Kummardus kartulile, käesirutus kaalikale

Mõned ööd on külmakord hommikuudu tervitanud, noppisin viimaseid kollakasoranže kresse vaasi. Novembrikuu käes, aga suvelillede viimane püüd tagasiteeks suveni. Kaunis lillas õitemeres mirt on küll sügislill ja hoiab mu tuulikut kaunil foonil. Paar külmaööd veel, siis võib krimpsus lehekontsud ära koristada, aga veel hetk, lasen päikesel lilli paitada ja endast kurbust välja ajada.
Tahtsin kirjutada Eesti toidust ja alustada kartulist ja kaalikast, ongi kõige õigem.Väike pilguheit minevikku.
"Kõige tavalisem toit eestlasel oli tanguleem ja pudru. Kõige levinum oli hapukapsasupp, esines ka klimbi-, kartuli-, oa- ja hernesupp.Tihti söödi lõunaks ainult leiba, silku ja hapupiima.Kõige tähtsamaks toiduks peeti leiba.Leivaviil asendas pidulauas sageli taldrikut, kuhu sülti, liha ja teisi toite söömise ajaks peale tõsteti. Rahvuslik toit oli verega ja vereta tanguvorst.Liha söödi lisandina tera-, kaun- ja aedviljatoitdele. Mihklipäevaks tapeti lammas, mardiks hani, kadriks - kana, jõuluks - siga ja kevadpühadeks - vasikas. Väga tähtis toit oli kala.Aedviljadest tarvitati naereid, kaalikaid ja hapukapsaid ning kartulit.Magusaks söödi marju:mustikaid, jõhvikaid, pohli. Keedeti õllesuppi, sõirapudi, kaerakilet,valmistati kama..."Silvia Kalvik "Eesti rahvatoite"

Kartul on igapäevane toit olnud ajast aega ja sageli unustame ta, kuna pasta ja riisitoidud trügivad ka aina enam meie lauale. Aga kartul on maitsev ja kiiresti valmistatav. Keeda siis kastme kõrvale või valmista kartuliputru, eelmisest päevast järele jäänud kartulist saab hea panniroa või kartulisalati hakkida. Kartul peekoni või searibiga ahju , sibulat küüslauku juurde ja valmib maitsev ahjukartul. Ahjus küpsetamiseks peab alati aega varuma, vähese õli lisamine kiirendab ahjus pehmenemist.
..."Taludes söödi kartuleid küpsetatuna reheahju tuhasel põrandal. Küpsed kartulid tõmmati roobiga sõelale, kõrvale võeti soolasilku või kasteti kartul silgusoolvette..."
Kartulit on mõnus ka fooliumis koos koorega õues grillil küpsetada , aga seda võib ka külmal ajal ahjus teha. Erinevaid lisandeid juurde, heeringas, sibula ja hapukoorega, singi-juusturibad majoneesiga, väga hea kuuma küpse kartuli lisandi saab kodujuustust, kui sellest üks vahva soolane salat teha. Värsket kurki, sibulat juurde, rohkelt hapukoort.Kartul supi ja ühepajatoidu sees.Võimalusi on palju.Ei tea, kas mõni kartulirestoran ka eksisteerib. Kliendid nälha ei jääks. Et kui muidu käid põhiliselt mahlakat lihatükki noolimas või pizzat püüdmas, siis lisandid on teisejärgulised, aga kui KARTUL oleks peaesineja, leiaks kindlasti poolehoidu.Ja Mulgi puder, kus kartul tangudega segi, trügib piduroogadesse Eesti visiitkaardina.

Kaalikamaitse olin ammu unustanud. Vanasti kasvatasin ise, nüüd juba mitmeid aastaid mitte. Aga sel aastal ema üllatas mind ja pani mul paki kaalikaid mulda. See spetsiifilise maitsega aedvili on tegelikult väga maitsev. Ta sobib küll kindlatesse asjadesse, ühepajatoidusse, hernesuppi, lambaliha juurde ahju koos porgandiga, maitsev on praetud kaalikas ja toorsalat, lisades hapukaid õunu, porgandit. Kaalikapuder on ka erilise ja puhta maitsega ja tasub proovimist.Soomlased teevad kaalikapudrust ahjuvormi ja küpsetavad seda kaua ahjus ja pakuvad jõululaual.Ja lõppude lõpuks maitseb hästi ka kaalika-kartulipuder, ikka võid ja kuuma piima lisades ja kohevaks pudruks kloppides.

Mul ei olegi plaanis siin mingeid retsepte kirjutada, vaid meelde tuletada ka lihtsaid häid asju, mis on meile võibolla lähemalgi, kui seda alati teame.