Otsing sellest blogist

Laadimas...

26. jaan 2015

Hautatud seakõrvad köögiviljadega


Kui väljas veidike külm napsab põsest ja lumi krudiseb mõnusalt jalge all, kui plaan väljas veeta mitmeid tunde, väike matkake looduses või tavaline pikem jalutusring. Tasub tulele panna pott seakõrvadega. Seakõrvad potti hauduma, väike etevalmistus köögiviljadega, need külma vette ootele, talveriided selga ja õue. Seakõrvad võivad haududa vaiksel tulel mitu head tundi. Kui oled piisavalt imetlenud kitsekapjade mustreid lumel või jälginud orava koheva saba liuglemist männipuupruunil. Imetlenud päikeseketta varajast pilvevatisse põhku pugemist, koju tagasi pöördudes lisad tükeldatud köögiviljad seakõrvaleemele. Nii kaua kui lumemärgi kindaid ahjule kuivama sätid või jääkirmepuruga saapaid ahjuotsa tahenema paned, valmib köögis parajalt lihakas ja köögiviljane roog. Juba paiskub kõikjale mõnusat värske kapsa lõhna ja loorberi ning vürtside pikantset aroomi.

500-800g seakõrvu, vett, 1 loorber, 1 koorega sibul, paar koorega küüslauku, jupike varssellerit, kiluvürtsi, meresoola
veerand värsket kapsast, 3-4 porgandit, 5-6 kartulit, paar küüslauku, maitserohelist

Pane seakõrvad külma veega keema. Riisu hoolikalt vaht. Lisa loorberileht, koorega sibul, küüslauguküüned, varsseller, puista veidi kiluvürtsi ja maitsesta meresoolaga. Keera kuumus kõige madalamaks. Lase seakõrvadel mitu tundi vaikselt haududa. Siis lisa  suhteliselt suuretükilisena köögiviljad leende. Hauta köögiviljad küpseks. Purusta noaseljaga küüslaugud ja lisa potti ja keera kuumus välja, lase maitsestuda. Kurna leem eraldi kaussi, tõsta köögiviljad seakõrvadega teise kaussi. Mõnusalt pehmeks haudunud seakõrva tasub serveerida ja süüa hästi kuumalt, nii maitseb see patune pekiosa väga hästi, kohustuslikuks lisandiks kindlasti superhea Põltsamaa Felixi Inglise sinep ja miks mitte ka mädarõigas. Salatiks sobib suurepäraselt midagi krõmpsu ja magushapukat, nii segasin keedetud peedi marineeritud kurgi ja pärlsibulaga. Kokku sai väga sobilik toit, mille juurde sobib klaas keefiri.

12. jaan 2015

Peohõrkude pillerkaar

Sült, punapeedid, omas mahlas marineeritud pilvikud ja puravikud, heeringa- ja vürtsikiluvaagen

Heledas õlles hapukapsad (pildi vasakus nurgas ka krehvtine Kolm Kanget - tšilli, ingver, küüslauk, hea lisand lihale)



Seaabalihast ahjupraad

Peolaud täitub maitsvate roogadega

Rukkipesades makra-toorjuustutäidis, forellimari, külmsuitsulõhe, salaamit, sinki, gouda juustu kuuma glögi kõrvale

Jõuluklassika: kõrvitsasalati, tumedas õlles hautatud hapukapsa, hapukurgi kõrval marineeritud angersäga

Ema korjatud ja marineeritud kuuseriisikad omas mahlas

Tütre valmistatud jõulutort

Võileivatort peedi- ja heeringakreemiga mustal leival, krevetikate rukkipesadesse, ahven koduses marinaadis, singirullid

Soolalõhega lavaširullid (kaasa tehtud)



Heeringas muna ja erinevate sibulatega, makra marineeritud kurgiga ja heeringamari viinapitsis

Heeringas peedi ja majoneesiga. Hautatud seakeel

Tursamaksasalat ja rukkipesad heeringamarjaga
Kaua need süldipotid siin vana aasta postituses sülti keetma kutsuvad!? Käe peaks toidublogis kirjutamises valgeks saama ka 2015 aastal. Kirjutamisega on üldse kuidagi nii viimasel ajal, et kuhugi olen kaotanud selle endale omase käekirja. Samas tundub üleüldiselt ka toidublogide tähtsuse kaalukausid muutuvat. Ometi süüa tuleb ikka teha igal päeval ja ka tähtpäevade ajal peolauad katta. Peolauale tagasivaated on ka rohkem nagu endale, sest jõulude saabudes uurin teraselt vanu postitusi ja valin isutajad välja, kui just uutest ideedest momendil napib. Seekordki olid peolaudade märksõnadeks vana hea klassika ja lihtsaid moodsaid tuuli arvestades näiteks rukkipesadesse lihtsalt valmistatavate täidiste tähelend, mis alati võivad peo käima panna eelroana, samuti hea lihtne valmistada uuel aastal külla tulnud sõbrale.

Et süldi keetmisest võiks sümfooniaid kirjutada ja üles kutsuda ka noori perenaisi seda tööd ette võtma, näitas lihtsalt mu üleskutse facebookis. Kui nii mõnigi armas sõber andis helistades märku, et tõi nüüd poest need koodid ära ja uuris täpsemalt mõnda süldi finaali nüanssi. Tore, üleskutse teenis end korralikult. Ja kui ma uue aasta algul viimasest süldikausist koduse seljanka kokku keerasin, lubasin, et sel talvel tuleb sülti veel keeta. Võibolla siis näiteks ühe potiga, aga ikka sama hästi. Juba vastlapäeva eel hoogustub taas lihariiulite täitumine kootide ja seajalgadega, et vaja vaid sülditegu taas plaani võtta.


Loomulikult sai jõulueel taas tehtud pikantset pasteeti ja heledas õlles hautatud hapukapsaid. Nüüd on blogi ülaosasse lisatud ka otsinguriba, et kõik soovijad leiaks märksõnade abil mõne minule põnevat maitseelamust pakkunud roa ülesse.


Seekord vaimustusin seakeelest. Olin ammu juba plaaninud ja kord paningi sügavkülmast leitud seakeele karbi ostukorvi. Järgmisest poest leidsin ka kurvastusega jahutatud seakeele, et aeg oleks ikka aina rohkem piiluda sinna riiulisse, kus sea sabad ja südamed ja keeled kõik reas. Ei ole nende kilohind üüratu ja kõigist saab vahelduseks väga toreda toidu.


3 seakeelt, vett, 1 koorega sibul, 1 porgand, paar küüslauku, soola, kiluvürtsi, 1 loorberileht


Pane seakeeled külma veega keema. Koori vaht, lisa koorega sibul, porgand, maitseained ja küüslaugu küüned tervelt. Keeda paar tundi, kuni keel on pehme. Tõsta keeled kuumalt potist välja ja eemalda keeltelt nahk. Lase jahtuda ja lõika liuale viiuludeks. Puljong sai nii hea ja kuna mind pikaleveninud hull köha veel vaevas, siis kuuma puljongit neelates matsutasin ära ka küpse sibula uskudes sibula kurgu tervendamise võimesse. Seakeel oli ka kuumalt väga maitsev. Järgmine kord katsun sellest hoopiski sooja toidu valmistada.

Rukkipesade täidistest võiks ka kirjutada. Need mõnusalt rukkised korvikesed sobivad ka niisama näiteks brie juustu ja oliivikesega maiustamiseks, aga väga lihtne on sinna ka erinevaid täidiseid või salateid teha. Serveerida võib ka alati nii, et igaüks saab ise tõsta endale sobiva hulga täidist.
Krevetikate: 1 suur pakk makrat, 1 karp krevette soolvees, 4 keedetud muna, pool punast sibulat, pool valget sibulat, peterselli, särtsusoola, piprasegu, majoneesi, hapukoort

Seda salatit võib muidugi ka röstsaia peale panna. Teen seda juba mitu aastat, väga mahe ja mõnus ja krevetisõbra tõeline maius.
Heeringamarjakate: krevetimaitselist Merevaiku, keedetud kartulit, soolaheeringat, punast sibulat, heeringamarja

Säti rukkipesad taldrikule ja hakka neid osavalt täitma. Kõigepealt teelusika otsaga krevetimaitselist Merevaiku, siis tükike keedetud kartulit, heeringa lõik, punase sibula haket ja kõige peale kuhil punast heeringamarja(Abba caviar).


Tursamaksasalat: 1 karp tursamaksa, 2-3 keedetud muna, 1 väike sibul, mõned kirsstomatid
Pühadelauale tasub võimalusel ka forellimarja ja marineeritud angersäga osta, kenad ümmargused purgikesed sobivad ka otse panna lauale. Kõrvale head seemnesaia. Kalariiuleid tasuks veel uurida. Väga mõnus avastus oli ahvenafilee koduses marinaadis. Vahvad maitsesinepid Juustukuningate poest ja krehvtised purgikesed jõululaatadelt. Väga kõva tegija, mida ikka igal päeval katsun kohustuslikult pruukida on kooslus Kolm Kanget, Raudale talu toodang: tšilli+ingver+küüslauk ja teine ehe amps - jõhvikas+mesi+küüslauk+mädarõigas. Head täiendid lihale.

Nende pühade aegu ei teinud ma kodulauale ühtegi segasalatit, küll tütre juures toimunud jõulupeole võrratut vürtsikilusalatit, mis maitses tuntud headuses, kus mängib kartuli ja vürtsikilu kõrval hea salati õnnestumise sambat nii marineeritud kui värske kurk. Aastavahetuse lauale aga valmistasin suure võileivatordi, kus kasutasin musta leiba, keedetud peeti, muna, heeringat, sibulat, krevetimaitselist toorjuustu, hapukoort. Ja kaunistamisel  heeringamarja. Kuna kihid olid erinevad, nõudsid mehed heeringat tordi söömisel lisaks, kuna ma spikerdasin Selveri retseptilehega, siis siit sain õppetunni, et edaspidi tuleb ikka mõtelda oma peaga ja siis vahendan ka retsepti.

Hea seeneaasta pakkus võimalust lihtsalt hoidisteriiulilt meelepärane seenemaius välja valida. Marineeritud omas mahlas pilvikud ja puravikud ja kuuseriisikad. Naturaalselt hoidistatud pilvikutest muna ja sibulaga koorene salat. Või mõnusalt tatiselt veniva maheda marinaadiga võiseened, mis peaks olema heaks sakummiks nii või teisiti. Seenesalat sobib samuti suurepäraselt rukkipesade täidiseks. Aga mulle meeldib seenesalat ka tihti kuuma kartuli lisandiks lihatoidu kõrvale.

Pühade praeks oli meil eranditult sealiha. Kuigi eks enne ja pärast sai ka kana ja kala söödud. Ihaldan praetükina ikka kamaraga tükki, krõmpsuks küpsenud kamaratükikesest enne kogu suurt söömaaega pole midagi paremat. Murrad krõbeda tüki, lipsti suhu ja perenaise meel hea! Ja kuigi meie kauplused on rikkalikud igasugusest kaubast, aga kuna pühade ajal ostad rohkem kui tavaliselt niigi, siis tuleb ka hinda vaadata. Ja kui ma jõulupraeks soetatud sea abalihatüki kodus lahti rullisin, sain peaaegu atakki, 2,7kg sealiha pätsakas oli nagu suur lihariba. Algul ahastasin tõsiselt, et sellest ei tule nüüd küll midagi, aga hõõrusin maitseainete, sinepi-hapukoore-majoneesiseguga kokku, toppisin vahele küüslauku ja kuuma leende sibulat ja porgandit, kastsin ikka ka tihedalt ja liha oli ausalt hea ja hästi lõigatav. Aastavahetuseks tegin aga kamaraga seapraadi küpsetuskotis. Kuna enamus külma laua ettevalmistusi oli tehtud ja pikk linnasõit oli aasta viimasel päeval ees, siis panin lihatükid osavalt küpsetuskotti, maitsestasin ja sälgutasin kamarat, puistasin koorega sibulaid ja küüslauku kotti ja jätsin küpsema 170kraadi peale. Kui umbes 4 tunni pärast koju tulin, võttis meid külalislahke võrratu aroom vastu, lauda kattes tõstsin temperatuuri 225 peale. Liha sulas suus ja kamar krõmpsus maitsekalt hamba all.

Piparkoogipõhjal jõulumaitseline toorjuustutort oli väga hõrk ja maitsev ja Lätist pärit jõhvikad hiigelsuured, aga selle valmistamisest peaks tütar ise kirjutama.


Uus aasta on hooga käima läinud. Lõpuks on maha sadanud ka kaua oodatud lumi. Eesti aastaringi kuuluvalt talvelt ootaks ikka lund ja kargust. Juba see lumevalge valgus täidab rinna valguspeegeldusega, mis jõudu ja indu annab uueks tööaastaks. Ja dieetidele me ei mõtle. Ikka korralikku ja maitsvat liharikast suppi tuleb keeta, mida jätkub mitmeks söögikorraks. Maiustada näiteks aga näkileivale lõigatud soolapekiga, minu eilne isude peletaja ja uus avastus.  Kahjuks on need ajad möödas, kui ise sai toorest seapekki kas küüslauguga pikitud või punase pipraga puuderdatud. Aga toidumaailmas on alati hea vaadata tagasi ja siis edasi liikudes see moodsasse, uude võtmesse panna. Nii nagu ei tohiks lõpetada unistamist, oma kolumni leheküljest või mõnusast väiksest kohvikust. Kus ei pakuta poolfabrikaate ja vana toitu, vaid ausat supileent pirukaga ja ahvatlevat maiust hea kohviga, korraliku kõhtutäitva taldrikutäie kõrval aga näiteks Vahuri rabarberi siidrit.


Tõhusat toiduaastat toidunautlejatele!!!

18. dets 2014

Süldipotid podisema

Jõulupühad lähenevad ja on paras aeg süldipotid tulele panna. Kindlasti on töö kõrvalt väsinuna keeruline head toorainet hankida ja poole öö ajal kurnatuna süldiliha hakkida. Mul on sel aastal puhkus just nimelt detsembris ja kuigi tuli ikka vaeva näha süldimaterjali varumisega, siis sai sült just praegu tehtud. 


2 seakooti (ca 1,5kg tk), 4 seajalga, terve kana, 2 koorega sibulat, 2 koorega porgandit, 5 küüslauku, 5-6 väikest loorberilehte, soola, särtsusoola, piprasegu, kiluvürtsi, 10 vürtsitera, 10 pipratera, vett

Keedan kahe 5l potiga ja jagan süldikraami pooleks pottidesse. Loputan liha enne külma veega. Ei leota ega kupata. Kumbagisse potti üks seakoot (kuni 1,5kg), kaks seajalga ja terve tükeldatud kana jaotan ära. Kallan liha peale külma vee, nii et liha on kaetud. Veidi aja pärast hakkan vahtu riisuma. Vahtu eraldub keemise alguses päris palju, keeran tule vaiksemaks, aga kuna liha kerkib üles, siis võib alguses ka kuuma vett juurde valada vajadusel. Peagi lisan pooleks lõigatud koorega sibulad ja porgandid. Mina maitsestamisega ka ei oota. Kumbagisse potti 2-3 loorberilehte, soola, vürtsiterasid, pipraterasid, piprasegu, kiluvürtsi puistan julge käega. Seal sees kõik hea väärtuslik, alates nelgist lõpetades muskaadiga. Äsja soetatud Tamme talu ürdiaia särtsusoolaga polnud ka kitsi. Ja vaikselt kaane all nii need süldipotid podisevad. Vahepeal käin ikka kontrollimas, et leem kergelt väreleks. Keedan 6 tundi, vahepeal timmin ka maitset, lisan vajadusel soola. Aga mitte vett enam. Siis purustan umbes 5 küüslauguküünt, hakin hästi peeneks ja jaotan kahe poti vahel ära. Peagi keeran kuumuse välja. Lasen veidi tõmmata.
Siis tõstan vahukulbiga liha koos kontidega suurde kaussi, kurnan leeme, puhastan potid vahepeal ja valan puljongi pottidesse tagasi. Ja hakkan kiiresti sooja süldiliha peeneks hakkima. Süldi sisse läheb kõik, kuna tegemist on kodusüldiga ja meil siin peenutsejaid pole. Õhtusöögi ajaks keedan ka potitäie kartuleid, et kel kõht hale, saab endale sobiva prae tõsta ja veel üdikondid, selle kõige magusama kraami, ära lutsutada. Kui liha kõik hakitud, panen kausid köögi letile valmis ja kuumutan potid keemiseni. Jaotan kiirelt kuuma süldi erineva suurustega kaussidesse. Kausid võiks olla erineva suurusega seetõttu, kui mõelda, kas läheb argiõhtu õhtusöögiks kuuma kartuli juurde, peolauale väiksem kauss, kui laud mitmekülgselt rikkalik niigi, külakostiks keskmise sobivusega kausike. Algul lasen süldikaussidel toasoojuses hanguda, hiljem tõstan jahedasse tahenema. Ja homme võib juba kindlalt maiustama hakata.

Aga homme pasteeditegu plaanis. Teile aga südikat sülditegu!!!

Kana-klimbisupp lapsepõlvest


Kogu heas pühadesaginas, kui käib kodu koristamine ja kaunistamine, kinkide hankimine, toidumenüü koostamine jõuludeks. Kõigele lisaks ootamatult kaela sadanud puhkuse nautimine vanadel headel radadel. On vaja ikka süüa ka. Hea supp kosutab alati. Ammu polnud teinud vana head klassikat lapsepõlvest - kana-klimbisuppi, mida vanaisa muhedalt matsutas, nii et lõug rasvast märg.

Olen ikka seda meelt, et korraliku supi saab head kondiga kana keetes ja hea puljongi saamiseks vanu häid võtteid kasutades.
Kanakoibi või kana supikogu, vett, 1 suur porgand, 1 sibul, 2 suurt kartulit, jupike varssellerit, veidi ingverit, 2 küüslauku, soola, särtsusoola, pool loorberilehte, Vahemere ürte, piprasegu

Klimbitaigna jaoks: kanapuljongit, 1 muna, tükike toasooja võid, jahu, ürte, soola

Pane kana külma veega keema, riisu vaht. Haki sibul ja lõika porgand ratasteks, tükelda varsselleri ja ingveri jupike ning lisa supile, võid lisada ka mõned sibulakoored. Maitsesta soola, ürtide, loorberi tükkide ja pipraseguga. Kui puljong juba kenasti kuldne, tõsta paar kulbitäit kaussi jahtuma. Kui puljong jahtunud, lisa 1 muna ja klopi muna puljongis lahti. Lisa jahu ja sega koos pehme võiga paraja konsistentsiga taignaks. Lisa maitserohelist, pan-soola. Lisa supisse tükeldatud kartulid ja hakka lisama klimpe. Taigna paksust saad prooviklimbiga proovida, kui meeldivad kõvemad klimbid, olgu taigen tihkem, kui pehmemad, mis mõnusalt supipinnal hõljuvad, jäägu taigen vedelam. Purusta parajalt küüslauku, lisa supile, maitsesta vajadusel veel, tükelda kanaliha ja lase supil tõmmata, et küüslauk saaks oma krehvtise hea maitse supile anda. Maitseb ülihästi hea teraleivaga, millele võib küüslaugu seibe või ingveriviile poetada.

30. nov 2014

Koodid küpsetuskotti







Kerge lumekristallide kiht katab maad. Külm näpistab, esimeseks advendiks on talvehõng kohal. Linnukestele puistan majakesse teri ja külmetavad nurrukeste käpakesed lasen koridori sooja. Otsin kapist pitsilised jõulukardinad ja küünlad sätin kaunitesse küünlapesadesse. Ahju aga võib panna kogukad koodilõigud ja et oleks lihtsam, võib kasutada küpsetuskotte. Taimer tiksuma ja mahlased lihalõigud küpsevad mõne tunniga peaaegu ise valmis, sellel ajal saab kodu kaunistamisega edasi tegeleda.

Pildidgaleriis on nii seakoodilõigud kui veisekoodilõigud. Pane koodilõigud küpsetuskotti, lisa tükeldatud porgandeid, sibulat, küüslauku, loorberilehte, vürtsiterasid ja erinevaid piprasegusid, soola. Võib lisada ka maitseviljadest varssellerit ja veidi ka vett. Seakoodile tegin kamarasse sisselõiked. Mõned augud torkasin küpsetuskotti ja vahepeal käisin piilumas ja kotte veidi ahjus saputamas. Lisandiks kartulipudru või köögiviljadega risoto, võis praetud seened ja sibul. Kodused lihtsad salatid, keedupeedile lisasin marineeritud kurki ja sibulat ja segasin majoneesiga. Sobivad ju ka kõik sügisel tehtud kodused hoidised.

Aga täna kavatsen küpsetuskotti panna terve seakoodi. Kui mõnus advendipraad valmis, jäädvustan ehk ka pildile. Salati hakkimise võtan ka ette. Kartulid ja munad juba keedetud. Seekord valmib kartuli-makra-krevetisalat, midagi uut Lepatriinuköögis taas.

Seakoot kaalus umbes 1,8kg, mahtus kenasti küpsetuskotti, lisandiks porgandeid, varssellerit, koorega küüslauku ja šalottsibulat, jupike ingverit, kiluvürtsi, piprasegu, soola, köömnetega lihamaitseainet, veidi vett ka. Küpses 2 tundi 200 kraadi juures. Kraadid paneb paika küpsetuskott. Lisandiks tegin küüslaugu ja Vahemere ürtidega praetud kartuleid oliivõli-võisegus. Felixi Inglise sinep on nagu mesimagus moos, mis laulab oodi igasugusele heale lihatükile.

KARTULISALAT MAKRA, KREVETTIDE JA AVOKAADOGA oli ka suurepärane.
Vaja läheb umbes 8 keskmist keedetud kartulit, 4 keedetud muna, pool punast sibulat, pool pikka värsket kurki, veidi porrulaugu rohelist osa, 1 avokaado, 1 suurem pakk makrat, 1 karp krevette soolvees, konservherneid, veidi külmutatud tilli, marineeritud kurki, hapukoort, majoneesi, soola, Vahemere ürte, piprasegu, kreveti soolvett
Haki ja sega salatiained kokku, maitsesta ja jäta maitsestuma.

RIISIKASALAT MUNA JA ŠALOTTSIBULAGA
Pool liitrit marineeritud riisikaid (haki salatisse ka purgist näiteks marineeritud porgand ja sibul), 3 keedetud muna, 3 šalottsibulat, hapukoort, soola, ürte
Sama soovitus, nagu eelmise salati puhul, haki ja sega salatiained kokku ja sega hapukoorega ja jäta maitsestuma.

Koodilõikudele või tervele seakoodile võib küpsetuskotti igasuguseid köögivilju lisada ja kartuleid. Või eraldi juurde teha kartuli-kruubiputru.

Nende kootidega on muidugi veel üks maias vemp, mille ilmtingimata ära peab tegema, pisikese lusikaga kõik üdiõõnsused tühjaks süüa. Ja see maitseb ülihästi, nii nagu kõik muu ka!

Südamerahu kõigile! Advent on ootuste aeg.






7. okt 2014

Suve jäljed sügisesel taldrikul

Leonardo da Vinci roos sügisel

Kanasupp tomati ja ingveriga - sügisene haiguste peletaja
Lõhehautis värske kartuli ja kodujuustusalatiga
Searibid pehme kondiga, kartul kodujuustusalatiga ja võrratu põldoasalat punase peedi, marineeritud kurgi, sibula ja ürtidega

Selle suve sõbrad -siilikesed

Veinimarinaadis rannakarbid, valgehallitusjuust varsselleri, oliivide ja köögiviljaga

Sealihašašlõkk suvikõrvitsaraguuga
Kanašnitsel juurselleriga Baar Bistroo Kukekeses


Lõhekotlet võis praetud spinati, porru, tšilli ja küüslauguga, serveeritud tzatzikikastmega ja lisandiks võis praetud türgi oad küüslaugu ja peterselliga Kukekeses

Meemarinaadis kana ja grillitud köögiviljad Kukekeses
Melonisuvi

Sealiha sibulaga ja suvikõrvitsaraguu, ikka punast sibulat mahedaks teravuseks ja punased sõstrad garneeringu krooniks

Kanakintsud suvikõrvitsahautisega

Krevetisalat, minu suur lemmik, kartulipadjal sooja suvikõrvitsasalati, keedumuna ja mustade oliividega
Augustikuine paks värske lest köögiviljaraguu, võiste aedubade, värske salati ja kodujuustukastmega
Võrratu roosa vein otse Prantsusmaalt kõige hea ning koduse juurde
Suvikõrvitsakotletid
Seenesaak
Pihlapuna ja öökullipoiss, kes mu und tööl valvab
Pedase mereäärne, kuhu suvel pole asja, aga sügisel on lausa tung minna
Ankur kindlalt maas. Võrratu Lohusalu, meresillerdus, lapsepõlve mälestused, romantika
Lohusalus on alati hea

Melonisuvi jätkub, seltsiks võrratu avokaado ja suussulav chorizo
Puhastasin 8kg lestasid, käed karedad, aga süda hõiskas rõõmust, et saan Euroopast naasvale mehele neid pakkuda. Lestad olid nii värsked, et puhastades muudkui kilkasin üle küla, sest siputasid kausis. Pannilgi praadides tõstab värske lesta saba end supsti ja supsti püsti.







Kanaraguu suvikõrvitsa ja aedoaga


Hommikusöök kuumal suvehommikul aias

Brita koogi sõltuvus