Punapõskne peedipirukas

Kaunis jäälillemuster on akendel ja saapataldade all krudisev lumekülm on just see, mis talvele õige nime annab. Päike teeb salamisi madalaid kohaloleku kaari ja hanged on talutavalt madalad veel. Jaanuar hakkab juba läbi saama ja tundub, et blogi on tõelisele vaikuse-dieedile läinud. Päris nii see ikka ei ole. Lihtsad argitoidud ja mõni eriline pirukas ja suursugune kook on olnud tegemisel. Kanasupi katel on praegu tulel ja tugevalt oleme tšillinud terava tšillipiprakaunaga, et ikka kõik paha kehast eemal hoida. Olen vaba käega puistanud seda pastasse, püreesuppi ja ahjuvormi. Aga tänase loo peategelane on hoopiski punapõskne peet. Peet on saanud viimasel ajal kirglikes köökides uskumatult populaarseks. Tavapärased tuttavad rosoljed külmlaual ja lihavad boršisupid on küll endiselt ka minu suured lemmikud. Aga tahtmine on laiendada peedi kasutust üha julgemalt. Nii tegin keedupeediga mõnusat oasalatit ja heeringase punava täidise munadele. Aga tahtsin ka ilma lihata juurviljapirukat proovida, kus oli hea ära kasutada aastavahetuse pidudest kappi seisma jäänud poolikud oliivipurgid ja erinevad juustud. Niisugune peedipirukas sobib täiesti iseseisvaks soojaks õhtusöögiroaks, lisandiks lihtne toorsalat. Piruka tegemist ei pea pelgama, kui korra taignategu läbi tehtud on, siis saab edaspidi katsetada ju erinevate, kõikvõimalike täidistega. Ja kui pere meespere ikka nuriseb, siis on võimalik lisada ka sinki või kana, et pirukas näiliselt nende jaoks kõnetavam oleks. Mulle just nimelt meeldis peedi mahlane pehmus ja mõrkjad oliivid ja valge- ning sinihallitusjuustude pähkline maitse. Hea klaas veini või hoopiski tass kuuma kosutavat puljongit, peale krõbedat talvepäeva ja õhtu ongi suurepäraselt korda läinud.

Taigna jaoks läheb vaja:
120 g margariini, 240g jahu, paar spl külma vett, 1 muna, veidi soola

Täidis:
300g keedetud peeti, 1 sibul, 1 porgand, 2 küüslauku, õli, 60g sinihallitusjuustu, 60 g valgehallitusjuutu, 125g Mozzarella juustu, musti ja rohelisi oliive, 2 muna, 1 dl kohvikoort, soola, piprasegu, Provence ürdisegu.

Haki margariin jahu ja vähese soolaga läbi, lisa vesi ja muna ja sõtku ümmarguseks taignapalliks. Hoia külmkapis võimalusel üleöö. Tulemus jääb pisut erinev, kui kasutada taignat samal päeval või kui ta on seisnud üleöö. Taigen on paremini rullitav, kui ma sageli samal päeval tehes vajutan taigna pigem kätega ahjuvormi põhjale. Kasuta lahtikäivat koogivormi, pane vormi põhja küpsetuspaber, rulli taigen ümmarguseks kettaks ja aseta taignarulli abiga koogivormi põhjale, mätsi sõrmedega ka toetav taignaäär. Torgi põhjale kahvliga augud ja küpseta eelsoojendatud ahjus 220kraadi juures 10-15minutit. Täidise jaoks riivi peet ja porgand, haki sibul ja purusta küüslauk. Passeeri toored maitseviljad kuumal pannil väheses õlis läbi, lisa keedetud peet ja viimasena küüslauk, maitsesta julgelt. Tõsta peedi-juurviljasegu valmis pruunikale pirukapõhjale, puista peale seibideks lõigatud oliivid, riivitud sini- ja valgehallitusjuust, Mozzarella juustu pallid. Klopi lahti munad ja sega kohvikoorega, maitsesta soola ja pipraseguga, vala pirukale. Mina kasutasin ka Provence ürdisegu, mis teebki piruka mõnusalt vahemerehõnguliseks. Küpseta ahjus 180kraadi juures 35-40minutit, kuni juustukate on kuldne. Loomulikult võib juustu oluliselt rohkem panna, võimalustest olenedes ja maitse asi. Värskeks salatiks rebi lehtsalat tükkideks, lisa oliivi seibe ja kirsstomateid, maitsesta soola, piprasegu ja soovi korral sortsu hea oliivõli-veiniäädika kastmega, tibake suhkrut ka, et salati mõrkjust tasakaalustada.
Nädalalõpp on kohe algamas, kui saab veel -10kraadises mõnusas talveõhus kaunist lumist metsa nautida või suuskadele valu anda enne, kui see krõbedam karm külm kohale jõuab. Vahepeal on suure hurraa ja tulise leegiga alanud ka Draakoniaasta, kuna see on minu aasta, siis liigutab meeldivalt pisutki kõrvu. Aga see on juba teine lugu.

Peedipiruka retsept ilmus www.buduaar.ee´s.