Kui roosa pole enam sobilik

Pikk paus blogis pole olnud üldse tahtlik. Vahel tuleb end maksimaalselt pühendada millegi tähtsa planeerimisele ja õnnestumisele. Ka siis, kui teel on takistused ja isust ning tahtmisest napib. Aga tuleb see õige tunne endas üles leida. Juubeleid ei pea pidama kohustusest, vaid armastusest enda ja lähedaste vastu ja soovist kohtuda paljude oluliste inimestega mitte ainult oma ristteedelt. Et koos tagasi vaadata, toredaid hetki meenutada. Tähtis hetk aja maha võtmiseks, et üldse tänapäevases elu kiirtee keerises põrkuda.


Ma usaldan alati oma esmast sisetunnet. Nii sai tõeline PILLERKAAR peetud Rätsepa turismitalus, mis pakkus meile piisavalt privaatsust ja isetegemise lusti. Omatehtud head toidud on alati eelistuseks, et oma kalleid tänada ja üllatada. Kümme head abikätt pereringist tegi organiseerimisprotsessis  selle kõik võimalikuks. Kui lauale said paljud minu isiklikud lemmikud, olid menüü planeerimise keerdkäigud ja külaliste nimekirja koostamise piinad ununenud.

Kuna tegemist on ikka toidublogiga, siis olgu nimetatud ristirästi ka peolaud: kruubisalat suitsusingiga, avokaadosalat makraga, värske salat, punane salat lihaga, peopäeva kartulisalat, täidetud munad kiluga, juustuvalik oliivide ja viinamarjadega, soolaforell, lavaširullid suitsulõhetäidisega, traditsioonilised singirullid, heeringas hapukoore, punase sibula, muna ja porruga, veinimarinaadis rannakarbid, kirsstomatid, sea abalihast ahjupraad, marineeritud kitsemamplid ja männiriisikad, kapparid, rukkipesad, kalkuni rulaad, head rukkileiba ja seemnesaia kõige hea nautimiseks, ema tehtud hapukurgid, hea noore kolleegi Ranno valmistatud maasikatort
Kindlasti midagi momendil ununes märkida (ja toidupilte pole ka suurt jagada), aga ei lähe meelest võrratu pidu, see eriline tunne, mis mind hiljem valdas, et pidu oligi üsna teistmoodi seekord.


Laste korraldatud ülivahva kuldvillaku vormis PILLEVILLAK, kus oli tore näha kõikide HEADE mõnusat ajude raginat, et mis ikkagi on Pille lemmiksalat (pakuti alates populaarsest kruubisalatist lõpetades tuntud juustu-paprikasalatiga) või lemmikkassi nimi või hoopis, mis häält laulan või milliseid pille olen elus mänginud. Minu suuresti armastatud blogid ei jäänud ka mängust välja ja hea oli tunda, et sõbrad ikka loevad ja teavad. Muideks, mu lemmiksalatit ei arvanud keegi ära ca 40 külalisest. Kas tead seda Sina, blogilugeja!?


Kaunite nimedega roosid "Leonardo da Vinci", "Chippendales", "Nostalgia" on kaunilt juurdunud ja paljud võrratud potiroosid. Ikka kohvipaksu ja kiitust jagan neile igal päeval. Ja ema kinkis mulle armsa tibukollase toakase, mis praeguseks hetkeks kasvatab juba uusi kauneid pungi.

Loomulikult oli kogu juubelinädalates palju toredaid ootamatusi, üllatusi. Ja kahjutunnet, kui keegi ei saanud tulla, aga rõõmu ka sellest, kui külastati mind varem. Kummardus teile kõigile! Aga kui ikka virtuaalne sõber (kellega on küll kord elus kohtutud) sõidab 275km ainuüksi Sinu pärast maha, et rõõmu jagada kaunite lillede ja võrratu kringliga. Siis tundub, et oled inimestele vajalik. Ka nendele, kes on sõbrad lähiminevikust. Hea oli teda kostitada oma eriliste lemmikutega just õigel päeval: tursamaksasalat, krevetikate, nuudlisalat suitsukanaga... Ja kena oli seda tähtsat päeva nautida just kodus ja lähedaste seltsis hea külma šampusega ja oma lemmiktoitude ja muusikaga. Ja, et see võiks alati jäädagi nii, nagu Ott laulab.

Juubelikaare ehk PILLERKAARI tõmbasin kokku Ivo Linna Juubeligalal, mis oli üheks kingituseks. Oli hea nautida vitaalsete inimeste musikaalsust, samas lihtsust ja armastust oma kuulajate vastu. Ja hea oli ise laulukaare all kaasa laulda peaaegu kõiki laule. Toidukire kõrval on hea omada ka üsna suurt muusikavalu ja -janu. Ja kuidas need pääsukesed tiirutasid taevasina veerel publiku kohal, kuuldavasti on neil juba teised pojad pesas selle kuuma suve jooksul. Nägin selles rohkem kui sümpaatset sümboolsust. Et ELU on lihtsalt ka ilus.