Otsing sellest blogist

31. okt 2015

Lõhesupp päikesekuivatatud tomatite ja mustade oliividega


Sünnipäeval võib ka suppi pakkuda! Täna on mu blogi sünnipäev! 2008 a kevadel tegin ühel märtsikuu lumisel päeval oma elustiiliblogi Pohlaparadiis, aga kirg toidu vastu tahtis kultuursetest emotsioonidest ja kolumni võrgustikust eralduda, nii sündiski Lepatriinu lembehetkede blogi oktoobri viimasel päeval. Teadmata, oskamata eriti arvutitki kasutada. Ja kuna lepatriinud on niisugused armsakesed, oli neid erineval kujul mu kööki aknale, kappidele, seintele kogunenud tasapisi, et sealt sai siis blogi pealkiri välja mõeldud. Ja kuigi õigel sünnipäeval võiks ju torti pakkuda ja see ongi ehk lähiajal plaanis. Siis meenus mulle mõni aeg tagasi, kui käisime tütrega Salme kultuurikeskuses Hele Kõrve plaadiesitluskontserdil Eluhõiked.  Ja hiljem läksime Telliskivi linnakusse Frenchy nimelisse toidukohta ja tellisime seal Prantsuse sibulasuppi, et kord sünnipäeva pidades pakkusin oma kallitele külalistele just sibulasuppi. Sõbrad ahhetasid ja keegi ei kurtnud. Frenchys oli sibulasupp röstitud saia ja Camte juustuga ka täitsa aus ja tore oli, et teenindas meid ehtne prantslane. Nii vähemalt tundus. Šampus oli mõnusalt külm ja kergelt praetud krevetid parajalt tšillised ja küüslaugused ja kitsejuustuvahuga köögiviljad tütre taldrikul maitsvad. Oligi nagu pidupäev, eriline kaunis elamus kauni Hele imelisest kontserdist hinges ja toredad muljed tütre Frankfurdi reisist.


Ja kuigi ma kodus võtsin sibulasupi valmistamise mõtted ka plaani. Kena vanik Peispi sibulat ripub köögi seinal. Ja sibulata ei tee küll nüüd ühtegi toitu. Aga tegemiseni ma veel jõudnud pole ja tänane supp on hoopis lõhest. Lõhe supikogu leiab igast paremini varustatud poest. Meeldib osta peaga variant ja suurem pakk, kus pehmeid kõhuääri ka hulgas. Kuna sügis on oma tuulte ja hommikuste öökülmadega kohal, peaks olema koju varutud nii ingveri kui korralikult küüslauku. Hea supi keetmisel alati abiks. Ja haiguste eemale peletamiseks.
1,2 kg lõhe supikogu koos peaga, 2 koorega šalottsibulat, 1 koorega küüslauk (algul lisamiseks), 1 porgand, veidi õli, 1 sibul, 3 kartulit, peotäis musti oliive, jupike ingverit, paras varsselleri varreke, natuke päikesekuivatatud tomateid, 1 loorberileht, tilli, soola, vürtsiterasid, piprasegu, Vahemere ürdisegu, 2 suurt küüslaukuPane supikogu külma veega keema, riisu vaht, lisa loorberileht,ingver ja varsseller, soola ja vürtsiterad. Lase vaiksel tulel keeda. Lisa ka koorega sibulad ja küüslauk. Need võib hiljem eemaldada. Passeeri õlis porgandi rattad ja hakitud suur sibul, pane puljongisse. Vahepeal võib suppi keeta ka ilma kaaneta, tuleb tugevam maitse. Lõpuks lisa tükeldatud kartul, päikesekuivatatud tomati tükid ja oliivide seibid. Maitsesta ja timmi maitset, lisa ürte ja rohelist tilli. Lõpuks purusta noaseljaga küüslaugu küüned ja pane potti ning keera kuumus välja. Tõsta kala tükid supist välja, eemalda kondid ja pane kena roosa lõhe suppi tagasi. Peale veidikest maitsete tõmbamist võib juba kuuma mõnusalt kalast suppi nautida, kusjuures päikesekuivatatud tomati ja ka oliivide maitse tuleb kenasti esile. Serveeri hapukoorega või ilma, kuidas soov on, hea teralise saia või tervisliku rukkileivaga.
Saagu suppi, ka sünnipäevaks! Miks mitte !? Küll tuleb ka tähtis torditegemise tund! :) Ja eks siin blogis on 7a jooksul nii salateid kui suppe, toekamaid koduseid praade ja ahvatlevat magusat vahendatud. Veidi ka toidukohtade külastamise muljeid ja erilisi emotsioone kohtumistest koos toiduga erilistelt sündmustelt. Kavatsen ikka jätkata oma taktikepi ja kulbi keerutuse järgi! :)


30. okt 2015

Mitu rooga seakeelest


Seakeelest saab häid roogi nii peolauale, kui vaheldust näiteks nädalalõpu roogadesse. Seakeelt on lihtne keeta, kuigi see võtab mõned tunnid aega. Seekord valmistasin sooja toitu kartuli ja porgandiga, kuid siinsest blogist leiab ka mõnusa kruubihautise retsepti, mis sobis seakeelega suurepäraselt. Juba keedetud ja jahtunud keelt on hea ka külma lõiguna võileivale panna. Nädalavahetuse hommikusöök võibki ju vahel erilisem, pidulikum olla. Seakeelest saab ka suurepärase segasalati. Keel on väga lihav ja tummise maitsega, sobib erinevate köögiviljade ja ka magusamate puuviljadega. Salatikastmesse sobib alati ka tsipake mädarõigast.

Mul oli umbes 800g jahutatud seakeele pakk. Panin keele külma veega keema, riisusin vahu, lisasin mõned koorega väikesed sibulad, ühe kuues küüslaugu, loorberilehe, vürtsiterasid ja piprasegu. Keetsin mõned head tunnid. Kui keel hakkas pehmenema, lisasin mõned porgandid ja samal ajal panin kartulid keema. Tegelikult oleks võinud kõik ühes potis keeta. Üsna toekas leem tõmbab kenasti juurviljadesse. Kui aga seda ei soovi, võib kartuli ja porgandi eraldi keeta. Kastme tegin šampinjonide ja sibulaga, kasutades seakeele puljongit, veidike jahu ja hapukoort. Lisandiks sobis hästi sügishakul oma valmistatud Toome salat, mõnusalt marineeritud krõmps porgand ja magushapu kurk sibulaga täiendas hõrku keelepraadi suurepäraselt.

Järelejäänud keelest tegin aga teisel päeval salati.

2 keedetud seakeelt (400g), 4-5 keedetud kartulit, 1 keedetud porgand, 2 muna, 2 šalottsibulat, 2 sibulõuna, veerand värsket kurki, veidi Toome salatit, majoneesi, hapukoort, mädarõigast, sorts kohvikoort, soola, piprasegu, rohelisi ürte
Haki kõik ained. Seakeele võib ka suuremateks tükkideks jätta, kuna keeb üsna pehmeks ja väga väikseid tükke kiulisuse tõttu lõigata ei saa. Tegin salati olemasolevatest asjadest, nii kasutasingi kodust Toome salati hoidist, kuna seal sees vajaminev marineeritud kurk sobib hästi seakeele juurde. Kastme segasin hapukoorest ja majoneesist, lisasin veidi mädarõigast ja peale maitsestamist ja segamist ehmatasin kohvikoorega, et maitsed välja tõmmata ja et kuivus kaoks.


Pidulikumale lauale võib seakeele koos tarrendiga teha, aga sobib nii salat kui lihtsad külmad lõigud lihasekseri ühe koostisosana. Jõululaua planeerimine polegi enam nii kaugel. Häid ideid on hea juba koguda ja miks mitte ka jagada.




15. okt 2015

Tšilli särtsuga kanasupp hapukapsa ja peediga



Kuigi hommikud üllatavad väheke kargelt naksava hallaga. Päevad on päikeselaigust sügiskollased. Ja õhtutel lehesahinas käies on vaikuse saatjaks mõnus krabin. On suur sügis korralikult kohal. Supipajad tuleb tulele panna ja kolm kanget : ingver, tšilli ja küüslauk vaja enda tervise kasuks tööle panna. Heast sügisesest köögiviljast ja sibulast rääkimata. Kanasupp on ikka see, mis haigusest kosutab, väsimuse pühib ja korralikult täidab ka kõhtu. Tänases roas serveerisin mõnusalt tšilli särtsuga punavat magushaput rohke küüslauguga suppi terve kanakintsuga sööja kohta. See tähendab, et jätsin liha tükkideks lõikamata. Korralikud ingveri laastud ja küüslaugu viilud heal teraleival lisandiks ja kõht sai hästi täis.

3 kanakintsu, vett, kaks peotäit hapukapsast, pool valget sibulat, 2 koorega šalottsibulat, jupp ingverit, 1 porgand, 1 tomat, 3 keedetud peeti, tükike külmsuitsu pekki, 2 väiksemat küüslauku koorega, 3 kopsakat küüslauku toorelt, suhkrut, soola, piprasegu, kiluvürtsi, Prantsuse ürdisegu, 1 loorberileht, sorts valge veini äädikat, veidi barbeque kastet, 2 kartulit, pool teelusikatäit ingveri, tšilli ja küüslaugu segu (Kolm kanget, Raudale talu), tilli, peterselli, rukolat, veidi porrulaugu rohelist

Panin kana külma veega keema, riisusin vahu ja lasin veel mõnda aega mustust kanalt välja keeda, siis lisasin soola, piprasegu ja loorberilehe. Samuti mõned koorega šalottsibulad ja kuues küüslaugud. Kuna hapukapsas tahab rohkem keemisaega, lisasin ka hapukapsa kohe. Ostan alati Kadarbiku talu valmistatud hapukapsast, kus on parajalt ka porgandit lisatud. Kapsa hapendamise protsess on Kadarbikus alati esikoha vääriline. Sellest saab alati hea supi. Peagi lisasin ka tükeldatud sibula ja porgandi ning hakitud ingveri. Lasin madalal tulel vaikselt podiseda. Kui hapukapsas juba mõnusalt krõmps, lisasin kartulikuubikud, tomati tükid ja riivisin keedetud peedi, sortsutasin värvi säilitamiseks valge veini äädikaga ja kasutasin ära ribist kappi jäänud barbeque kastme. Parajalt magushapusust tuleb sealt. Nüüd on kord korraliku maitsestamise jaoks. Kuigi mul oli ka toorest tšillit, kasutasin sahvri riiulile seisma jäänud Kolme kange segu. Suhkrut mõned teelusikatäied, Prantsuse ürdisegu, kiluvürtsi veidi, porrulaugu rohelist osa. Samuti meenus mulle tükike külmsuitsu pekki külmikus ja toreda Kaju köögi külalispostitus, kus Olga ema borši täiustas kroonina just peki ja küüslaugu pastaks hõõrutud seguga. Kolm korralikult paksu oma ema aia küüslauku purustasin ära ja keerasin kuumuse välja. Peterselli, tilli ja peenrakastides veel rohelisena kutsuvat rukolat ka. Ka hea supi valmistamises on lahe ära kasutada kodus olevad jäägid, näpuga retseptis järge ajamata, kui muidugi põhitehnika selge. Maitse ja maitsesta, peaks kuklas kükitama ja küll nii ka maitsev supp valmib. Püsige terved!

3. okt 2015

Kartuli-kanasalat rohelise herne ja greipfruudiga



Nostalgia purpurroosa roos õitseb veel kaunilt sügiskirjus. Nostalgiline on ka tänane salat. Nõukaajal pakuti seda sageli paljudes kohvikutes. Pealinna salat,  mis pärit Vene köögist. Kuna kapis leidus nii keedetud kartulit kui kana, siis oli vaja vaid munad keema panna. Heas usus arvasin, et puuviljakorvis on apelsin, oli aga greipfruut. Aga sellest pole katki midagi. Parima salati saabki alati fantaasiat kasutades ja olemasolevaid toiduaineid kasutades.

5-6 keedetud kartulit, 1 ahjukanakints, 4 muna, 1 punane sibul, veerand värsket kurki, pool greipfruuti, veidi marineeritud kurki, 2 dl konservherneid, hapukoort, majoneesi, soola, suhkrut, piprasegu ürtidega, kaunistamiseks rukolat, salatilehte

Originaalsalatis on ka porgand, ma ei viitsinud üksikut porgandit keeta, kuigi munadega koos oleks see olnud võimalik. Muidugi võib kana alati rohkem olla, aga mul oli lihtsalt momendil ahjupraest järele jäänud üksik kanakints. Mulle meeldib, kui salatis on palju muna. See teeb salati sametiseks. Ja krõmpsuv kolmik: sibul, värske kurk, marineeritud kurk - teeb iga salati alati heaks. Kuna greipfruut on veidi viha, tuleb üritada kogu valge nahk viljalt koorida, aga tiba suhkru lisamine salatisse võtab mõrkjust hiljem tagasi. Vanasti lisati karutlisalati kastmesse alati konservherne vedelikku, nii tegin tänagi, see aitab maitsetel kiiremini seguneda lihtsalt. Tahtmine oli ka rohelist rukolat värskelt salatisse hakkida, sest peterselli ja tilli mul enam peenrakastides polnud, aga siin tabas mind taas laiskus. Pealinnasalatit soovitati alati serveerida rohelisel salatilehel. Kaunistamis traditsioonist meeldib mul küll kinni pidada, et salati garneeriks tuleks valida salatis kasutatav tooraine. Tegelikult rukola mõnus sinepine mekk pani mind arvama, et salatikastmesse võiks ka sinepit lisada, seda tehti ka ikka nõukaajal. Nii et, kui pealinnas segased lood, siis Pealinna salat on lihtne ja maitsev, paras aeg potitäis salatit valmistada, siis pühapäev on hooleta, juurde saab ju alati midagi tõhusat grillida, et eine täiuslikum.