Otsing sellest blogist

26. veebr 2009

Vahvad vastlad




Eesti sünnipäev koos vastlapäevaga möödus meil rõõmsalt ja rahulikult. Plaane oli mitmeid, kuid kaugemale liumäge otsima minna, ei viitsinud meist keegi. Panin varakult hommikul seajalad keema, maitsestasin vürtside ja ingveriribade ja loorberiga. Siiski sain ka kaalikat, nii tükeldasin hulga rõõmsavärvilisi juurvilju ja peagi lisasin koos hernestega pruunikas-kuldsesse leeme, sest olin seajala juurde ka ühe terve sibula koos koortega visanud. See teeb puljongist õige puljongi. Kui hernes lõpuks oli juba poolpehme, lisasin ka kartulikuubikud ja tükeldatud küüslaugu ja keerasin pliidi välja.


Hommikul tahtsin väga vaadata Tähelaeva Helle Merest. Polnud temast ju suurt midagi kuulnud ja kerisin huvi üles, et mida kõike ei kuule,näe. Tegelikult oli saade rahulik ja pr.Helle jäi kinniseks ja vaoshoituks. Ometi oli tore meenutada mitmeid teatrietendusi, mida ise ka vaatamas olen käinud. Ja just niisuguse tüüpilise rätikus talunaisena ma teda "Pilvede värvidest" või "Vaikuse vallamajast" või "Kõrboja peremehest" mäletasingi, vaikse ja malbe häälega, kuid kõneka kehakeelega. Meelis Kompus oli minu meelest teinud ära hea kodutöö. Südamlikult mõjus Hele Kõre armas laul ja veelgi siiramalt presidendiproua kallistus tänuks kena muusika eest.


Peale kerget einet läksime liulaskmise asemel koeraga hoopiski metsa.Kena talvine mets, ootamas lumelisa, aga samas hele linnulaul paiskas õhku kevade lähenemist. Korjasin pohla- ja mustikavarsi vaasi ja kaseoksadki. Olen ju ometi puhkusel ja aega on hakata veidikegi rohkem koristama maja ja kappe ja seada ümber kodus armsaks saanud asju. Jõulukardinadki on mul tavaliselt just aastapäevani, need armsad kellukeste ja küünaldega pitsikesed panin kenasti kappi ja palju kööki valgust pakkuv, väike lilletrükiline aknakate läks asemele.


Kui olin hernesupi taas sooja pannud, tuli veidi ka külalisi, Liid käisid Padisel suusatamas ja astusid meiltki läbi, et meid sauna Ristile kutsuda. Kuna aga olin otsustanud aastapäeva kontserti, presidendi kõnet ja pidu vaadata, siis loobusime. Sõime koos suppi, mis sai kõvasti kiita. Samal ajal olin õhtuks ahju pannud juba mahlase seakoodi, taas porgandit, kaalikat, sibulat,küüslauku lisaks. Kartulid olin juba hommikul koorinud. Ja veini tegime ka lahti. Kuna mees oli tegelikult ainult paar päeva kodus, siis ei tahtnud teda siia-sinna sõitude ja plaanidega koormata. Sest oma kodus on alati kõige parem. Ja vastlakuklidki maitsesid hästi, missiis, et ostsin need taas poest.




Lõpetuseks luuleread presidendi kõnest:


nõnad me lähemegi läbi mere,


mis tõuseb me vastu tige,


sest muud me ei vaja tuge,


kui üksteise rõõmsad õlad,


kui ühised rõõmsad võlad,


mis üheskoos tuleb meil kesta.

Kommentaare ei ole: