Otsing sellest blogist

Laadimas...

11. aug 2016

Roheline suveohe

Suitsuahvena salat suvikõrvitsaraguu, kartuli ja värskelt soolatud kurgiga rohelisel salatipadjal

Suitsuahvena salat sai krooniks veel kodujuustu, mõnusalt hapukad punased sõstrad ja poolvedelad munad, millest valgus salatile siidine kaste

Värskelt soolatud kurgid, kus kübeke ka koriandrit

Kas oled rohelisi, õigemini kollaseid, tikreid soolase toidu juurde proovinud!?
Suvikõrvits rukola ja värske kartuliga
Kodujuustusalat värske kurgi ja kirsstomatiga ja rohkelt hakitud rohelist otse peenrakastidest

Selles rohelises eines oli suvi täielikult kohal

Esimesed rohelised aedoad keerutasin suvikõrvitsa ja porgandiga pannil suussulavaks lisandiks ahjukanale
Salatis on lisaks rukola, mangoldi lehtedele nii koriandrit, tilli kui rohelist sibulat, värskelt soolatud kurgid kaanonis värske kurgi ja kirsstomatiga

Üle mitmete aastate õitsevad mu aias taas värvikad gladioolid

Milline lill valitseb augustikuus aias!?

Rohelises suveohkes on tegelikult momendil väga palju värve

13. juuli 2016

Tšillised kanatiivad suvikõrvitsaraguu ja rohelise salatiga, mida kroonib avokaado. Suveõhtu ehtne toit


Seitsmevennapäev ennustab aina vihma. Vaatan, kuidas oblika looduslik vars muruplatsil aina pikkust viskab. Ja jälle tuleb vihm. Kasvataks sel aastal muruplatsi heinamaaks, kas peab olema koguaeg nii rohitud, niidetud, korras kõik!? Tore oleks ju mõelda, et ka armsal, vahel küll tüütul putukamaailmalgi on oma elu. Ja kuidas ma peale vihma pelgan tigude peale astuda. Aga siis tuleb valge inimene päris maailmast ja ütleb sulle, et nad muidu söövad kõik su lilled ja taimed ära. Rukola kallal oli ka käbe koi, armastan rukolat, olin üsna õnnetu, lehed olid auguliseks söödud, aga tundub, et koiliblika tööst hoolimata rabeles rukola sellest välja, on õide puhkenud ja õite alt leiab ka korralikke lehti salatiks toidu sisse. Hiljuti tegelesin tööl taimetoidu menüü koostamisega rahvusvahelisele tantralaagrile. Arvasin, et mulle jääb rohkem külge vahvaid toite läätsedest, mungoast, kikerhernest, aga kui neid tooraineid kodus sul pole, ega siis ei tee ju ka. Ikka teed seda, mida armastad, millega harjunud oled.

Suvikõrvits, rukola, koriander - on mu suured lemmikud. Ma vist elan üsna põhjamaises kliimas, sest mul veel suvikõrvits isegi ei õitse. Ja kui loen, et kellegil on mustsõstrauputus, siis minul on marjad kõik veel toored. Aga suvikõrvitsat saab ju poest ka. Aga kõik värske maitsekas roheline, saab peenrakastidest nopitud. Olen korjanud kimpu koriandrit, peterselli, tilli, rohelist sibulat, erinevaid salatilehti, rukolat, spinatit ja lihtsalt kõik ära hakkinud, nii sooja toitu lisanud kui värskelt peale saputanud. Lillepeenras kasvab mul ka oregano ja kasutust leiab harva. Ei teagi miks. Nüüd lubasin endale, et seda väekat, kaitsvat taime lisan rohkem toidu sisse ka.

Nii saigi pandud kanatiivad lihtsasse tšillisesse marinaadi. Selleks kasutasin näiteks fetajuustupurgi järelejäänud maitseõli, õunaäädikat ja tšillikastet, tšilli veskist ka osavaid tiire, Provence ürte ja roosat soola. Paar tundi maitsestumiseks on täitsa piisav. Ahi 250 peale ja kui sobiv kuumus saavutatud, siis punakastmes tulised tiivad lähevad ahju. Samal ajal ettevalmistasin värske kartuli, porgandi ja panin keema. Ja wokpannile veidi kookosrasva ja sinna korraga suvikõrvitsa pooleks lõigatud rattad, kahe porgandi laastud, pool punast sibulat, veidi kirsstomateid, keerutan need kõik läbi, lisasin taas Chili Explosioni veskist tuld, Vahemere ürte, roosat soola ja kui kuumuse madalaks keeran, lisan ka rohkelt küüslauku. See annab niisuguse õige maitse suvikõrvitsale. Armastan ikka öelda, et suvikõrvits nõuab lausa küüslauku ja baklažaan juustu lisandiks. Värskesse salatisse rebisin 5 erineva salati lehti, viilutasin kurki, hakkisin punast sibulat, veidi kirsstomateid ja üks küps avokaado viiludena. Ja ikka koriandrit ja oreganot ka julgelt. Ka sinna kasutasin fetajuustupurgi maitsestatud oliivõli, õunaäädikat, erinevaid maitseaineid. Suhkur jäi ka nüüd mängust välja. Kuigi mõtled, et muidu ei tule õiget tasakaalu maitsetes. Aga tuleb küll. Ja kogu see roheline rikkus hakituna veel suvikõrvitsaraguule ja ongi kõik valmis. Ja külmapärlenduses klaas valget veini. Ja las sajab suveõhtul ja päeval vihma, kui nii on määratud.

7. juuli 2016

Kui lihtne kodune gurmee alati võidab

Lõhemari krevetimaitselise Merevaiguga muretaignalusikas

Üllatuskimp kallilt sõbrannalt

Ja üllatuskorv keset kiiret tööpäeva
8 sorti juustu, hea vein, oliivid ja päikesekuivatatud tomatid, kodumaine suitsuvorst

Väike peolaud peale kiiret tööpäeva ja armsad sõbrad

Tabasalu Gurmee Garaaži küljelt leiab ka poe lemmikloomadele

Uh, mulle meeldivad nelgilised, ei tea küll, miks ma neid ei ostnud

FAO27 Kalakohvik kliente ootamas

Mereannisupp, mis keerles suus
Kalmaar/ suitsuangerjas/ wakame/ enoki seened/ pak choi/ muna/ krevett

MUSTSÕSTAR JA KITSEJUUST
Mesi/ kitsejuusrukreem/ sorbee/ besee

CHURROD JA TIKKER
Pontšikud/ tikrimoos/ vaniljekaste

Juunikuus niisugune pontšakas lest, mis ei mahu pannile... küll aga kõhtu koos värske kartuli ja köögiviljaraguuga

Pizza Grande Haapsalus - vana hea tuttav, milles ei pea kunagi pettuma
Kiire juunikuu on möödas. Lähemad inimesed teavad, et minu kaasa on just märtsis, juunis, septembris, detsembris kodus ja siis saab palju ringi sõidetud ja elu nauditud. Kuna juunikuus on nii mu poja kui minu sünnipäev, siis kiire tööaja kõrvalt leidsin seekord, et miks mitte seda tähtpäeva töö juures tähistada, kutsudes endale külla mõned armsad sõbrad geograafiliselt just lähedalt.


Aga enne ühel vihmasel päeval käisime väikesel ringsõidul, mis ei ole ka meie kodunt kaugel ja on vägagi tuttav. Läbi Madise käänulise tee kulgesime Paldiski poole. Klooga-Rand on koht, kus olen terve lapse- ja noorpõlve suvedel päikest püüdmas käinud ja merevett nautimas. Sama kogemus ja värvikad mälestused on nii Laulasmaalt kui Lohusalust. Need kaunid mereäärsed paigad, mis lõhnavadki sõna otses mõttes mere järele. Vihmas kulgesimegi autoga läbi nende kaunite paikade. Teeremont ei häirinud meie liikumist ega ausalt öeldes ka kole ilm. Võimalusi kerge kohv ja kook võtta või einestada oli nii võrratus Ott&Matilda-Laulasmaa kohvikus, kui Kahvel kahele asemele tulnud toredas perekohvikus, mis kannab nüüd nime Lille kohvik. Samuti saab suviti süüa Lohusalu sadama pubis. Ja ka alati eriliselt armsal Keila-Joal on üks tore 24 t lahtiolev toidukoht, kust oleks saanud nii pelmeene kui šašlõkki. Aga mul oli silme ees siht ja tahtmine Tabasalus Gurmee Garaažis kõiki toredaid poode külastada ja Kalakohvikus süüa. Sest olin ju nii palju head ja positiivset reklaami lugenud. Osmani Grilli asemele oli pesa teinud Selleri nimeline koht, mille kohta olin ka lugenud ainult head, aga ikka nii tahtsin sinna Gurmee Garaaži. Esimesena käisimegi kohe kalapoes. Särtsakas ja sõbralik müüja soovitas meile lõhe grillvorste, mis pidavat eriti just meestele meeldima. Silma hakkas küll sinimerekarpide hea hind, aga ma ei olnud nö Belgia rahvustoidu lainel, kuigi mu mees just Belgias töötab. Ikka tahtsin kodumaist head ja värsket kala ja midagi ka oma eelolevale peolauale. Nii saigi ostetud lesta, üllatus, üllatus, mis olid nii paksud, mis enamasti toimub alles augustis. Lõhemarja andis müüjanna lahkelt proovida ja see rändas ka koos soovitatud lõhevorstidega kotti. Olgu kohe öeldud, et neid lõhevorste ei söönud isegi kassid, need olid nii mõttetud ja ülesoolatud, et küsimus tekib, kas ikka jääkidest maksab midagi niisugust üldse teha. Järgmisena väisasime sealihapoodi Kolm Põrsast, sealne müüja nii jutukas ja lahke ei olnud, aga pika piidlemise peale avastasime, et hinnad on ikka hüper-super madalad ja lausa patt oleks mitte midagi osta. Nii sai ostetud nii sealiha, kui searaguukonte. Ainuke viga oligi see, et meil oli kodus külmkapp suvist grill-liha täis, aga need soodsad asjad rändasid sügavkülma. Edasi oli küll Juustukuningate armas pood, aga selle me kuidagi jätsime vahele ja pärast unustasime. Tahtmine oli enne sööma minemist nurga taga hoopis lillepoodi külastada. Ikka ju tahaks veel midagi istutada ja alati on mõni armas ampel puudu. Tore oli seal lilleaias kõndida, keegi ei määrinud midagi pähe ega tüüdanud küsimustega. Koguaeg arvasin, et müüja istub putkas, aga pärast alles lugesime lustakat silti, et küsimuste korral vajuta kella. Seal kõrval oli ka armas lemmikloomapood, kus uksel sõbralikult istuv koer lahkelt sisse kutsus.  Siis oli küll juba kõht tühi.


Ja nii me lõpuks FAO24 Kalakohvikusse sisse astusimegi. Sõbralik ja krapsakas neiu tõi menüüd, peale meie polnud seal kedagi. Tõmbasin ninaga lõhna, et kus see uhke puljongipott, mereandidest tihe, siis vaikselt podiseb. Ei tundnud midagi. Peakoka pakkumine vahelehena menüü vahel maksis 10euri ja kuskil ei näinud ma neid 5-6 euriseid päevapakkumisi hooaja tänasest ahvatlevast kalast. Nii tellisingi mereannisupi ja mees ka nõustus sellega. Hea, kuum rikkalik mereannisupp keset vihmast ja veidi jahedat suveilma, sobib ju suurepäraselt. Teenindaja veel hoiatas, et supp on vürtsikas. Andis ikka seda suppi oodata. Tumeda juuksepahmakuga kokk loivas mööda kööki. Mulle tegelikult ei meeldi, kui köögid paistavad. Inimesed kulgevad seal oma maailmas, räägivad omi jutte, teevad omi toimetusi, mis kliendil sellega pistmist. Samuti ei meeldi mulle, kui omanikud ringi laiavad, mina ei pea kliendina teadma, kes selle koha omanik on. Ma tulin lihtsalt sööma. Lõpuks saabusid meie supid. Midagi nii koledat ja rõvedat, ma pole elus söönud. Ma olen väga sõbralik klient alati, kuna ise töötan teeninduses. Teretan ja tänan ja kummardan, kui isegi minust suurt välja ei tehta. Alati leian selle sõrmenipsuga väärtoleva jootraha hetke, et teenindajat tänada. No see supp tõsiselt keerles suus. Kõik, mis seal sees oli, oli toores. Kui välja arvata keedumuna. See puljong oli mustjas sojast, suitsuangerja äärtes võis vaevu aimata angerja head ja mõnusat rasvasust, kalmaari ribad keerlesid mul suus, need olid lihtsalt toored. Herned ja seened olid vist sekundiks ainult panni või puljongi kuumust näinud. Ma ei naudi neid moodsa kokamaailma hetki, kui kõik peab hullult al dente olema. Las see pasta on minut vähem keedetud kui pakendil, aga muu - köögivili ja mereannid, no andke andeks. Jätsin lopsaka kreveti viimaseks. No see oli lausa jube. Ma arvan, et ma ikka väga pikka aega ei tee enam endale lohutuseks ega heaoluks ühtegi kreveti- või mereannisalatit. Isegi sellest ma ei saanud aru, miks seal oli suureleheline pikk vars peterselli ja paksoa ja mangoldi lehed, mida see sellele supile andis. Mitte midagi. Vürtsikus polnud probleem, see oli lausa leebe. Ütlesin muidugi teenindajale ka. See oli vist üldse esimest korda elus, kui ma ütlen teenindajale, et vabandust, aga see supp ei maitsenud mulle. Ma üldse ei saa aru, et miks peaks Eestis niisugust suppi valmistama!? Lohutuseks tellisime endale magustoidud, kuigi teenindaja sõnul magustoidu menüü väga pikk polnud. Kaua meisterdatud kaunike maitses muidugi meile hästi, serveering oli jahmatav ja sisu üllatav, aga nii head kohvi ma polnud tükk aega kuskil joonud. Et lahkusime ikka sõpradena. Ja muidugi see kalapoest ostetud lest, mis õhtul kodus pannile rändas. Juuni alguses nii paksu ja lihavat lesta süüa on lausa luksus. Lisandiks värske keedetud kartul ja köögiviljaraguu, pole tõesti ilmas midagi paremat. Lesta valge liha oli niisugune siidine ja jäme, tavaliselt augustis on ehk lest pigem niisugune jahusem. Ja siis mõtledki, kuidas lihtne kodune gurmee alati võidab.


Sünnipäevalauale aga sobis kalapoest ostetud lõhemari suurepäraselt. Seekord olin mõelnud menüü koostada nii, et valmistan suupistete jaoks erinevad salatid, mida mõnusalt rukkipesadest või näkileivaga õndsalt süüa saab. Tursamaksasalat kirsstomatiga. Kalmaarisalat muna ja värske kurgiga. Kalkunirulaadiga lihane salat vürtsika porgandisalatiga. Juba aastavahetusel lemmikuks saanud avokaadomääre külmsuitsulõhega. Lisaks veel maasikad, juustu-oliivi-chorizo vaagnad,  magusaks maasikatort, mida ma muidugi ise ei valmistanud. Sest selleks polnud lihtsalt aega. Ja need Martini Fiero suvised kokteilid, peame ikka seda rubiinpunast apelsinist õndsust vist maale hakkama tooma. Sõpradega on alati tore ja kodune gurmee on alati hea, millega saab kõiki üllatada. Ja üllatusi täis oli ka tihe tööpäev, kui lillekuller tõi armsa lillekimbu koos rikkaliku gurmeekorviga armsalt sõbrannalt. Juustu mekin siiani ja vein veel proovimata. On ka meil Eestimaal imelisi võimalusi kallite üllatamiseks, aitäh, aitäh, aitäh!

13. juuni 2016

Orhideepulm Padise mõisas

Kingituseks kaunid orhideed ja mälestuspilt
Meid ootas 4-käiguline õhtusöök



Eha ja Arvo - 55 pulma-aastapäev - Palju õnne!

Professionaalne eelkate

Padise mõisas saab kauni päikesepaistelise ilmaga ka terrassil istuda

Parmesaniga täidetud sibul toorsingiga

Suitsujuustu püreesupp lõhega

Hautatud metskits pärlsibulate ja lillkapsaga

Õrnroosad roosinupud pitsides

Metskits oli mõnusalt pehme ja koduses võtmes



Küpsise kräsupeakook
55 aastat tagasi kaunil maikuul abiellusid Keilas minu ema Eha ja isa Arvo. Tahtsime perega teha neile väikese üllatuspeo, valides tähistuskohaks Padise mõisa. Ema on pärit Munalaskmest ja isa Laitsest ja nende sünnikodud ja hilisemad kodukohad ei jää Padiselt kuigi kaugele. 55 kooseluaastat nimetatakse mitmet moodi - orhidee- või smaragdpulmaks. Ja kuna mu ema väga armastab orhideesid, siis kinkisimegi neile tänutäheks, silmailuks kaunid orhideed. Ja ka neile antud kutsel sai üritus just orhideede järgi nime - orhideepulm.


Padise mõisas ootas meid privaatne armas väike saal, kus meie perele oli kaetud nelja käiguline õhtusöök. Õdus ja elegantne, kaunid põlevad küünlad, siidised linad, antiikne mööbel ja pilkupüüdvad maalid seinal. Õrnroosad roosinupud pitsides, laual ürdivõi ja pehmed leivad, kuklid. Esimeseks roaks oli parmesaniga täidetud kopsakas sibul toorsingiga, kaunistuseks rukola kiharad ja kastmeks mõni balsamico tups. Oleme ikka harjunud sibulat rohkem toidus lisandina kasutama, parmesaniga täidetult ja prosciuttosse mähituna, maitses sibul väga hästi. Teiseks roaks tuli suitsujuustusupp lõhega. Suitsujuust on minu jaoks pisut vänge. Pelgasin seda valikut, aga juustune supp oli väga mahe ja lõhetükk maitsekas ja üllatuslikult suur. Põhikäigu, prae juurde olime tellinud punast veini, itaallaste Pinot Noir oli mahe ja kirsine. Kuna minu emapoolne vanaisa oli jahimees, siis valisime praeks spetsiaalselt hautatud metskitse, kuna tänasel päeval kodus enam metslooma liha me väga tihti ei satu tegema. Metskitse liha oli mõnusalt pehmeks hautatud, praad kodune ja üsnagi suur, kui mõelda, et kaks käiku seljataga ja üks veel ees. Keedetud kartulid, porgandid, krõmpsud lillkapsad ja oad, pannilt üle lastud kirsstomatid ja pärlsibulad täitsid lisandina väärikat rolli. Nüüd oli juba kõht nii, nii täis. Aga oli ju koogiaeg. Küpsise kräsupeale mõeldes manasin silme ette küpsiseruudu suuruse koogikese, aga tegelikkuses tuli mõisaköögist pirakas koogi tükk, hapukoorene ja vaarikatest, šokolaadinirest pungil, aga õnneks mitte väga magus. Valikus veel kohv ja tee. Meid teenindanud Katrin oli väga asjalik ja professionaalne, tutvustades enne igat käiku serveeritavat rooga. Saabudes käis mõisaomanik ise uurimas, kas leidsime õige saali. Õdus ja sõbralik õhkkond, rahulik miljöö, kuigi teises saalis sõid mõnikümmend pensionäri, kes ilmselt mõnel Eesti ringreisil olid, oma ettetellitud roogasid. Nii usun, et Padise mõis sobib nii noortele armunutele glamuurseks pulmapeoks, möödujatele kerge eine võtmiseks, kes Padise kloostrit näiteks uudistama tulevad, aga ka väärika sündmuse tähistamiseks lihtsale perele. Jäime väga oma valikute ja teenindusega rahule. Et mälestustes on taas lisaks üks tähtis peatuspaik, verstapost, mida uhkuse, tänutunde ja armatusega meenutada. Aitäh, kallid vanemad! Jätkuvat koosolemist ja tervist, olge hoitud!

25. mai 2016

Krevetisalat rohelisel salatipadjal maasikate, redise ja rabarberiga




Sirelililla võtab õunapuuroosalt õitsemist üle. Piibelehtede mõnusalt vänge lõhn ja mesilaste lakkamatu sumin. Vahel mõtlen, kas peabki see muru nii niidetud koguaeg olema, kui juba naadi- ja võilille seemned müügil lillepoodides. Olgu putukatel ja mesimummudel ka tööd. Päikesepai on olnud üsna kuum mitu päeva ja kõik juba krõbiseb kuivast. Peenrakastid võtavad ka juba ilmet ja maitsetaimed ja erinevad salatid sirutavad oma rohelisi varsi. Mida kerget siis kergel kevadel süüa? Redist ja rabarberit ja maasikat, suve alguse maitsvad roosad kaunitarid. Seekord lemmiksalatis koos krevettidega. Magus ja hapukas ja merene headus.

1 karp käsitsi kooritud krevette marinaadis, veerand värsket kurki, paar kirsstomatit, 4 redist, veidi rabarberi kompotti, 5-6 maasikat, paar peotäit salatimixi, vinegrettkastet või majoneesi

Rabarberi jätsin koorimata ja lasin suhkruses vees korraks keema. Taldrikule laotasin paar peotäit salatisegu ja sinna peale viilutasin redise rattaid, värsket kurki, kirsstomateid. Maasikad ka lõikasin väiksemaks ja rabarberi nõrutasin suhkruveest. Krevetikuhilad salati keskele ja voila meelepärane kaste lisandiks. Maitsed olgu pigem naturaalsed, nii ei lisa ma nendesse lemmik-krevetisalatitesse kunagi erilisi maitseaineid. Niristan amps haaval head kastet ja kosutan end hea külma veiniga. Ja raadiokastist tuleb Ott Leplandi tuttuus singel Sinine safiir nagu kaunis suvesillerdus. Elul on maitset! :)

10. mai 2016

Koorene pasta köögiviljade ja tiigerkrevettidega




Emadepäeva kaunid tulbid tütrelt ja maasikad uuel lepatriinu alusel
Krevettidest või mõnest muust mereannist saab kiirelt argiõhtul mõnusa pasta. Rikkalikult köögivilju lisades tuleb kaste maitsekas ja värvikas.
200g spagette, 1 karp tiigerkrevette marinaadis, veerand suvikõrvitsat, üks porgand, jupp sellerit, veidi sibulat, küüslauku, 3 kirsstomatit, lillkapsast, 1 dl kohvikoort, 2-3 spl krevetimaitselist Merevaiku, Vahemere ürte, roosat soola, Garlic&Chilli maitseainet, kookosõli, värsket peterselli, koriandrit
Valmista ette köögiviljad, pane lillkapsas soolasesse vette keema, viiluta suvikõrvits ja riivi porgand, tükelda sibul, varsseller, tomatid, purusta küüslauk. Kuumuta pannil kookosõli, passeeri köögivilja kiirelt keerutades. Pane pasta keema samal ajal. Maitsesta köögivilja maitseaineveskist paari keeruga. Las chilli helbed ja küüslaugu graanulid võimendavad oma maitseid kuumas õlis. Kasuta spagettide keetmisel taimerit. Kui köögivili hakkab valmima, lisa kohvikoort ja krevetimaitselist Merevaiku, sega madalal kuumusel kõik ühtlaseks, lisa veidi pasta keeduvett. Nopi väiksemaid lillkapsa õisikuid kastmesse. Kurna pasta ja sega koorese kastmega kokku, lihvi veel ürtide ja vajadusel soolaga maitset ja serveeri. Lisa värskeid ürte ja tomati poolikud. Koorene, merene ja köögiviljane mõnus roog, mis sobib ka pidulikumaks puhuks.

9. mai 2016

Nelja oa salat kartuli ja kapparitega

Nelja oa salat kartuli ja kapparitega
Umbrohusalat kodujuustuga
Rukolasalat redise, värske kurgi, kirsstomati, avokaado ja apelsiniga

Nelja oa salat kartuli ja kapparitega

Koriander ja till rändasid täna köögiaknalt õue peenrakasti

Rexi lill on sel aastal punane

Ka lemmikpingi kõrval on lill punane
Hea hetk, et hommikukohvi päikesepaistes nautida

Või emadepäeva jäätisetorti maasikatega
Emadepäeval on kena lilli istutada. Toetasin taas kogukonda ja omaküla lilletädi. Kõik amplid ja pajad sai kuurist välja otsitud. Kuigi aias on õide puhkenud palju kevadisi püsikuid, on huvitav vaadata looduse virvarri. Mesilased sumisevad hoogsalt. Aias on tegelikult looduslik rikkalikkus ja aina enam vahel mõtlen sellele, et kas ongi vaja alati nii palju kõik roheline ära niita. Piibelehed torkavad oma torujaid mahlaseid rohekaid lehti mullast. Sillade sina on kadumas. Mustsõstra õied lõhnavad ehtsalt mustsõstra järele. Võilill hakkab loodust kollaseks värvima.

Aga emadepäevaks sai peale väga vara alanud tööpäeva hakitud mõned salatid, ahju pandud kana ja erinevad grillvorstid ja tulele pott kartuleid. Nii saavad kõik kõhu täis. Oast saab alati lihtsate toiduainetega tõhusa salati.

1 purk 4 oa konservi, 6 keedetud kartulit, 1 purk kappareid, 1 punane sibul, jupp varssellerit, pool värsket kurki, veidi marineeritud kurki, majoneesi, sinepit, hapukoort, soola, ürte, mõned kirsstomatid

Kõik ained tuleb lihtsalt hakkida ja purkidest salatisse segada nii oad kui kapparid ja segada sobiliku kastmega. Uba armastab sinepist majoneesi, kui pole viitsinud ise majoneesi teha, lisa näiteks Felixi Inglise sinepit kastmele, annab niisuguse hea maitse. Kasuta rohkelt rohelisi ürte, sibulat, tilli.

Kodujuustule lisasin hapukoort, rohelist sibulat, nurmenuku, naadi ja võilille lehti, veidi soola ja ürte.

Rukolale hakkisin juurde värsket kurki, kirsstomatit, avokaado viile, apelsini sektoreid, redise rattaid, maitsestasin oliivõli, apelsini mahla, soola, suhkru, õunaäädika, ürtidega. Lihtsate vahenditega kolm lihtsat salatit. Ei pea näpuga retseptides järge ajama, vaid oma sisetunnet ja maitsemeelt usaldama.

Kaunis emadepäev kolme põlve kallis koosluses.