Otsing sellest blogist

26. veebr 2009

Vahvad vastlad




Eesti sünnipäev koos vastlapäevaga möödus meil rõõmsalt ja rahulikult. Plaane oli mitmeid, kuid kaugemale liumäge otsima minna, ei viitsinud meist keegi. Panin varakult hommikul seajalad keema, maitsestasin vürtside ja ingveriribade ja loorberiga. Siiski sain ka kaalikat, nii tükeldasin hulga rõõmsavärvilisi juurvilju ja peagi lisasin koos hernestega pruunikas-kuldsesse leeme, sest olin seajala juurde ka ühe terve sibula koos koortega visanud. See teeb puljongist õige puljongi. Kui hernes lõpuks oli juba poolpehme, lisasin ka kartulikuubikud ja tükeldatud küüslaugu ja keerasin pliidi välja.


Hommikul tahtsin väga vaadata Tähelaeva Helle Merest. Polnud temast ju suurt midagi kuulnud ja kerisin huvi üles, et mida kõike ei kuule,näe. Tegelikult oli saade rahulik ja pr.Helle jäi kinniseks ja vaoshoituks. Ometi oli tore meenutada mitmeid teatrietendusi, mida ise ka vaatamas olen käinud. Ja just niisuguse tüüpilise rätikus talunaisena ma teda "Pilvede värvidest" või "Vaikuse vallamajast" või "Kõrboja peremehest" mäletasingi, vaikse ja malbe häälega, kuid kõneka kehakeelega. Meelis Kompus oli minu meelest teinud ära hea kodutöö. Südamlikult mõjus Hele Kõre armas laul ja veelgi siiramalt presidendiproua kallistus tänuks kena muusika eest.


Peale kerget einet läksime liulaskmise asemel koeraga hoopiski metsa.Kena talvine mets, ootamas lumelisa, aga samas hele linnulaul paiskas õhku kevade lähenemist. Korjasin pohla- ja mustikavarsi vaasi ja kaseoksadki. Olen ju ometi puhkusel ja aega on hakata veidikegi rohkem koristama maja ja kappe ja seada ümber kodus armsaks saanud asju. Jõulukardinadki on mul tavaliselt just aastapäevani, need armsad kellukeste ja küünaldega pitsikesed panin kenasti kappi ja palju kööki valgust pakkuv, väike lilletrükiline aknakate läks asemele.


Kui olin hernesupi taas sooja pannud, tuli veidi ka külalisi, Liid käisid Padisel suusatamas ja astusid meiltki läbi, et meid sauna Ristile kutsuda. Kuna aga olin otsustanud aastapäeva kontserti, presidendi kõnet ja pidu vaadata, siis loobusime. Sõime koos suppi, mis sai kõvasti kiita. Samal ajal olin õhtuks ahju pannud juba mahlase seakoodi, taas porgandit, kaalikat, sibulat,küüslauku lisaks. Kartulid olin juba hommikul koorinud. Ja veini tegime ka lahti. Kuna mees oli tegelikult ainult paar päeva kodus, siis ei tahtnud teda siia-sinna sõitude ja plaanidega koormata. Sest oma kodus on alati kõige parem. Ja vastlakuklidki maitsesid hästi, missiis, et ostsin need taas poest.




Lõpetuseks luuleread presidendi kõnest:


nõnad me lähemegi läbi mere,


mis tõuseb me vastu tige,


sest muud me ei vaja tuge,


kui üksteise rõõmsad õlad,


kui ühised rõõmsad võlad,


mis üheskoos tuleb meil kesta.



23. veebr 2009

Traditsioonide taak


Pean ausalt tunnistama, et mul pole kodus isegi sinimustvalget lippu. Häbi! Ka mitte väikest pidulaua peale panekuks. Ja kui ma hästi järele mõtlen, pole kunagi erimenüüd Eesti sünnipäevaks teinud. Vanasti sai küll küpsetatud koogike, kui oli eurovisioon. Millistes traditsioonides me üldse kinni oleme? Mõnel on sünnipäev kõige tähtsam, teisel jõulud. Mina jaanipäevaks ämbritäit šašlõkki ei marineeri. Vaid lähen ise kuhugi jaanile, kui võimalust on. Sünnipäevad saavad meie majas ka enamasti peetud, suvised peod, nagu ikka. Jõulude ja aastavahetuse ajal on ikka külmik toitu täis varutud, sült keedetud ja lauad mitu päeva kaetud. Vastlapäevaks keedan ikka hernesuppi ja ostan poest vastlakukleid. Aga Eesti sünipäevaks kilusuupisteid ja mädarõikatupsuga lambaliha ei tee. Tordist rääkimata. Nii on hea seekordki vastlapäeva taha peitu pugeda, kuna need tähtpäevad ühele päevale on sattunud. Seakoodi ja seajalad võtsin sulama, herned viskasin likku, poest varusin porgandit, kahju, et kaalikat polnud. Kui argiasjad korda saame ehk läheme kuhugi kelgutama ka.Ja muide, mul hakkas täna puhkus!!!


vastlapäeval

vastlakukkel vasta kukalt

libeliugu

libistades mäelt

vahukoores nina

nagu õllevahu moodi

vastlapäevaks

poodi toodi

lihaheite-pudrupäeva nime

kannab see

mida kõike teeme

täna rõõmust suurest

tundes ennast hästi jagama peab kallistusi

vastlapäeval

kõigile peab andma musi /I.E/

19. veebr 2009

Risoto rikastab


Lumevaip on kirevaid jälgi täis, linnumaja all terade-seemnete vahel linnupere erisuurulised sammutriibud, noka näpsamisjoonistused, suletutid ja puudelt pudenenud kooretohu puru. Kassipere piilumas sirelipõõsas, mängimas orava äranäritud käbirootsudega.

Riisiterad peopeal on ka nagu linnutoit, teraline ja torkiv. Aga roa saab nendest ausa ja valmib ka kiirelt.Piltidel kujutatud risotot on rikastatud pruunistatud kanafilee ribadega. Valad pannile sortsu õli ja pruunistad seal kanafilee, lisad hakitud sibula, riivitud porgandi, küüslaugu, paprika. Kiirelt segades ka kamaluga riisi ja segad kuumutades kõik läbi ja siis vajalik kogus kuuma vett ja kõik korraga. Segad hetkeks läbi ja jätad madala kuumuse peale hauduma. Ei jaga seda seisukohta, et vedelikku peab sorts haaval lisama ja kreemjast risotost ei tea ka tuhkagi. Niimoodi, nagu mina teen, jääb riis sõmer ja on valmis täpselt siis, kui vedelik aurustunud. Vahest lisan ka terve paki külmutatud juurvilja, siis ongi vajalik tal vaikselt koos riisi ja muude lisanditega pannil keeda. Seekord keetsin juurvilja eraldi ja pakkusin lisandiks, samuti toorest kollast paprikat. Mulle endale meeldib kõikjale juurde teha külmi kastmeid, sinna saab salamisi sokutada meie igapäevaseid tervendajaid, küüslauku ja sibulat, lisad värsket või hapukurki, keedumuna või õuna, tomatit, mida parasjagu kodus on. Ja risotot on väga hea niisuguse krõmpsuva ja maitsva kastmega süüa.

18. veebr 2009

Hämmastavad hommikud


Täna hommikul kuulsin kevadekuulutaja laulujuppe, kui poega kooli üle ukse saatsin. Külm napsas küll nina ja helbevalge teerada krudises, aga hiljem ka peibutust mängiv päike, andis signaale, et keavadet on õhus...


Minu hommikud on väga erinevad. Kuna tööl käin ebaregulaarselt ja erinevatel kellaaegadel, siis sageli tööhommikul, ärgates 6 või 7, peale kohvi ma midagi muud ei tarbi. Sageli jääb kohv ka poolikult lauale. Paar lonksu kosutavat kuuma ja aromaatset hommikukohvi, ajab koos kohusetundega jalule. Enamasti teen presskannu kohvi. Kanne on meie lepatriinu köögis olnud küll väiksed ja suuri, ühe tassi ja kahe jaoks. Ostad odavama, saad ka kiirelt tast lahti. Küll katkevad vedrud ja purunevad nupukesed. Hiljuti investeerisime korralikku bodumi kannu, loodan, et tema vastupidavus on ka hinda väärt. Ja kohv tuleb muidugi maitsev. Praegu joon näiteks Luxuse kohvi. Pidevalt olen hea kohvi otsingul. Kui kolleeg ostis toidumessilt endale lehmakirju lattekannu, mida saab pliidi raua peal kuumutada, siis sealt sain Pellini Topi maitse suhu, mis muidugi sisaldab suuresti araabika kohviuba. Vahest proovin Merrildi, ema kinkis jõuluks Jacobsi. Katse-eksitus-meetod.

Aga hommikud, kui kiirus tagant ei kihuta, kui ärkamiseks on aega, siis peale esimese aurava lepatriinutassitäie kohvi, nuputan midagi hommikuks. Mille järgi isu on või mida kapist leian. Sageli teen muna, väsimuse peletamiseks on vedel keedumuna või poolvedel härjasilm millegipärast kosutav. Kui meid kodus on rohkem, keedan putru, kaerahelvega alustades, mannapudruga lõpetades. Ikka mõned kollased munad klopitult manna valgesse pessa. Soolast võileiba ikka kõrvale ka. Singi ja juustuga, kui on hooaeg, siis ikka värvilist kurki ja tomatit. Kui kalaga end hellitame, siis rohkelt sibulat. Kui kodune olin ja lapsed väiksemad, tegin sageli reedeti kausitäie salatit laupäeva hommikuks, kartulisalatit, makaronisalatit, oasalatit, makrasalatit ja hommikul viinerid kuuma vette või grilli. Pikem mõnusam ärkamine, sest kell hiilis niikuinii keskpäevatundi. Kuumad võileivad ahjus, erinevate katetega, tuunikala, singi, juustu, tomati, majoneesiseguga. Piimamuna segusse kastetud saiad, praetud kuumal pannil, kes soovib suhkru ja kaneeliga, mmmm...Pühapäevased pannkoogid ja pirukad jäävad ka rohkem minevikku.

Aga kui teinekord Keilas emakodus ööbime, on hommikulaud ikka rikkalik, kõik eelnimetatud valikud lõpetades praekartuliga. Praekartuli ajastu hakkab vist tasapisi tagasi tulema.

Ja hommikud on hämmastavad, aeg iseenda jaoks - nautimise tipp.