Päike on mind puhkuse ajal kiusanud ainult mõnel korral. Ja see teeb kohe olemise rõõmsaks. Kui aga päikest pole pakub ehk soojust sisemusse ehtne Prantsuse koorepirukas Quice Lorraine. Kui endal pole enam võimalik Prantsusmaale sõita, on võimalus tuua prantsuse peen peohõng koju. Tegin seda pirukat juba kahel korral, veidi ainult koostis muutes ja ennäe kohe olid külalised ka kohal, vähemalt esimesel korral. Seekord annan ka retsepti, pirukat on lihtne teha ja maitsva soolase einena läheb söögikorra eest kirja.
Taigen: 3 dl jahu * 150 g võid või margariini * soola * 2 spl vett
Täidis: 200 g sinki * 3 muna * 3 dl kohvikoort * 1 suur sibul * soola, valget pipart * 3 dl riivitud juustu (esimesel korral lisasin paprikat, teisel korral katsetasin ananassiga)
Haki külm või jahuga segi, lisa vesi, sõtku kiiresti taignaks ning aseta tunniks külma. Pane taigen koogivormi põhjale ja äärtele, torgi kahvliga augukesed sisse ja pane 10 min 225C juurde küpsema. Samal ajal valmista täidis, pruunista pannil sink ja sibul, kui soovid paprikat lisada, siis ka paprika. Pane poolküpsele põhjale. Klopi munad koorega segamini ja lisa riivitud juust ja kalla segu pirukale. Küpseta 200C juures umbes 20 minutit kuni pirukas on pealt helepruun. Keera kuumus välja, tee ahjuuks lahti ja jäta pirukas ahju jahtuma. Hiljem kata puhta köögirätikuga. Head isu!
Pirukale lisavad värvi mu puhkuse alguses korjatud mustikavarred, õrnvalged õienupsud helerohelisel varrel. Vahest tuleb kevad vaasi enne kui õue, sest tundub, et talv jätkub lumerohkelt. Päikselist päeva! Lähen piruka põhja tegema, seekord kallile mehele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar