28.07.2014

Kui roosa pole enam sobilik












Pikk paus blogis pole olnud üldse tahtlik. Vahel tuleb end maksimaalselt pühendada millegi tähtsa planeerimisele ja õnnestumisele. Ka siis, kui teel on takistused ja isust ning tahtmisest napib. Aga tuleb see õige tunne endas üles leida. Juubeleid ei pea pidama kohustusest, vaid armastusest enda ja lähedaste vastu ja soovist kohtuda paljude oluliste inimestega mitte ainult oma ristteedelt. Et koos tagasi vaadata, toredaid hetki meenutada. Tähtis hetk aja maha võtmiseks, et üldse tänapäevases elu kiirtee keerises põrkuda.


Ma usaldan alati oma esmast sisetunnet. Nii sai tõeline PILLERKAAR peetud Rätsepa turismitalus, mis pakkus meile piisavalt privaatsust ja isetegemise lusti. Omatehtud head toidud on alati eelistuseks, et oma kalleid tänada ja üllatada. Kümme head abikätt pereringist tegi organiseerimisprotsessis  selle kõik võimalikuks. Kui lauale said paljud minu isiklikud lemmikud, olid menüü planeerimise keerdkäigud ja külaliste nimekirja koostamise piinad ununenud.

Kuna tegemist on ikka toidublogiga, siis olgu nimetatud ristirästi ka peolaud:
kruubisalat suitsusingiga, avokaadosalat makraga, värske salat, punane salat lihaga, peopäeva kartulisalat, täidetud munad kiluga, juustuvalik oliivide ja viinamarjadega, soolaforell, lavaširullid suitsulõhetäidisega, traditsioonilised singirullid, heeringas hapukoore, punase sibula, muna ja porruga, veinimarinaadis rannakarbid, kirsstomatid, sea abalihast ahjupraad, marineeritud kitsemamplid ja männiriisikad, kapparid, rukkipesad, kalkuni rulaad, head rukkileiba ja seemnesaia kõige hea nautimiseks, ema tehtud hapukurgid, hea noore kolleegi Ranno valmistatud maasikatort

Kindlasti midagi momendil ununes märkida (ja toidupilte pole ka suurt jagada), aga ei lähe meelest võrratu pidu, see eriline tunne, mis mind hiljem valdas, et pidu oligi üsna teistmoodi seekord.


Laste korraldatud ülivahva kuldvillaku vormis PILLEVILLAK, kus oli tore näha kõikide HEADE mõnusat ajude raginat, et mis ikkagi on Pille lemmiksalat (pakuti alates populaarsest kruubisalatist lõpetades tuntud juustu-paprikasalatiga) või lemmikkassi nimi või hoopis, mis häält laulan või milliseid pille olen elus mänginud. Minu suuresti armastatud blogid ei jäänud ka mängust välja ja hea oli tunda, et sõbrad ikka loevad ja teavad. Muideks, mu lemmiksalatit ei arvanud keegi ära ca 40 külalisest. Kas tead seda Sina, blogilugeja!?


Kaunite nimedega roosid "Leonardo da Vinci", "Chippendales", "Nostalgia" on kaunilt juurdunud ja paljud võrratud potiroosid. Ikka kohvipaksu ja kiitust jagan neile igal päeval. Ja ema kinkis mulle armsa tibukollase toakase, mis praeguseks hetkeks kasvatab juba uusi kauneid pungi.



Loomulikult oli kogu juubelinädalates palju toredaid ootamatusi, üllatusi. Ja kahjutunnet, kui keegi ei saanud tulla, aga rõõmu ka sellest, kui külastati mind varem. Kummardus teile kõigile! Aga kui ikka virtuaalne sõber (kellega on küll kord elus kohtutud) sõidab 275km ainuüksi Sinu pärast maha, et rõõmu jagada kaunite lillede ja võrratu kringliga. Siis tundub, et oled inimestele vajalik. Ka nendele, kes on sõbrad lähiminevikust. Hea oli teda kostitada oma eriliste lemmikutega just õigel päeval:
tursamaksasalat, krevetikate, nuudlisalat suitsukanaga... Ja kena oli seda tähtsat päeva nautida just kodus ja lähedaste seltsis hea külma šampusega ja oma lemmiktoitude ja muusikaga. Ja, et see võiks alati jäädagi nii, nagu Ott laulab.

Juubelikaare ehk PILLERKAARI tõmbasin kokku Ivo Linna Juubeligalal, mis oli üheks kingituseks. Oli hea nautida vitaalsete inimeste musikaalsust, samas lihtsust ja armastust oma kuulajate vastu. Ja hea oli ise laulukaare all kaasa laulda peaaegu kõiki laule. Toidukire kõrval on hea omada ka üsna suurt muusikavalu ja -janu. Ja kuidas need pääsukesed tiirutasid taevasina veerel publiku kohal, kuuldavasti on neil juba teised pojad pesas selle kuuma suve jooksul. Nägin selles rohkem kui sümpaatset sümboolsust. Et ELU on lihtsalt ka ilus.















23.04.2014

Et kolepruun ei kohutaks. Helekollast meeleolu ka

Kollased ülased on päikese käes puhkenud Kõmmastes. Kolla-oranžide Kaufmanni tulpide "Giuseppe Verdi" väli Tõnuril. Kollased paiselehed kraavipervedel. Kollased liblikad jätkavad voogavat lendu. Ja mõnusalt kollane on pehme muna sisu, kui ta salatil hõrkude krevettidega koos suhu vajub. See on niisugune siidine imeõrn tundemaik. Olete mõelnud, et muna maitseb siidiselt? Ja õlgkollane vein klaasis. Tikrine, rohune, mineraalne. Kollaselt kõlas Marvi Vallaste uue bandi Würffel tuttuus laul Coffee. Kohvigi muutub päikselise hommikusillerdusega hea rammusa koorega segunedes kollakaks. Kollane on raamaturiiulis Merkuuri tütre kaanekülg ja Elu Provences ning kõrvitsad Lia Virkuse võrratul köögipiiblil. Ja kollane on mu kass Porkkana, kes aasta aastalt heledamaks muutub ja nimigi lühemaks - Porka. Kevad on kollasest pungil.

Põldoasupp kruubises sealihaleemes porgandi ja kartuliga

Ei saa veel mõelda, et rohelised salatiliuad kataksid ainsana me lauda ja et suveks saledaks saamine oleks prioriteet number üks. Ennast peab armastama, sellisena, nagu oled, siis on kõik Su ümber õnnelikud.

Üks vana võlg on mul - põldoasupp. Hea vaheldus hernesupile, maitsev ja valgurikas. Lisaks tavapärasele kruubile ja lihale, lisandiks ka värvikas porgand ja tavaline kartul. Minu supp on keedetud pehme ribilihaga, kus sealihakont on valge ja krõmps ja ei kee väga kaua. See niisugune väljamaine kraam, mis maapoes üsna soodsalt sügavkülmas laiutab. Kruubid ja põldoad, peotäis üht, paar käepesatäit teist, tasub eelmisel päeval vette seisma panna.


800g - 1 kg searaguud või pehmet ribiliha, 1 sibul, 2-3 porgandit, 3-4 kartulit, peotäis kruupi, paar kamalutäit põldube, soola, piprasegu, 1 loorber, paar vürtsitera, maitserohelist, küüslauku


Pane lihakraam suurde potti külma veega keema, riisu vaht. Pudista potti loorberileht, lisa veidi soola, piprasegusid, vürtsiterad, hakitud sibul. Lase lihal veidi keeda, kui lisad leotatud kruubid ja põldoad. Porganditükid võid lisada toorelt ilma passeerimata. Kui põlduba pehmeneb, lisa kartuli kuubikud, maitseroheline ja lõpuks küüslauk. Ära heitu, et supp jääb kolepruuni värvi, maitseb aga suurepäraselt ja seismisel läheb ka paremaks. Alati tasub supi valminedes mõni kulbitäis ka keeratava kaanega purki tõsta, hea hiljem võtta, kui supiisu peaks peale tulema.

22.04.2014

Kana porgandi ja ingveriga kookoskastmes

Teen nii tihti kana, küll rikkaliku köögiviljaga rohkes puljongis pliidil hautades, ahjus üsna küüslauguse ja naturaalsena, tummiselt kooresena. Nii nagu isu just tuleb. Nüüd isutas vürtsika kookoskastme järele. Ega need väga tuntud maitsed mulle pole. Kuigi ingveri viilutamisest hommikuse juustuleiva alla võiks küll traditsioon saada, kuigi kilu ja musta leiva peale sobib ta ka suurepäraselt.


4 kanakintsu, 2-3 porgandit, 1 sibul, jupp varssellerit, 6-7 kirsstomatit, 1 küüslauk, paras tükk ingverit, 200ml kookospiima, soola, ürte, koriandrit, veidi Tom Kha Soup Mixi maitseainet, õli, kuuma vett

Kuumuta õli pannil, lisa kanakintsud, maitsesta soola, ürtidega. Lisa tükeldatud porgand, sibul, varsseller ja peeneks hakitud ingver. Keeruta kuumal pannil, viimaks pane kana juurde poolitatud kirsstomatid ja purustatud küüslauk, vala peale kuuma vett, et katab napilt kana. Lase haududa. Lõpuks maitsesta soovi korral Tom Kha supiseguga, värske või sügavkülmutatud maitserohelisega (peterselli, tilli, koriandriga) ja kalla pannile kookospiim. Kuumuta veel veidi ja valmis ta ongi. Serveeri kuuma kartuli või riisi ja värske salatiga, värskele kurgile, kirsstomatile lisa ka kindlasti sibulat ja oliivirõngaid ja võimalusel naadi ja võilille rohelisi vitamiinipomme.

Kevadlilled siravad kuuma päikese käes. Pungad pakatavad rohelisest. Taevas on sinisinine. Vähemalt täna.

19.04.2014

Lühikese leemega pehme ribiliha köögiviljadega

Täna on küll tõeline päikese päev. Ometi on külmad tuuled peatatud ja õhk on kollastest liblikatest erk ja mesilaste ning muude putukate sumin tõuseb linnu sädinast ettepoole. Sinistest silladest on kulupruunile murule ühtlane sinetav vaip kasvanud ja metsaalused säravad sinilillede õrnas kumas. Kevad.


Enne kui võtab köögis võimust roheliste salatite vitamiinirikas sissetung, tasub keeta ja vaaritada veel tummiseid ja toitvaid roogi. Minu tänane toit on küll nii lihtlabane, et häbi peaks olema seda postitust üldse teha. Aga ei ole häbi. Ei pea hiilgama Aasia poole kaldu toitude pealetungidega või vohavate magusroogadega. Pange pigem tulele hüva roog, mida tegi kindlasti juba teie vanaema, aga millal teie seda argiõhtuste pastade ja nädalavahetuse leiutiste kõrval tegite. Pealkirjaga aitas mind Viljandimaalt pärit kokast kolleeg. Harjumaal kasvanuna sellest ma kuulnud ei ole. Aga roog on vaimustav, tuttavlik, maitsev, toitev.


1 kg pehmet ribiliha või searaguud või mõni muu toekam meelepärane sealiha tükk, 1 koorega sibul, 1 loorber, vürtsiterasid, 5-6 porgandit, pool värsket kapsast, 10 kartulit, 1 kaalikas, pool pakki šampinjone, soola, piprasegu, maitserohelist, küüslauku


Pane ribiliha suurde potti, kalla peale külm vesi, nii et vaevu katab liha. Eemalda vaht, lõika koorega sibul neljaks ja lisa lihale, pudista potti loorberileht ja vürtsiterad, lisa maitse järgi soola. Lase lihal vaiksel tulel haududa. Köögiviljavalik on igaühe enda teha, lisada võib kõike, aga köögivilja peab lõikama suuretükilisena. Peagi lisa porgandi, kaalika suured tükid, kapsalohud ja veidi viivita kartuliga. Vedelikku peab olema üsna vähe, et lõpptulemus kõik tummiselt suussulav tuleks. Viimasena lisa kartulid ja seened. Maitsesta julgelt meelepäraste pipardega. Kui nuga juba näitab kartuli pehmenemise märke, lisa purustatud küüslauk ja maitseroheline. Lauale andes tõsta liha eraldi vaagnale, kurna leem teise kaussi, lisa sinna veel rikkalikult maitserohelist, rohelist sibulat ja tõsta köögivili kolmandasse kaussi. Paku liha kõrvale mõnusalt teravat sinepit ja rukkileiba. See toit salatit lisandiks ei küsigi. Kui talgumõtted plaanis, siis väga sobilik ja toitev toit töökale rahvale.

01.03.2014

Pardi südamed, kana poolkoivad, seakoodilõigud ja rohkelt köögivilja - tagasivaade talvisesse kööki



Lumikellukesed julgesid lõpuks oma kelmikad heledad õied lahti teha. Ei tea ju täpselt, tuleb talv tagasi või läinud ta ongi. Linnud siristavad ja otsivad oksaküürudel kevadet, päikegi paitas täna põske vägagi soojalt. Kui aga tagasivaatena meenutada, kuis külmapügalaid ikka jätkus ja keha healt tahedat ja mõnusat toitu ihkas, valmistasin Lepatriinuköögis nii kana (kõige sagedasem toit meie laual, millest kuidagi ei saa tüdineda), pardi südameid ja lopsakaid seakoodilõike. Kõikide lisandiks rohkelt erinevat köögivilja. Olen targalt peitnud juba valitud liha tegemisse rohkelt nii oranži söögiisutekitavat porgandit,  rohelist suvikõrvitsat, maguskibedat porrut, tõsist sibulasärtsu ja punaseid kirsstomateid või terveid šampinjone, värvilist paprikat ja krehvtist varssellerit. Ja ühtegi toitu ei tee ma küüslauku lisamata ja seda ikka Peeter Kardi vana õpetuse järgi, et küüslauk lisatakse toidu tegemise lõpus ja kuumus keeratakse välja. Toimib, lõhnab, maitsestab tõhusalt ja maitseb ülihästi. Ja lisandiks ülihead ahjupeedid valgehallitusjuustuga või heledas õlles hautatud hapukapsad või kartulipudru peale kiirelt vokitud köögiviljaribad, krõmpsud ja maitsekad.
Ja mõni hea supp oma tuntud headuses. Pildinäitena kruubi-šampinjonisupp tervete kanakintsudega näiteks.


Tõhus ja tummine, mõnusa seene maitsega ja rikkalikult lihane, kui terve kanakints taldrikusse tõsta. Ei midagi keerulist.

Ja kui lumi kadus, tekkis koheselt isu kergemate toitude järele. Mereannisalatid, kevadised leevendajad, kuni rohkelt rohelist juba oma aiast saab. Seni on tark mereande ja krevette kartulipadjale või rohelisele avokaadotekile ehitada, ikka värsket krõmpsu kurki ja poolpehmet muna lisandiks, magusast oma aia sibulõunast ja mahedast kirsstomatist, mis ikka talvkevadel maitseb ka nagu tomat, sibula sireteravast krõmpsust rääkimata. Ja hea kaste. Merene ja majoneesine. Tuttav teema ja jutt juba minu blogis, et ei hakka end kordama.


Seakoodilõigud muideks ei ole kõrbenud, vaid balsamico+kaneeli+sinepi+mee+kiluvürtsi segu tegi koodilõigud juba enne küpsemist koledalt pruuniks. Aga maitses hästi ja nüüd vastu vastlapäeva tasuks neid koju kindlasti varuda, kas siis ahjus kõbusalt küpsetada või ülihääd põldoasuppi nendega vaaritada, mille peab plaani võtma. Kuigi vahepealne kalle köögiviljausku, mida eriti särtsutas taaskordne Rootsi kruiisi buffet jutukas kokk. Pakkus degusteerimiseks meile köögiviljakotlette, mis valmistatud kartulipudrust, porgandist, maisist ja hernest ja maitsesid suussulavalt, nagu ka Lindströmi kotletid, mille tegemiseks asjad kõik olemas, vaja vaid alustada. Ja siis las kevad tuleb!!!

23.01.2014

Üdikontidega tuline kruubisupp metsaseente ja oliividega

Valged lumekristallid sillerdavad kuldsete päikesekiirte käes. Kergelt kelmikad lumemütsid kiiguvad männiokkapuhmadel. Kitsepaar kaabib julgelt akna all lume alt leherisu ja õunapomme, mis mõeldudki hea tahte märgina neile. Kiisud raputavad külmast käppi. Punakõhuline leevike saputab ümarat kuube, alles olid ju tärkamas juba uued pungad, enne kui talv otsustas ikka lõplikult tulla, et lumesüdameid aeda maalida.
Talv on kuumade suppide ja mõnusate hautiste aeg köögis. Minu vanaisa sõi tulikuuma suppi nii, et lõug rasvast läikis, ikka lihtsalt ja mehemoodi. Minu tänane supp on ka niisugune, mida tuleb tulikuumalt süüa, et üdi kontidest kiirelt kätte saada. Kaupluses saab supi jaoks raguukonte ju uurida, ühed on niisugused ehk lopsaka lihaga, teised kohe nähtavalt üdised lihast puhtaks kaabitud kondiotsad. Nüüd on aeg koju tuua odrakruubi pakid, et neist tummist suppi keeta või mõnusat mulgiputru või seakoodiga ahjuhautist juurviljadega. Sahvrist leiab ehk ikka hapukurki ja külmikust poolikut oliivipurki ja metsaseenehoidist. Niisugune tõhus kruubi-seenesupp on Poolast rännanud meie maile. Et krõbedat külma trotsida tasub suppi särtsutada ehtsa tšillikaunaga.
1,2 kg searaguukonte, vett, 2 porgandit, jupp varssellerit ja tükike punast tšillikauna, paar peotäit odrakruupe, 2 hapukurki, veidi rohelisi oliive, parajalt männiriisikaid, 2 kartulit, 1 suur sibul, 1 kopsakas küüslauk, meresoola, pool loorberilehte, Scandinavian Foresti maitseainesegu, paar vürtsitera, maitserohelist
Pane searaguukondid külma veega keema, riisu vaht hoolikalt, lisa veidi meresoola, pudista loorberileht sõrmede vahel puruks, pane paar vürtsitera leende. Haki sibul, tõmba puhastatud porganditelt koorijaga pikkipidi laastud, tükelda varsseller, lisa kõik supisse. Puista kohe ka mõnusalt mulisevasse potti paar peotäit kruupe. Lase vaiksel tulel kontidel pehmeks keeda. Et sellest mõnusast üdisest kondist kõik hea puljongisse kätte saada, las haudub tundi paar. Lõpuks pane supi sisse tükeldatud hapukurk, tšillikaun, oliiviseibid, seened ja kartuli kuubikud. Maitsesta julgelt maitseaineveskiga, see vahva skandinaaviapärane veski sisaldab kadakamarju, küüslauku, seeni, peterselli, rosmariini, tüümiani, porgandit, rosee pipart, koriandrit, loorberilehte lisaks mustale piprale ja soolale. Viimistle maitseid maitserohelisega ja viimasena lisa purustatud küüslauk ja hetke pärast keera kuumus välja. Rösti supi kõrvale head rukkileiba, üdikontidega maiustamiseks võta abiks väikse lusika vars. Söö tulikuumalt ja aplalt, et kontide ümber ei jää liha- ega rasvariba raasugi, see supp pole pipsidele.