Kui kõik kallid kodus...

Hetk, kui kõik kallid enne jõulu koju jõuavad, on kullavääriline. Saab suurest lumerohkusest hoolimata end paremini varustada ja kõik loksub iseenesest paika. Ja kuna mu mees jõudis täpselt päev enne jõululaupäeva, olin plaaninud ahju panna mõned kobedad käntsakad loomaliha. Ja kuigi olen alati mõelnud ka katsetada Julia Childi kuulsat retsepti, siis läksin lõpuks ikka niisugust kodumaist naturaalset teed. Ikka porgandit, sibulat ja küüslauku ja nii teravatest kui mahedamatest maitseaineveskitest tsihha-tsahha parajalt vürtsi. Kuna askeldusi oli palju, siis oli küpsetusaeg ka parajalt pikk, nii küpses hea mahlane kraam mitmeid tunde madalal kuumusel fooliumiga kaetult, kuni nimekiri näppus Selverisse kimasime. Niisiis kõige alumisel pildil see kaua küpsetatud kaunike ongi, maitses mahlaselt ja ülihästi ja tervitused siinkohal Palu tallu pererahvale, kust see hea liha meile koju rändas.

Jõululaua menüü aga oli sel aastal selline:

Sinepiseemnetega seapraad keedetud kartuli ja tumedas õlles hautatud hapukapsaga

Ahjukana porgandi ja pommu ja rohke sibulaga vürtsises puljongis
SültMänniriisikasalat
Tursamaksasalat juustuga
Porgandi-musta ploomi toorsalat
Keedetud põldoad
Marineeritud männiseened
Võrratu vürtsikilusalat kartuliga
Tortillarullid soolalõhe ja mädarõika toorjuustukreemiga
Tortillarullid kanarulaadi ja küüslauguse toorjuustukreemiga
Marineeritud punane sibul
Broilerimaksa piparkoogimaitseline pasteet
Kabatšokisalat tomati ja paprikaga
Küüslaugu-juustukreemiga singirullid
Külmsuitsulõhe punapeedi teki all
Marineeritud kuuseriisikad
Kõrvitsasalat
Kodused hapukurgid
Pohlade ja banaanikreemiga kohupiima rullbiskviit
Piparkoogid

Süldi tegemisest kirjutasin eelmises sissekandes. See ettevõtmine on alati aus ja tähtis ja pole minu 17a pikkuses kooselus veel kordagi vahele jäänud. Jõuluõhtu praeks valisime seaprae ja esimeseks pühaks kana, teiseks pühaks taas sealiha. Kuna jõuluõhtul istusime kolmekesi seekord ja esimesel pühal seitsmekesi, kui tuli ka tütar oma noormehe ja minu ema, isaga. Salatites midagi keerulist ei olnud. Naturaalselt hoidistatud männiriisikatest tegin muna, punase sibula ja vähese kartuliga maheda salati, kastmeks majoneesi, hapukoort, nagu ikka. Tursamaksale lisasin muna, riivitud juustu ja ka punast sibulat seekord. Sinna eraldi kastet ei teinud, kuna väga hästi sobib tursamaksaõli karbist. Selle jõululaua tõeline hitt oli seekord hoopis toorsalat, mille jaoks riivisin mõned porgandid, hakkisin nii värsket kui marineeritud kurki, punast paprikat, porrut, õuna ja musti ploome. Segasin õunamahlast, õunaäädikast ja oliivõlist mahlakastmega, soola ja suhkrut ka loomulikult. See oli tõeliselt hea, nii kavatsen kindlasti seda salatit ka edaspidi teha. Oh üllatust jah. Põldube leotasin vees mitu tundi ja keetsin samuti mitu tundi, maitsestasin soolaga ja serveerisin maitserohelisega. Kilusalat kartuliga on lemmik aasta algusest, kui Eesti toidu koolitusel osalesin. Karbile heale vürtsikilule tuleb hakkida juurde keedetud kartulid, munad, valge sibul, marineeritud kurk ja värske kurk, hapukoore-majoneesikaste piprasegu ja soolaga. Kuna ma lavaši poest ei leidnud, tegin tortillarulle. Toorjuustu, soolalõhe ja värske kurgi ja sibulaga ning teine variant oli suitsuse kanarulaadi, porru, toorjuustu ja tomatiga. Singirullidega hiilgas taas mu poeg ja need on tal juba täitsa käppas.Ülejäänutes kaussides olid omatehtud seened ja salatid sügisesest toimekast ajast. Magusaks tegin rullbiskviiti, vahele panin kohupiimakreemi, tükeldasin banaani, puistasin punavaid pohli ja keerasin rulli purustatud piparkoogipurus. Piparkoogid tegi samuti Karl Marten, see tema teine suur soov alati ja tegemine. Kapsaid hautasin kõikide toidublogijate eeskujul tumeda õllega ja mulle see alguse tulemus niiväga ei meeldinudki, minu meelest oli liiga magus. Aga seismisel ja üha uuel soojendamisel läks kapsas aina paremaks. Lisaks tumedale õllele lisasin õunamahla, õunatükke, võid, kõike silma järgi ja porgandid olid kapsal juba sees. Külmsuitsulõhega ladusin kihilist peedisalatit, aga siin jätsin korraliku majoneesi-hapukoorekastme tegemata ja ei olnud rahul tulemusega, teinekord olen targem. Seapraadi tegin ka ikka lihtsalt ja tavaliselt, porgandit, sibulat ja küüslauku ja erinevaid maitseaineid, sinepiseemneid, samuti määrisin pealt sinepiga ja pidevalt kastsin praadi, nagu ikka. Serveerimisel meeldis mulle endale viskiklaasi pandud letšo, seened ja pasteet, oli kaunis ja võttis laual vähem ruumi.

Jõulumenüüd plaanides oli kirjas mõned salatid veel ja erinevad suupistedki, mille tegemiseni ma kahjuks ei jõudnud, aga tundus, et polnud nagu vajadust ka. Piparkoogi põhjaga toorjuustukoogigi keerasin täna alles kokku, mis on nii minu moodi, et jääb vana-aastaõhtut ootama, sest mul ikka soolastel roogadel esikoht, kui tükike šokolaadi suhu või mõni mandariin mahlaselt meeleheaks, siis kah tuju hea.

Jõulutaat oli helde, laulud-luuletused lustlikud, seltskond kodune ja kallis. Päeval sai korra autot käia ka lumest lükkamas, nii et järgmisel päeval oleks tervise turgutamiseks kuum saun ära kulunud, sest lihased olid tõeliselt haiged. Oma seljast ei hakka ma siinkohal üldse rääkimagi.

Nüüd taas paber, pliiats näppu ja pea tööle, et mis reedeks lauale saab. Loodan, et suudame möllata ka edasi selle lumega ja talve tempudega toime tulla ja kirglikult köögis hiilata. Head vana-aasta lõppu kõigile kodukokkadele lähedal ja kaugel!:)