Suvelõpu sõõm

Sealiha otse ahjust värske kartuli, võise aedoa, tillise värske kurgi salati ja punase sõstraga

Purpurpruun peedine kanasupp rohelise aedoaga

Suvelõpuhetk oma aia marjade, Brie juustu ja chardonnayga

Üksik ploom sai kaaslasteks nii musta kui punase sõstra, punase magusa tikri ja mustad kividega oliivid

Angersäga tarrendis võib päästa ka mõne suvise õhtu

Aedoast ei saa augustis kunagi küllalt

Kanapeedisupp kosutab

Kana šampinjonide ja köögiviljaga leemes kapsasalati ja kartuliga

Nostalgia roos õiemeres koos lepatriinukividega, mille maalisid Viimsi Invaühingu lapsed

Suvelõpuhetkes on päikest, seda kuuma kihelust, mis toob naeratuse näole ja paneb aja seisma. Kuigi aias on esimene ühtlane kiht maha sadanud sibulõunu segi koos kollakate lehtedega, on siiski kõikjal õhus SUVE. Mesilaste ühtlane sumin kollaka keelatud kuldvitsa kohal. Suviselt unised, samas uudishimulikud kiisukesed tungimas majja ja südamesse.

Kuigi 254 t tööl viibitud ja kodus päevi harva,  on ikka tulnud hetki, kui kodus saab võimust iha taas kanasupi järele. Sellel suvel oli kanasupp koos peediga mitmeski variandis teemaks. No ma ei tea, lihtsalt isutas, oli vaja. Lootsin sellest imelist kosutust, tervenemist, mida võibolla isegi sain. Mind hämmastab alati moment, kui kokk ei oska suppi keeta või ka teine leviv populaarsus, kui supi mõiste võrdubki püreesupiga. Moodsust on ellu vaja, miks mitte, aga mina armastan selge puljongiga suppe. Minu jaoks on SEE supp. Ja ikka alustades algusest, et algul tuleb keema panna toore toorainena kana ja küüslauk lisatakse lõpus ja keeratakse kuumus välja. Vahepealsesse protsessi mahub köögivilja passeerimine või mitte, maitsestamine, maitseid tuleb tasakaalustada palun väga nii suhkru kui soola ja peedisuppide puhul äädika, õunaäädika, sidrunimahla või balsamicoga, igatahes on vaja midagi happelist. Aedoaga purpurpruun kana-peedisupp oli eriline, rikastasin seda koriandri rohelisega, mille maitse ei meeldi kõigile. Küsimus, kas selge puljongiga supile ka veidi tomatist hoidist lisada on ju valikute küsimus. Ma ülepea viimasel ajal lisan viimastel minutitel mõned hakitud kirsstomatid alati suppi, mis annab niisuguse mõnusa itaaliapärase tomatise puudutuse. Isu Itaaliasse sügisega põrkuma minna aina kasvab minu sees. Aga suppidesse lisasin ka maitseks näiteks adžikat, kus tomatile küüslauk juba heaks kaaslaseks. Ja küüslaugu kroon, mis supist supi teeb, purusta noaseljaga lõikelaual, see laseb küüslaugust mahlad välja õigesti, lisa supile ja keera kuumus välja ja lase 10-15 minutit maitsetel tõmmata, enne kui serveerid soovipäraselt, kas hapukoorega või mitte, aga meile meeldib alati mõni hea leivatootjate teraleib, millele võib imeõhukesi küüslaugu viile toorjuustule või maitsevõile laduda. Sööd supi ära ja oled elus taas!!!


Unistasin aedoast juba juulis. Kahetsesin, et üks peenrakast jäi nende kasvatamiseks puudu. Aga ema oma Keila aiamaalt on lahkelt mulle neid suvelõpu rohelisi maiuseid saatnud. Soolaga maitsestatud veega keema, pärast võid, ei muud, ma ei vaja. Kui oleks tonne käes, siis hakkaks muudele variantidele mõtlema. Aga moodne lähenemine al dentena ei sobi aedoale kohe kuidagi üldse. Ema käis vahva raamatukogu seltskonnaga mööda Läänemaad ekskursioonil ja kohe üldse aru ei saanud, miks kinni pandud(reserveeritud) üliarmsas lillelises kohvikus kanafilee juurde toorest rohelist aeduba pakuti. No tõesti!? Olgem ikka normaalsed.

Suvikõrvitsapalavik ilmselt ka alles saabub koos ootamatu septembriga. Lehttaignane pirukas plaanis, suvikõrvitsa täitmised ja pastad ja miks mitte ka marineerimine. Kui varem on olnud suvikõrvitsat rikkalikult, olen ka marineerinud purki. Suvikõrvits jääb mõnusalt krõmps, niisugune kurgi ja seene vahepealne ahvatlev pikantselt poolmagus hoidis.

Punased sõstrad, mida pole üldse jõudnud ära korjata, leiavad koguaeg tee mõnusa prae juurde. Proovige järele. See mõnus särtsakas hapusus paneb i-le alati täpi. Armastan neid! Kui vaid pikeneks suvi, siis jõuaks ehk ajahaardes lõpuks ka neid korjata ja midagi tallele panna.


Angersäga unustasin oma üle-eelmisest postitusest ja pildireast välja. Sünnipäeva ajal tellisin koju terve kasti. Kuna tuntud kalatööstus asub lähedal ja kohapealt võimalus ka soodsamalt osta. Angersäga, mida Avo Leok kasvatab, on lahedalt siin Vihterpalu kandis purki pandud, maitsekas ja tarrendis. Juurde keeta kartulit, maitsekas koorene kodujuustusalat ja polegi muud väga vaja. Lihtne ja hea kalaisu leevendatud.

Kas oled proovinud koduaia marjasid koos pikantse Brie juustuga ja külma chardonnayga. Ploomide roosakas mahlasus, mis suhu valgub, tikri krõpsuv  plahvatav magus maitse, mustsõstra pikantsus ja punase sõstra värske hapusus. Mõni kreeker või näkileib juustu toetamas ja külmapärlenduses valge vein. Mida veel suvelõpuhetkest tahta!? Kiisupehmest siidist jutustasin täna juba Facebookis. Peab olema tänulik kõikide hetkede eest ja maitsete eest, mida elu pakub. Ka kalendrilehte pöörates sooviksin positiivsust oma ellu, kust seda küll veel leida!?

Lihtne luksus lestast

Roosidel on teine õitsemisring. Punased tikrid küpsevad turris okaste kohal ja ritsikad saevad augustikuule kohaselt isegi vahel toas. Suvelilled külvavad värve ja suviselt soe on ikkagi, kuigi kõik kurdavad. Missiis, et aed on mutimullahunnikutest ja vesiroti rännakutest üles küntud ja kodukiisude armeega võistlevad toidu eest usinalt ja võistluslikult siilid, on ikkagi ilus eestimaine augustikuu. Punased sõstrad on lookas, mu arm - rukola, kasvab teisest külvist ja hea kolleeg tõi hommikul ämbritäie lesta. Alati ei pea head Heinot ukse taha ootama, vaid võib ise ka talle helistada ja lestale lihtsalt järele minna. 22 aasta maal elamise kogemuses mul niisugune lühis puudub. Ikka oled harjunud, et keegi koputab uksele ja kui sul sularaha on, saad ka kauba.


Aga lestad said kiiresti puhastatud ja soolduma pandud. Ja mis siin keerulist ikka, värske kartul keema, pannile õli ja taldrikule jahu ja praadima. Ei mingit muna ega riivsaia ega muid trikke. Ei pea kaevama retseptiportaalidesse või helistama sõbrale, mida teha. Kõik on lihtsalt nii lihtne. Peo sisse korjasin rukolat, salateid, tilli, peterselli, teise punase sõstra kobaraid. Viilutasin ema aiamaa kurke ja kloppisin korraks läbi kerge soola ja tilli ning koriandri rohelisega. Veidi kirsstomatit ka. Peale pildistamist panin kartulile ohtralt võid. Mis sulas ja sulas ja kogu roog sulas suus ja ma ei julge ütelda, mitu lesta ma veel juurde võtsin. Porka truult kõrval nurrumas, et lestakontidest oma osa saada.

Mu lapsepõlves soolati lesta soola ja tilliga suurde ämbrisse. Ikka rohkelt hakitud tilli ja soola kihtidena värske, puhastatud lesta vahele. Ja mõne päeva pärast võid sealt peenikesi suussulavaid ribasid lõigata(koos kondiga). Enne pane muidugi pott värskete kartulitega tulele. Ja varu ohtralt tilli.


Lesta võib ilmselt ka suitsetada ja kuivatada. Kel võimalused, miks mitte.


Aga, kui lesta ikka veel ja veel üle jääb ja isud täis söödud, siis tasub üles otsida marineeritud tomatite tarrendamise retsept. See sama marinaad ja želatiinine tarrend koos sibulaga sobib hästi ka praetud lestale. Kui retsepti ei leia, helista Kristjan Jõekaldale, ta annab ehk algse retsepti.


Mere lähedal pikalt elanuna muidugi on see vaid ka minule unistus. Ikka saad vaid mõned korrad praadida ja mõnust mõmiseda, kõik muud  võlud ja võrratud retseptid jäävad neile, kel võimalusi lestaga laiata. Mida veel lesta juurde pakkuda!? Kindlasti sobib suurepäraselt kodujuustusalat, aga mu külapoes kodujuustu täna lihtsalt ei olnud. Kodujuustule võib lisada nii värsket kui marineeritud kurki, tomatit, keedetud muna, porrut, sibulat, küüslauku, aga reeglina kastmeks soovitan alati ainult hapukoort. Rohke maitseroheline kindlasti. Suvikõrvitsaraguu rikkaliku köögiviljaga ja võises soolvees keedetud aedoad sobivad ka, aga suutsin eile nendega juba oma isu isutada. Suvikõrvitsaid peenrakastist tuleb, aga suvekliima tekitab ruttu suvikõrvitsakoonu mädaniku ja nii mõtlen igal hommikul, et kas keegi on neid korjamas käinud. Ilmselt siiski mitte.

Korjasin kimpu erivärvilisi flokse( mul on kolme erivärvi, naabriaeda piiludes, nägin kahte uut värvi), kosmoseid( mis meenutavad mulle lapepõlve vanaema juures Munalaskmes) saialille( millest taimetargad teevad hea koduse ravisalvi), karikakraid( mille Armastan, Ei Armasta mängu on vist kõik kunagi mänginud), rõngaslille( see roosa augustikuulill on suvelillede kuninganna, kena kinkida suvistele sünnipäevalistele ja seisab hästi vaasis) ja kresse( mu suured lemmikud, nendes on suve süda).  On ikka veel suvi ja Eestimaal. Head taasiseseisvuspäeva armsad eestlased!!!