07.10.2014

Suve jäljed sügisesel taldrikul

Leonardo da Vinci roos sügisel

Kanasupp tomati ja ingveriga - sügisene haiguste peletaja
Lõhehautis värske kartuli ja kodujuustusalatiga
Searibid pehme kondiga, kartul kodujuustusalatiga ja võrratu põldoasalat punase peedi, marineeritud kurgi, sibula ja ürtidega

Selle suve sõbrad -siilikesed

Veinimarinaadis rannakarbid, valgehallitusjuust varsselleri, oliivide ja köögiviljaga

Sealihašašlõkk suvikõrvitsaraguuga
Kanašnitsel juurselleriga Baar Bistroo Kukekeses


Lõhekotlet võis praetud spinati, porru, tšilli ja küüslauguga, serveeritud tzatzikikastmega ja lisandiks võis praetud türgi oad küüslaugu ja peterselliga Kukekeses

Meemarinaadis kana ja grillitud köögiviljad Kukekeses
Melonisuvi

Sealiha sibulaga ja suvikõrvitsaraguu, ikka punast sibulat mahedaks teravuseks ja punased sõstrad garneeringu krooniks

Kanakintsud suvikõrvitsahautisega

Krevetisalat, minu suur lemmik, kartulipadjal sooja suvikõrvitsasalati, keedumuna ja mustade oliividega
Augustikuine paks värske lest köögiviljaraguu, võiste aedubade, värske salati ja kodujuustukastmega
Võrratu roosa vein otse Prantsusmaalt kõige hea ning koduse juurde
Suvikõrvitsakotletid
Seenesaak
Pihlapuna ja öökullipoiss, kes mu und tööl valvab
Pedase mereäärne, kuhu suvel pole asja, aga sügisel on lausa tung minna
Ankur kindlalt maas. Võrratu Lohusalu, meresillerdus, lapsepõlve mälestused, romantika
Lohusalus on alati hea

Melonisuvi jätkub, seltsiks võrratu avokaado ja suussulav chorizo
Puhastasin 8kg lestasid, käed karedad, aga süda hõiskas rõõmust, et saan Euroopast naasvale mehele neid pakkuda. Lestad olid nii värsked, et puhastades muudkui kilkasin üle küla, sest siputasid kausis. Pannilgi praadides tõstab värske lesta saba end supsti ja supsti püsti.







Kanaraguu suvikõrvitsa ja aedoaga


Hommikusöök kuumal suvehommikul aias

Brita koogi sõltuvus



28.07.2014

Kui roosa pole enam sobilik












Pikk paus blogis pole olnud üldse tahtlik. Vahel tuleb end maksimaalselt pühendada millegi tähtsa planeerimisele ja õnnestumisele. Ka siis, kui teel on takistused ja isust ning tahtmisest napib. Aga tuleb see õige tunne endas üles leida. Juubeleid ei pea pidama kohustusest, vaid armastusest enda ja lähedaste vastu ja soovist kohtuda paljude oluliste inimestega mitte ainult oma ristteedelt. Et koos tagasi vaadata, toredaid hetki meenutada. Tähtis hetk aja maha võtmiseks, et üldse tänapäevases elu kiirtee keerises põrkuda.


Ma usaldan alati oma esmast sisetunnet. Nii sai tõeline PILLERKAAR peetud Rätsepa turismitalus, mis pakkus meile piisavalt privaatsust ja isetegemise lusti. Omatehtud head toidud on alati eelistuseks, et oma kalleid tänada ja üllatada. Kümme head abikätt pereringist tegi organiseerimisprotsessis  selle kõik võimalikuks. Kui lauale said paljud minu isiklikud lemmikud, olid menüü planeerimise keerdkäigud ja külaliste nimekirja koostamise piinad ununenud.

Kuna tegemist on ikka toidublogiga, siis olgu nimetatud ristirästi ka peolaud:
kruubisalat suitsusingiga, avokaadosalat makraga, värske salat, punane salat lihaga, peopäeva kartulisalat, täidetud munad kiluga, juustuvalik oliivide ja viinamarjadega, soolaforell, lavaširullid suitsulõhetäidisega, traditsioonilised singirullid, heeringas hapukoore, punase sibula, muna ja porruga, veinimarinaadis rannakarbid, kirsstomatid, sea abalihast ahjupraad, marineeritud kitsemamplid ja männiriisikad, kapparid, rukkipesad, kalkuni rulaad, head rukkileiba ja seemnesaia kõige hea nautimiseks, ema tehtud hapukurgid, hea noore kolleegi Ranno valmistatud maasikatort

Kindlasti midagi momendil ununes märkida (ja toidupilte pole ka suurt jagada), aga ei lähe meelest võrratu pidu, see eriline tunne, mis mind hiljem valdas, et pidu oligi üsna teistmoodi seekord.


Laste korraldatud ülivahva kuldvillaku vormis PILLEVILLAK, kus oli tore näha kõikide HEADE mõnusat ajude raginat, et mis ikkagi on Pille lemmiksalat (pakuti alates populaarsest kruubisalatist lõpetades tuntud juustu-paprikasalatiga) või lemmikkassi nimi või hoopis, mis häält laulan või milliseid pille olen elus mänginud. Minu suuresti armastatud blogid ei jäänud ka mängust välja ja hea oli tunda, et sõbrad ikka loevad ja teavad. Muideks, mu lemmiksalatit ei arvanud keegi ära ca 40 külalisest. Kas tead seda Sina, blogilugeja!?


Kaunite nimedega roosid "Leonardo da Vinci", "Chippendales", "Nostalgia" on kaunilt juurdunud ja paljud võrratud potiroosid. Ikka kohvipaksu ja kiitust jagan neile igal päeval. Ja ema kinkis mulle armsa tibukollase toakase, mis praeguseks hetkeks kasvatab juba uusi kauneid pungi.



Loomulikult oli kogu juubelinädalates palju toredaid ootamatusi, üllatusi. Ja kahjutunnet, kui keegi ei saanud tulla, aga rõõmu ka sellest, kui külastati mind varem. Kummardus teile kõigile! Aga kui ikka virtuaalne sõber (kellega on küll kord elus kohtutud) sõidab 275km ainuüksi Sinu pärast maha, et rõõmu jagada kaunite lillede ja võrratu kringliga. Siis tundub, et oled inimestele vajalik. Ka nendele, kes on sõbrad lähiminevikust. Hea oli teda kostitada oma eriliste lemmikutega just õigel päeval:
tursamaksasalat, krevetikate, nuudlisalat suitsukanaga... Ja kena oli seda tähtsat päeva nautida just kodus ja lähedaste seltsis hea külma šampusega ja oma lemmiktoitude ja muusikaga. Ja, et see võiks alati jäädagi nii, nagu Ott laulab.

Juubelikaare ehk PILLERKAARI tõmbasin kokku Ivo Linna Juubeligalal, mis oli üheks kingituseks. Oli hea nautida vitaalsete inimeste musikaalsust, samas lihtsust ja armastust oma kuulajate vastu. Ja hea oli ise laulukaare all kaasa laulda peaaegu kõiki laule. Toidukire kõrval on hea omada ka üsna suurt muusikavalu ja -janu. Ja kuidas need pääsukesed tiirutasid taevasina veerel publiku kohal, kuuldavasti on neil juba teised pojad pesas selle kuuma suve jooksul. Nägin selles rohkem kui sümpaatset sümboolsust. Et ELU on lihtsalt ka ilus.















23.04.2014

Et kolepruun ei kohutaks. Helekollast meeleolu ka

Kollased ülased on päikese käes puhkenud Kõmmastes. Kolla-oranžide Kaufmanni tulpide "Giuseppe Verdi" väli Tõnuril. Kollased paiselehed kraavipervedel. Kollased liblikad jätkavad voogavat lendu. Ja mõnusalt kollane on pehme muna sisu, kui ta salatil hõrkude krevettidega koos suhu vajub. See on niisugune siidine imeõrn tundemaik. Olete mõelnud, et muna maitseb siidiselt? Ja õlgkollane vein klaasis. Tikrine, rohune, mineraalne. Kollaselt kõlas Marvi Vallaste uue bandi Würffel tuttuus laul Coffee. Kohvigi muutub päikselise hommikusillerdusega hea rammusa koorega segunedes kollakaks. Kollane on raamaturiiulis Merkuuri tütre kaanekülg ja Elu Provences ning kõrvitsad Lia Virkuse võrratul köögipiiblil. Ja kollane on mu kass Porkkana, kes aasta aastalt heledamaks muutub ja nimigi lühemaks - Porka. Kevad on kollasest pungil.

Põldoasupp kruubises sealihaleemes porgandi ja kartuliga

Ei saa veel mõelda, et rohelised salatiliuad kataksid ainsana me lauda ja et suveks saledaks saamine oleks prioriteet number üks. Ennast peab armastama, sellisena, nagu oled, siis on kõik Su ümber õnnelikud.

Üks vana võlg on mul - põldoasupp. Hea vaheldus hernesupile, maitsev ja valgurikas. Lisaks tavapärasele kruubile ja lihale, lisandiks ka värvikas porgand ja tavaline kartul. Minu supp on keedetud pehme ribilihaga, kus sealihakont on valge ja krõmps ja ei kee väga kaua. See niisugune väljamaine kraam, mis maapoes üsna soodsalt sügavkülmas laiutab. Kruubid ja põldoad, peotäis üht, paar käepesatäit teist, tasub eelmisel päeval vette seisma panna.


800g - 1 kg searaguud või pehmet ribiliha, 1 sibul, 2-3 porgandit, 3-4 kartulit, peotäis kruupi, paar kamalutäit põldube, soola, piprasegu, 1 loorber, paar vürtsitera, maitserohelist, küüslauku


Pane lihakraam suurde potti külma veega keema, riisu vaht. Pudista potti loorberileht, lisa veidi soola, piprasegusid, vürtsiterad, hakitud sibul. Lase lihal veidi keeda, kui lisad leotatud kruubid ja põldoad. Porganditükid võid lisada toorelt ilma passeerimata. Kui põlduba pehmeneb, lisa kartuli kuubikud, maitseroheline ja lõpuks küüslauk. Ära heitu, et supp jääb kolepruuni värvi, maitseb aga suurepäraselt ja seismisel läheb ka paremaks. Alati tasub supi valminedes mõni kulbitäis ka keeratava kaanega purki tõsta, hea hiljem võtta, kui supiisu peaks peale tulema.

22.04.2014

Kana porgandi ja ingveriga kookoskastmes

Teen nii tihti kana, küll rikkaliku köögiviljaga rohkes puljongis pliidil hautades, ahjus üsna küüslauguse ja naturaalsena, tummiselt kooresena. Nii nagu isu just tuleb. Nüüd isutas vürtsika kookoskastme järele. Ega need väga tuntud maitsed mulle pole. Kuigi ingveri viilutamisest hommikuse juustuleiva alla võiks küll traditsioon saada, kuigi kilu ja musta leiva peale sobib ta ka suurepäraselt.


4 kanakintsu, 2-3 porgandit, 1 sibul, jupp varssellerit, 6-7 kirsstomatit, 1 küüslauk, paras tükk ingverit, 200ml kookospiima, soola, ürte, koriandrit, veidi Tom Kha Soup Mixi maitseainet, õli, kuuma vett

Kuumuta õli pannil, lisa kanakintsud, maitsesta soola, ürtidega. Lisa tükeldatud porgand, sibul, varsseller ja peeneks hakitud ingver. Keeruta kuumal pannil, viimaks pane kana juurde poolitatud kirsstomatid ja purustatud küüslauk, vala peale kuuma vett, et katab napilt kana. Lase haududa. Lõpuks maitsesta soovi korral Tom Kha supiseguga, värske või sügavkülmutatud maitserohelisega (peterselli, tilli, koriandriga) ja kalla pannile kookospiim. Kuumuta veel veidi ja valmis ta ongi. Serveeri kuuma kartuli või riisi ja värske salatiga, värskele kurgile, kirsstomatile lisa ka kindlasti sibulat ja oliivirõngaid ja võimalusel naadi ja võilille rohelisi vitamiinipomme.

Kevadlilled siravad kuuma päikese käes. Pungad pakatavad rohelisest. Taevas on sinisinine. Vähemalt täna.