Kuna mu pikkpoisi jutt pooleldi kaduma läks, lisasin veel pildi ka valmis serveeringust. Vot niimoodi me pojaga esimese advendiõhtul küünlasäras maiustasimegi./Pilt on allpool/
Aga täna tahan kirjutada tänulikult kanast. Odavalt ja kiirelt, argiselt ja pidulauda.Ja ma tõesti armastan kana, grillituna, suitsusena, kastmes, supis või pastas. Kui viimati kontserdile minnes viru keskuses aega parajaks tegin, lehitsesin raamatu poes mitmeid retsepti raamatuid, oma lemmikuid. Päris huvitava teksti ja infopagasina üllatas mind Martin Hansoni Supidieedi raamat, kaanekujunduselt küll lihtsalt tabamatu, aga mitmekülgne maailmavaade ja veidrad toiduainete kooslused ja lõppude lõpuks ka seik, et kirjutajaks mees. Sain taas kinnitust kanasupi, kui gripi peletaja jutule. Pikk peatükk nn juutide penitsiliinist, milleks kanasuppi peetakse, kus rohkelt küüslauku peab sees olema ja hiinlased keedavad seda lausa kanajalgadest. Tõepoolest, nendega keetes tuleb kuldkollane leem ja ilmselt tähtsad haigusepeletajad kronksus kanavarvaste vahel peidus just ongi. Raadio 2 reisisaates rääkis Elis Aunaste ka Aafrika laste toitumisharjumustest, et lastel olid koolis kaasas võileibade asemel, keedetud kanajalad, et kui need vahetunnis ära lutsutatud said, jooksid lapsed pulgakommi järele.Kuigi ausalt öeldes ei mäletagi, mil viimati kanajalgu nägin, see jääb pigem lapepõlve.
Mina teen kana enamasti ahjus, tervelt või tükeldatuna, juurde lisan rohkelt sibulat ja porgandit, küüslauku ja viimasel ajal väga koore-jahusegust kastet peale ei teegi, vaid sööme niimoodi naturaalse puljongiga, lisandiks kartul. Risotot teen tavaliselt kanatiibadega, maitsestatuna juba ostetud või lisan ise kiirelt veini, mett, sidrunit ja maitseaineid, sest muidu ei küpse nii kiirelt ära. Ja õige ning hea risoto valmib ikka nii, et riis läheb ka kana ja juurvilja kõrvale õlisse praadima ja siis vedelik peale ja vaikselt kaane alla hauduma. Kõrvale külma kastet ja toorsalatit ja meie pere üks lemmikutest. Risotoga on ainult niisugune imelik lugu, et seda teisel päeval, nagu seenetoitugi, eriti soojendada ei taha.
Sügisel üllatas mind aiamaa suurte kollaste kaalikatega, tore avastus, neid olen lisanud ka kana panniroale, mida olen juba mitmel korral teinud ja pildid on ka siin kõrval sellest roast. Porgandit, sibulat, küüslauku lisaks kanale ja kaalikale ja pannil hautades, kuum vesi peale ka muidugi, viimasel korral lisasin oma uut avastust ingverit, tükikese loorberit ka. Ingver soojendab seest ja on ka hea külmetuse ravija. Igal päeval tassike naturaalset ingveriteed ja haigused hoiavad end eemale. Muidugi on ingver asendamatu sushi kaaslane, aga see juba teine teema.Ingver, hiina mädarõigas.
Keedetud kana kartulisalatisse lisades vorsti või singi asemel, saame pealinnasalati, ahvatlevad apelsitükid ka lisaks. Suitsukanast saab hea pasta või salati, sest on üsna tugeva maitsega, juurde sobivad oad, keedumuna, pasta või riis, midagi krõmpsuvat, marineeritud või värske kurk, sibul kindlasti. Ma vist ei tee ühtegi toitu ilma sibulata. Annab enamasti kõikidele toitudele just selle õige maitse.
Toiduainetetööstus on ka tänulikult kana töödelnud, valmis maitsestaud kanad küpsetuskottides ja eriti midagi nuputama ei peagi. Sobivad kiirelt valmistades ootamatutele külalistele või ka peolauale. Peagi jõulud käes, ongi aeg nuputama hakata, mida siis sel aastal perele valmistada.
2 kommentaari:
Täna avastasime just poes, et kana oli kuramuse kallis.
Seepärast sõime lihtsalt algelist rissotot. Ehk siis puljongis keedetud riis maisi ja paprikaga.
Kanafilee on tõesti kallis, kui eraldi osta, missiis et tervislik.
Kõige soodsam on osta terve kana soodushinnaga ja ära tükeldada, portsjoniteks panna ja ülejäägid sügavkülma panna. Risoto jaoks tasub osta pakk kanatiibu või jalgu, siis jääb mahlane ja hea. Üks suitsukanakoib ajab ka risotos asja ära.
Postita kommentaar