Kodust paremat kohta pole. Ritsikad laulavad akna taga, värske peterselli rohelise murrad mõne sammu kauguselt oma aiast.Köögis on mõnus askeldada. Keeta ja küpsetada.Hakkida ja vaaritada ja mingi jalgratta leiutamisega ju tegu pole.Paned 25 kr eest ostetud kanakoivad ahju, lisad porgandit, sibulat, küüslauku, paprikat. Praed muna ja jahuga küüslauguga maitsestatud kabatšokki ja keedad rohelisi pikki ube.Eelmisest päevast on alles värsket salatit ja kartuliputru. Lihtne värk. Aga mööda kaunist Eestimaad sõites on tore kiigata erinevatesse söögikohtadesse. Ikka taskukohastesse, lihtsatesse ja tavalistesse kohtadesse. Peeneid restosi me tavaliselt ei külasta. Käisime hiljuti perega väikesel reisil, külastades siis meie kauneid linnu Pärnu - Viljandi - Tartu.
Pärnus oli plaan külastada populaarset pizzarestorani Steffanit. Olen kuulnud ju ainult head sellest kohast. Aga suveaias olevat rahvamassi nähes, tuli pizzaneelud unustada. Leidsime aga üsna ruttu tütre soovitusel kesklinnast Rüütlihoovi pubi. Interjööris siis metselukate topised, teenendus sõbralik ja toit tuli ka üsna ruttu. Nii et kahetsema ei pidanud sekunditki.
Kuna mees oli oma suurt nälga juba Valgeranna kohvikus koduste kotlettidega kustutanud, valis mehele väga tavapärase ja spontaanse roa, pelmeenid hapukoorega. Poeg, sealiha juustuga. Tütar traditsiooniliselt juustušnitsli ja mina seekord sidruni-veinikastmes lõhe. Lõhe maksis mu meelest kahtlaselt vähe, 75 eeku ainult. Aga mõnusalt sidruniselt võises kastmes olid kala sabatükid. Mis maitsesid suurepäraselt, nii nagu kõik teisedki toidud. Lärmakad soomlased olid õnneks valinud suveterrassi, nii oli sees väga rahulik omakeskis istuda.
Viljandis me seekord oma lemmikuid (nagu Tegelaste Tuba) ei külastanud, kuna kõht oli täis. Küll aga kiikasime oma õhtuhämaral jalutuskäigul Arkaadia aia kõrval olevasse sohvabaari Zikzak, kuhu pidi üks mu kolleeg tööle minema, aga paraku siiski ei läinud. Imelik oli uudistada õhtul kell 11 inimtühja baari. Teenendaja oli just niisuguse näoga, mida 14-15tunnine tööpäev ja pirtsakad kliendid ühte tavalisse inimesse jätavad. Interjöör oli veidi kummaline, seinal veidrad maalid. Menüü ise oli rikkalik ja hinnad normaalsed. Külastus ja eheda elamuse kogemine jääb siis järgmisse korda.
Tartus kibelesime tütre poolt reklaamitud moe ja vabaajakeskuses Tasku olevasse bufferestorani Rehepapp.Kuumadel pannidel valmistehtud valikud reas, veidi kuivanud ja ülepruunistatud, salativalikud odava hinna eest ja supp kaalukaubana. Mingil põhjusel miski mind ei ahvatlenud, kuigi uurisin sada korda edasi tagasi. Mees komplekteeris endale isukalt lihast, kotlettidest, kuivanud praemunast, mille kehva seisu ta algul ei pannud tähele, lõunat. Poeg põgenes turtsudes üle tee asuvasse MacDonaldsisse, mille ta taas endale avastanud on. Tütar maiustas hapukapsase lihaga ja mina leppisin pisut pettunult ainult seljankaga. Aga vaade oli aus ja sisustus vahva, eriti põnevad olid kuppelwcd ja ettekujutus öösel tegutsevast ööklubist. Ega mu kõhuke tühjaks ka ei jäänud. Aga hiljem jäin isutama kukeseenepasta järele, mida Cookbookist möödudes kiirelt vilksasin. Ja Anni Arro stiilis kookidest, mis minus magusasoolikat elustavad. Mitme külastatud raamatupoe korrastatud interjööris laiutas mõnus ja mugav kohvik, mida kindlasti edaspidi tasuks külastada.
Tagasiteel rahuldasin oma pisukese laadal kolamise isu, mida täna kõik Jõgeval küüslaugufestivalil ilmselt tegid. Ostsin tee ääres olevatelt tusastelt memmedelt kukeseeni ja ühe öö soolakurki. Viimasel oli mõttetult kõrge hind. 50 krooni. Aga krõmpsus mu vesise südame peale autos kah väga hästi.
Veel meenub mulle üks iseenesest hea söögielamus. Käisime mehega Järve Selveris shoppamas ja külastasime Sarveotsa pubi, kus oli kukeseene special. Mees valis kiirelt ja spontaanselt pelmeenid kukeseenekastmes ja mina lesta kukeseenekastme ja kartuliga. Missiis, et teenendajaneiul mu prae sidruniviiluke maha kukkus. Oli kukeseenekaste koduselt mõnus. Pelmeenid kastmes mehe arvates põnevad. Lesta maitse oli tugeva seenekastme kõrval nõrk. Kodus ikka võlud sellelt mõnusalt augustikuu lõpus paksuks minevalt kalalt, mõnusa maitse välja.Mõnus, mõnus, mõnus, sõnakorduste jada, mida ma praegu parandada ega muuta viitsi. Sest kõik need maitsed ja elamused olidki mõnusad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar