Otsing sellest blogist

27. okt 2012

Sinepised seakoodilõigud talve tulekuks






Veel eile ma mõtlesin, et mul on sügisesed aiapildid tegemata, sest õitsesid veel nii roosad rõngaslilled, leebelt lillad krüsanteemid, leekivlillad sügisastrid, valge sügismirt. Amplis ajas raudürt veel uusi valkjaid õisi ja ploomivärvi elulõngal olid keskel veel ilusad ümmargused õied. Päevalillede südamed küpsetasid oma seemneid lindude jaoks kenasti küpseks ja kollakirjud vahtralehed kükitasid külma oodates puu otsas. Ja nüüd on laupäeva hommikune kaunis ere päike sillerdava lumevaiba peal varju ja valguse mustreid joonistamas. Kiviaial on erkvalged kohevad lumemütsid ja usun, et öine liikluskaos on taastumas ja inimesed lumelabidad ülesse leidnud. Kassid raputavad jääkoorikul oma pehmeid käppasid imestades ja koer on kuudist välja kolinud ning jahutavale lumevaibale norskamise norinal end uinakule unustanud. Linnud tonksavad nokaga sibulõunu kõrgel puudeladvus. Ahju tuleb tuua suur sületäis puid, sest eile kiires rutus küttis kallinev elekter, aga hommik üllatas -8 külmakraadiga.

Lihavad ajuroad, vürtsikad lisandid ja soojendavad kuumad joogid on köögis päevateema. Seakoot on üks väga tänuväärne lihav tooraine ja mis sobib lisaks süldi keetmisele ka ahju hea köögivilja ja maitselisanditega pista. Eriti muidugi puuküttega ahju mõnusasse malmpotti. On aga ka müügil seakoodilõigud, kus tore tükeldamise töö on lihakombinaat juba ära teinud, eks kodus ongi oluliselt raskem kopsakat kooti lõikuda ja see polegi otseselt vajalik. Aga kui kaupluses lihariiulil niisugust toodet märkate, tasub see kindlasti koju kööki katsetamiseks tuua. Mina leidsin sellise 1,5kg pakikese Tallinna Kaubamaja Toidumaailmast. Maitsestamiseks sobivad hästi sinepiseemned ja dijoni sinepi ning majoneesisegu, mis kiirendab ka küpsetamist ja teeb koodilõigu kübara kenasti pruuniks. Lisandiks rohke sibulaga suvikõrvitsaraguu porgandi ja paprika punasega, keedetud kodumaine kartul ja külm krehvtine hapukoore-torjuustu-majoneesikaste, kuhu sisse annab panna nii värsket kui marineeritud kurki, tomatit või õuna, sibulat ja küüslauku, keedetud muna ja rohkelt maitserohelist.

1,5kg seakoodilõike, 1 spl dijoni sinepit, 1 spl majoneesi, sinepiseemneid, piprasegu, soola, 1 sibul, 2 küüslauku, 4 kirsstomatit, veidi ingverit,1 loorberileht, kuuma vett
1 suvikõrvits, 2 sibulat, 2 küüslauku, 2 porgandit, veerand punast paprikat, soola, Provence ürte, õli
1 dl hapukoort, 1 dl majoneesi, pool karpi maitserohelisega Creme Bounjouri, veerand värsket kurki, 1 marineeritud kurk, 1 väike sibulõun, 2 kirsstomatit,1 keedetud muna, 2 küüslauku, peterselli, soola, piprasegu

Pane koodilõigud ahjuvormi ja puista peale sinepiseemneid, maitsesta soola ja pipraseguga mõlemalt poolt, sega dijoni sinep majoneesiga ja määri segu koodi ülemisele poolele. Lase umbes tund aega maitsestuda. Eelkuumenda ahi kuni 250 kraadini, lisa ahjupotti  nii sibulat, tükeldatud küüslauku, poolitatud kirsstomateid ja ingveritükke, lase kiirkeedukannus vesi keema ja vala kuum vesi ahjupotti umbes nii palju, et koodilõigud on pooleldi kuumas vees ja pane ahju küpsema.Kuum vesi on sellepärast oluline, et siis ei jahtu ahju pandav vorm maha ega teki leemesse inetut vahtu. Küpseta pool tundi kõrgel kuumusel, vahepeal kasta, alanda kuumust 180ni, küpseta edasi ja vajadusel keera koodilõigud ümber, see kõik oleneb ahjust.
Köögiviljaroa panen pannile tavaliselt siis, kui kartul keema läheb. Tükelda suvikõrvits ja teised köögiviljad ja kuumuta wok-pannil veidi õli ja woki ja maitsesta, nii et raguu jääb parajalt pehme, ent mitte liiga pehme, aga ka mitte tuntavalt krõmps. Sega kokku külmaks kastmeks meelepärased asjad. Ma enamasti ei tee ühtegi liharooga ilma külma kastmeta, sest poeg ei armasta kuuma kastet või leent või puljongit, mulle endale meeldib see väga, kirsstomatid annavad niisugust mahedat tomatisust ja küüslauk ning sibul ja sinepiseemned toovad niisuguse õige sealihamaitse  esile. Aga külma kastme sisse on võimalik alati rohkelt küüslauku ja sibulat või kasvõi ingverit ja sinepit toppida, et ikka külmetused endast eemal hoida. Ja maitsev on ju nii ka. Aga see on maitse asi ja maitsete üle vist ei vaielda. Seakoodilõikudel on ju veel kondiõõnsuses imetabane üdi, mis kiirelt ja apralt perenaise suhu kaob. Mmmm... lume sillerdav kohalolek ja see magus üdimekk tekitab eriti nüüd veel süldikeetmise isu, ei tohiks ju sülti ainult jõuludeks keeta, vaid võiks ikka mitu korda aastas asja ette võtta, aga kuidagi ei saa asja toimima. 

Kuna meil maapoes pole erilist ekskulsiivset veinivalikut ja hinnad galopivad ka aina ülespoole, siis ostan ma siiski siit pigem rahakotisõbralikke valgeid veine ja vaatan vaid unistades kalendrit, mil kaasa võiks Euroopa poolt korralikema veinivarudega mind rõõmustada. Nüüd aga lund rookima õue!


23. okt 2012

Köögiviljarikas kanakatel





Kes on minu toidublogi püsilugejad, teavad, et ma armastan väga kanasuppi keeta ja olen sellest kirjutanud päris tihti, sest supitegugi saab sageli käsile võetud. Mõnes peres ei armastata üldse suppe või on klassikalised selgel leemel supid välja vahetanud moodsad püreesupid. Ometi on üks korralik kuum maitsekas supp kõhtu täitev, kosutust andev, seest soojendav ja sügiseste ilmade tõttu omal kohal ka kui hea tervendaja. 
Seekord keetsin pisut itaaliapärase supi, lisades rikkalikult värsket köögivilja, aga ka oliive ja kirsstomateid, samuti kasutades ohtralt peterselli ja veel aiamaal rohe-rohelist rukolat. Kanaliha serveerisin eraldi hea Tera-Timmu leiva ja lehtpeterselliga. Supp maitses väga hästi, kuigi veidi teisiti, kui tavaliselt. Värske krõmps köögivili andis veidi teistsuguse meki, samas oliivide veidi mõrkjas taust ja rukola pähkline pikantne maitse. Leende lisatud värske tomat pakub ka erilist mõnusat maitset.

Kana supikogu, 1 porgand, 4 šalottsibulat, 1 porrulaugu pesa, veidi värsket ingverit, veerand lillkapsast, veerand suvikõrvitsat, 6 kirsstomatit, peotäis rohelisi oliive, 2 keskmist kartulit, 2 küüslauku,1 loorberileht, soola, piprasegu, Provence ürdisegu, lehtpeterselli, rukolat

Puljongi keetsin oma tükeldatud kana supikogust, rinnaku tagune kont ja kanaselg. Pane sobivad kanakondid  ja liha külma veega keema (2 l pott), riisu vaht, lase veidi aega mustusel kanast välja keeda ja maitsesta loorberilehe, vähese piprasegu ja soolaga. Puhasta ja tükelda porgand ja šalottsibulad, porrulaugu pesa ja ingver ja lisa puljongile. Keeda tasasel tulel tunnike. Koori ja tükelda kartulid, lõika suvikõrvits seibideks, eralda lillkapsa õisikud ja tee neid sõrmede vahel rebides väiksemaks, poolita kirsstomatid ja viiluta rohelised oliivid ratasteks. Haki punt lehtpeterselli, aga osa jäta alles. Lisa järjest köögivili alates kartulist ja lõpetades rohelise lehtpeterselliga. Lase umbes 10 minutit vaikselt keeda, et lillkapsas ja suvikõrvits jääb kergelt krõmps. Purusta küüslauguküüned ja lisa supile. Maitsesta veel vajadusel soola, piprasegu ja Provence ürtidega. Supigi puhul kehtib see, et maitse ja maitsesta, aga peale küüslaugu lisamist tasub kuumus välja keerata ja lasta maitsetel kaane all tõmmata. Siis tõsta kanaliha potist välja, eemalda liha kontidelt, serveeri eraldi kausis või hea leiva ja ürdivõi lisandina. Haki veel rikkalikult lehtpeterselli rohelist ja puista ka rukola lehed auravasse värvikirevasse supitaldrikusse. Kui homme teiste inimeste juurde asja pole, lisa võileivale ka ohtralt värsket küüslauku ja ingveri kollast, et tervis püsiks korras.

16. okt 2012

Lammas lehekirjul laual

Kollakirju sügis on vägagi käes. Esimene külmgi käis kristalselt Harjumaast üle.Ega ta peale kaunite kuldsete,oranžikirjute kresside muud kaasa veel ei viinud.Ja nüüd juba ilmateatetargad lubavad isegi vananaistesuve.Kas tuleb?

Tänagi leekis peale lõunat ootamatult üsna teravahelgiline kuldne päike,et tuli silmi kissitada nagu teismeline häbelik plika.


Ahjutoitude aeg on käes. Ema tõi mulle head lambaliha, niisugust kondist küll, aga lihapehmet oli ikka kontidel ka veidi. Tegin niisuguse hullu käigu, et panin juba varahommikul ahju sooja, maitsestasin liha rikkalikult piprasegu, soola, Prantsuse ürdisegu (tõlge annab Santa Maria pakile Provence, nojah...) kollaste sinepiseemnetega, loorberilehe, nunnude porgandimumpsudegda täitsa oma aiast, pisikeste ümarate šalottsibulatega, mis ka oma aimaalt ja ema aia hiiglaslike küüslaukude ja porrulaugu pesadega. Pesa on see, mis porrulaugust mulda jääb, aga tasub ikka ülesse võtta, üsna kibekat küüslaugumaiku, kui maapealne porru ju pigem mahedamapoolne. Valasin ahjuvormi ka kuuma vett ja läks esimeseks pooltunniks 250 kraadi peale, vahepeal kastsin ja siis alandasin kuumust 180-le ja nii ta seal tasapisi küpses, kuni keerasin liha ringi, puistaisn veel neid uhkeid Prantsuse ürte, katsin pealt fooliumiga ja keerasin uuesti 250 peale. Ja siis läksin kodunt minema, linnaringile, enne oli ikka meeles ahi välja lülitada.







Kui õhtul koju tagasi tulin, oli mõnus lambane lõhn köögis, küüslaugurikas ja ahvatlev ja tühi kõht tegi niu-niu. Ahi sooja, eelmise päeva kartulipudru pannile, koorisin ka väiksed ümarad oma aia keedetud peedid, käisin taskulambi valgel peterselli järgi ja mis seal salata ka sügiskirjute kollaste-pruunide vahtralehtede järel. Õhtune pildistamine ju pimedal ajal on katastroof, valguste ja varjude kiuslik mäng ja näljane meel.  Mul oli küll plaan miski jõhvikane marjane kaste koos lambaleemega kokku segada, aga see jäi seekord ära. Porgandimumpsudest, heast mahedast šalottsibulast, korralikust eestimaisest küüslaugust, porrupesa kibedast ja kogu maitseainepuketist oli koos hea lihaga ju mõnus rammukas leem saanud. Just see õige lamba-maitseline. Mina sellest kasukast ja tolle maitsest ei tea midagi. Lammas on lammas ja maitseb nagu lammas. Ja alati. Pildi tegemise ajaks ma seda head leent ei pannud eriti, muidu oleks peedi siiruviiruline punane värv valgunud kollasest petersellisest pudrust alla, aga tegelikult jäi ka serveeringust välja üks põnev salat, mille ma Balti jaama ostukeskusest joostes bussile kiirustades ostsin. Nimi oli tal šampinjoni salat majoneesiga ja tuvastasin seal viilutatud keedukartulit, porgandit, šampinjone, porrut. Kõik on veidi suuremas tükis, mõnusalt tõesti viilutatuna ja sobitus ka hästi lambaprae juurde. Meenutades mulle kuidagi eelmise aasta Leib&restos käiku, kui lambamaksa all oli ka miskine majoneesine kodune salat. Vaatasin veel oma blogist loo ja pildidki üle. Aga kui lõpuks sain pildid tehtud ja peterselli rohelisega kogu kauni valge taldriku üle puistatud, avasin metsamarjase roosa prantslase, mida soovitatakse koos with good quality, simple foods, no seda ju mu lambake ju tegelikult oligi. Pehme ja ürdine, sinepiseemnetest hõrk, nii et korralik Dijoni sinep jäigi külmikust toomata, sest ei tundnud vajadust terava järele. Ja mahlane peediväike sobis suurepäraselt ja ikka kodune kartul, seekord siis Laura, kohalikult kartulikuningalt. Aga kõik kokku ah, kui mõnus. Ja mina üksi seda kõike siin nautimas. Kadestage, kui võite! Tulge kohale, kui saate!

11. okt 2012

Kanamaksaraguu kartulipudruga




Tuuline sügis on kohal, vihmast, porist rääkimata. Hea on ahju tuld teha. Ahjusooja klassika ajab kõheda niiskuse majast välja ja mõnusate ahju- ja pajaroogade aeg on käes. Kanamaks on niisugune hea tooraine, mis sobib peale pasteedi valmistamise ka kastmesse, salatisse või hea köögiviljaga raguusse, miks mitte ka sügiste õuntega heasse kooslusesse.

1 pakk broilerimaksa (500g), 5-6 šalottsibulat, 2 viilu ingverit, 2 õuna, 1 porgand, 1 tomat, 0,5dl kuiva valget veini, 1 dl vett, 2 dl kohvikoort, 2 küüslauku, õli, võid, soola, piprasegu, lehtpeterselli

Puhasta kanamaks kelmetest, lõika vajadusel väiksemaks. Puhasta šalottsibulad, lõika pooleks, haki ingveri viilud, porgand ja tomat, õunad võid jätta suuremateks tükkideks. Kuumuta pannil õli, lisa kõigepealt porgand, ingver ja sibul, passeeri kiirelt ja lisa tükike võid, siis kanamaksatükid. Kuumuta ja keera kiirelt kuumal pannil, et maksatükid saavad kiirelt kuuma mõlemalt poolt, selleks kulub ainult mõni minut. Alanda kuumust, lisa tomat ja õunatükid, lõpuks ka purustatud küüslauk ja peenestatud lehtpetersell. Peterselli tasub ka õli-või ja maksa-köögiviljasegus passeerida, annab efektsema maitse. Maitsesta piprasegu ja soolaga, vala peale vein. Lase veinil veidi maksatükkidest läbi keeda, siis lisa kuum vesi. Toidutegemisel on lihtsaim kasutada veekeetjas keedetud kuuma vett. Kalla raguusse ettevaatlikult kohvikoor. Hauta madalal kuumusel nii et õunatükid jäävad mõnusalt krõmpuks.  Serveeri kartulipudru ja värske salatiga. Mul oli salatiks veel oma aia rohelisi rukola lehti, punased magusad kirsstomatid ja mesimagusad viinamarjad. Salatile kallasin veidi trühvliõli, Kiku, muide see on täitsa mõnus, ei ole vaja lihtsalt nuusutada. Puistasin veel üle rikkalikult rohelisega, nii rukola kui lehtpeterselliga ja nautisin külma valge veiniga. Tõeline comfort food.