Tormituulte tujukus, sügiskirjude langenud lehtede lend, lumelörtsi hirmutav ootus on märksõnad tänasesse päeva.Roheline märg rohi pruunikas-kollaste vahtralehtede all on nukker meeldetuletus möödunud suvest. Ja sügisastrite leekiv lilla pilkupüüdev hetk sügisest.Mahakukkuvad õunad ja nende magus lõhn koridoris. Pihlakamarjad piidlevalt esimesi külmasid ootamas. Ja ärevil linnud. Pilk peale visatud punavatele marjadele, mis korjamata jäänud ja vingerdavatele vihmaussidele, kui labida mullakamarasse lööd.Ja sügiselt nahutada saanud veel õitsevad roosid, mille nuppe paras veel tuppa vaasi tuua. Algamas on tubane aeg, kui hea on tõmbama panna roheluse järel lõhnav piparmünditee ja ahju mõni toekas roog.
Pohlad on mu lemmikud. Punane pikantne, hapukasmõrkjas mari sobib alati liharoogade juurde, verivorsti kaissu, kõrvitsale kaaslaseks kompotti, õunakoogi juurde pilgupüüdjaks.Poes püüdis mu pilku Tallegi ahjukanade sarjast pohlakana. Hea ahju pista ja saab ise samal ajal midagi muud teha. Abistavaks maitseaineteks on kasutatud lisaks pohlale ka ingverit, muskaati ja küüslauku. Vürtsisegust magusat lõhna õhkus ahjust. Keetsin kõrvale kartuli kollast ja mõned ponksid porgandid. Pannile panin ohates viimased kuldkollased suvikõrvitsa pojad, juurde hakkisin porgandi oranži, paprika punast, kibedaid sõpru sibulat ja küüslauku, milleta ükski roog just see...pole.Kogu sünge sügisõhtu roog tuli värvikirev ja maitsekas. Itaalia külmakirmes rosato ingveriga võidu seest soojendav ja parajalt paslik pohlarikka serveeringu juurde.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar