lisa järk-järgult suhkur, sorts sidrunimahla, pane küpsenud põhjale rabarberi-apelsinisegu ja kõige peale munavalgevaht, küpseta kuumust alandades 180 kraadi juures kuni 20 minutit. Ahjud on muidugi erinevad. Jahuta kooki esmalt avatud uksega ahjus, ikka see vanaemade nipp, siis hiljem tõsta kook välja ja lase lõpuni maha jahtuda. Esimene kook tahtis vägisi enne otsa saada, kui kihid kõik lõplikult tahkunud olid, nii et soovitan siiski päris maha jahutada, kook ära peita ja süüa umbes 4-5 tunni pärast. 

Neid kooke võib ka nimetada Eurovisiooni nädala erikookideks, sest vanasti oli meie peres komme ikka Eurovisiooni õhtuks kook küpsetada. Vahepeal kiires töökarussellis see traditsioon hääbus, aga sellest aastast siis taas au sees. See tiivade kasvamise tunne ja lendutõusmise kerge katse on jätkunud terve nädala, kuigi vahepeal on mind nõutuks teinud mõned kohatud mökerdised, mis minugi silma riivavad ja loodan, et keegi neid minu kraesse ei aja. Aga ma ei lase oma tujul langeda, kuna eile kaitses mu tütar oma diplomitööd ülikoolis hindele "A" ja lõpetab peagi cum laude. Olen uhke Su üle, kallim kullast! Ja juuniga ongi alanud meie laste lõpetamiste ralli ja sünnipäevade kuu. Lähen nüüd vahepeal Pedasele appi ja õhtul hakkan vaaritama salateid ja kooki küpsetama, sest esimene sünnipäev juba homme ja loodan, et mees ka täna Belgiast kodu poole tulema saab. Kaunist juunikuud kõigile!:)