Tuule tigedad tiirud

Kuidas pildistada tuult? Tuul tiirutab tigedalt päeval ja ööl, murrab armutult oksi ja lennutab katuselt plaate. Määrdunud lumi kihab okka- ja oksapurust, nagu sipelgatest. Lihtne on ju pildile saada kaunis ohkamapanev roosa laotus või sinkjasmustad ähvardavad pilved. Kuidas aga pildistada kurbust, leina, pettumust, üksindust, valu? Palju kergem on anda edasi rõõmust kumavat kaunist pilti õitsema hakanud särtsroosast jõulukaktusest või õnnepiisast uudishimuliku kollase kassiga, kes läbi akna kolme kevadekuulutajat vilkalt vaatab. Toidupilte pole ka teha sugugi lihtne, valgus varjude ja värvidega ja tavaline lihtne digikas.

Blogi on võtnud kolumnilaadse tagasivaatava stiili Lepatriinu köögis tehtust, kuigi olen vaikselt pidanud ka kahtlevat plaani blogimine hoopiski lõpetada. Aga seekordseteks märksõnadeks olgu seened, külmutatud hõbeheik ja värvilised puu- ja juurviljad. Kuna kevade künnisel tuleks talveks kogutud varusid vähendada, nii teen ma üsna tihti seenesalateid. Naturaalsed männiriisikad sibulaga, muna ja sibulaga või keedetud kartuli ja sibulaga või mõni mahlane õun krõmpsuks või hapukas kurk ja kastmeks hapukoor. Pikkpoisi taignasse hakkisin lohakalt vaba käega marineerituid seeni, sobivalt mahlased küpses hakkliharoas kui ka kaunil taldriku äärel. Võimalusel ostan poest ka muidugi šampinjone, sobivad hästi risotosse või omletti, saab sametise seenese kastme või peenemaks lisandiks sinihallitusjuustuga kaetud polentale. Seenerosolje tegemise plaan ootab nädalavahetust.

Vastlapäev, mis kõigil juba meelest läinud, tegin aga oa-hernesuppi. Kuna nii põlduba ja rohelist hernest suureks supipotitäieks nappis, siis arvasin, et mis siin ikka valesti saab minna. Ja ega ei läinudki. Armastan selge puljongiga suppe väga, puljongi keetsin lihavatest seakontidest ja lisasin sibula ja porgandi peale passeerimist. Veidi eelleotatud kaunviljad keesid küll kaua, aga kui lõpuks kartul, maitseroheline ja küüslauk ka potti said, oli valmisteos suurepärane.

Hõbeheik on pisut tihedamini tee leidnud meie toidusedelisse, et vahest mingitki kalaisu rahuldada. Ja kuigi ma pole üldse mingi retseptiinimene,siis otsustasin ühe Pereköögi retsepti järgi kondiga hõbeheiki praadida. Et kõigepealt kartulijahusse,siis munasegusse ja lõpuks riivsaia ja pannile. Kohutavalt vastik kooslus, aga seda ainult minu jaoks, sest poeg kiitis ja kui kala teen, siis ikka ütleb, et tee, nagu koolis. Aga vot enam ei tee. Tegin ahjus majoneesi-koore-muna kattega ja rohkem nautisin värvikalt värske maitsega juurvilju. Külmutatud juurvili poe sügavkülmast pole muidugi mingi märkimisväärne asi,aga seekord sattus eriliselt värske maitsega kooslus,pehmelt soolaka ja võisena jäi hää. Ja see toidujutt hakkab mul raamist ja peast väljuma, sest Eesti lõi just jalgpallis Uruguai vastu teise värava.Jee!:) Ja kalast siis veel nii palju, et kui ma lõpuks siit märtsivangistusest metsast linna pääsesin, sai poole odavam hõbeheigifilee suurepärase lisandi pannil, porgandi päikeseoranžid koorijaga tõmmatud laastud,porru rohelised rõngad ja paprika punased krõmpsud tükid.Imehea. No ei saa hindu ja tooraine kvaliteetväärtust võrrelda, kui varustad end hädaga poolvigasena karmilt kalli maapoega või külastad väikelinna kolme korralikku suurpoodi ja pealekauba veel mõtetut turgu. Kalajutu lõpetuseks olgu siis lihtne salat pokaalis, lihtsatest igapäevastest asjadest ja kui on kilukarp avatult kapis.Vaja ei lähegi muud, kui musta leiba riivitult,külma keedetud kartulit hakitult,veidi sibula teravust ja riivitud muna sametist pehmust, kilufileesid ja head kastet, majoneesi-hapukooreseguga. Õhtune isusid vaigistav amps või hiline hommikune ärataja.

Kevadet köögis oleme endas äratanud värviliste mahlaste puuviljadega. Nii tõi mu teismeline poeg ühel õhtul poest ära tundmatu mango. Olen küll kompotina tortides seda kasutanud, aga mitte ise oma käes hoidnud ja salatiks hakkinud. Veidi googeldasin ja uurisin ka enne. Aga lihtne puuviljasalat õunaga mestis särtsaka sidrunimahlaga krõbeda ahjukana lisandina maitses suurepäraselt. Greipfruut koorerüüst vabastatuna vähese suhkruga taldrikul vitamiinisüsti tegemas. Värske kapsas porgandiga koos riivitult, salat, mida võib suurema kogusegi valmis teha, õlist, äädikast, keedetust veest, suhkrust, soolast, maitseainetest kaste peale ja purgiga külmkappi. Salat mahlaseks lisandiks seenest, värvikast juurviljast ja kanalihaga risotole, kuigi suussulav ülipehme võine lillkapsas vallutas mu meeled. Värskekapsasupp kosutab keset koolivaheaega,kui ootamatud tõved jalust niidavad.Külmad kastmed ahjuroogade krehvtised lisandid,kui hapukoore,majoneesi sisse saab peita küüslauku,sibulat.Kasutada ära marineeritud kabatšokki ja hapukurki, teravdada sinepi särtsakate seemnemügarikega, mädarõika valge vurtsuga, pikendada keefiri või pehmendada toorjuustuga, kasvõi Farmi omaga, mis parimaks piimatooteks hiljuti kuulutati. Mõni keedetud muna riivitult vahest ja lapse soovi järgi ka kohustuslik ketšup, külma kastme kameeleonlikud vajalikud erinevused.

Päikesepai põsel keskpäeval, kapuuts tugevalt peas nagu kummut, et tuule käest varjuda.Valkjashallilt lumelt peegelduv päike pidi vingem akude laadija olema, kui kuumavalt laisaks tegev kesksuvine. Tuule tiirudega kevadele vastu.