Siiruviirulise suve sõlmpunkt

Suve selgroog murtud. Oleme saanud vihma, tormi, kuuma leitsakut, kuid varbaid merevette pole mina küll veel saanud. Kuigi merd on sel suvel nauditud silmade ja hingevärinaga küll. Lilleilu oma aias on lopsakaks kasvanud juba ammu ja hea, et niitmise kohustuse on poeg üle võtnud. Blogis on nii pikk paus olnud, aga ega see ei tähenda, et Lepatriinuköögis pole süüa tehtud. Suhteliselt suve moodi laisalt küll, ikka värsket kartulit, otse aiamaapeenralt rohelistest salatitest, roosast ja valgest redisest ja poest hangitud tomatist, kurgist suvesalateid. Köögiviljahautisi, kus peategelaseks minu suur lemmik suvikõrvits, pean tunnistama, et peenramaal mul suvikõrvits alles puhkes õide. Põhjamaine Harjumaa loodus. Oleme maiustanud rikkalikult roheliste ürtidega ahjulõhega. Kosutuseks kodust kanasuppi keetnud, kohustuslik maitserohelise lõikelaud supitirina kõrval, kuhu võiga leiva tagurpidi võid keerata, soe mälestus lapsepõlvest ja vitamiinivaru ongi käes. Meie põhitoiduks on enamasti kana ja kui pilte valisin, siis leidsin kanaga vaid juurviljast värvilise risoto. Tegelikult rändab ahju kana tervena, kintsude, koibade, tiibadena, roheliste ürtidega, herneste ja porganditega või erinevate katetega filee kuldse majoneesimütsi all. Kõrvale tervislikum pruun riis või tavalisem pikateraline riis, külm kaste küüslaugu, kõikvõimaliku maitserohelisega, kodujuustu ja värske kurgiga. Tihti teeme omletti, hilist hommikusööki, mis lõuna juba ära katab. Eriti hea oli nostalgitsedes valmistada omletti soolatud sealiha ja kartuliga, lahti kloppides munad hoopis piimaga. Soolaka liha rasvas küpses omlett oivaliseks, kui hapukoorega segades annab küpsemist sageli pikemalt oodata. Tihti olen avastanud end kooliaegsest raudsest lõunast, et eelmise päeva külm kartul pannile, rohkelt sibulat ja sinki lisaks või suvikõrvitsa rattaid ja tomati punast ja voila, taas hea mälestus lapsepõlvest. Suitsuseks sai tehtud hea searaguu, kus kasutasin Santa Maria BBQrub allroundi maitseainet, lisandiks oma aia rohelised herned, mille korjamise eile ette võtsin ja alles hoitud mõnusad krevetikarbid rändasid herneteradega sügavkülma talviseks supiks suvemõnu päeva manama. Lihtsad suvised pastad juurviljaga, kus kuumalt pannilt läbi keerutatud roheline suvikõrvits, oranž porgand, punane tomat, valge sibul ja küüslauk juba oma praadimislõhnaga mõnusa ja isuäratava pahvaka kööki toovad. Peotäis rohelist hernest ja head kodumaist riivitud juustukiharaid krooniks pastale peale.
Suvelõpukuul ootan aga aiamaalt suvikõrvitsat ja uba. Kui mõnelt mööduvalt kalamehelt lesta ka kätte saaks, siis oleks laud kaetud. Sõstrad on aga valmimas ja vaarikad, nii kollased kui punased, et olen olnud patune ja pole kordagi pannkooke sel suvel teinud. Paneks sel suvel hoopis mõne sõstrase napsu suhkru ja viinaga jõuluks käima või teeks ise head jäätist. Suve sõlmpunkt on suurejooneline ja heast külmast kihisevast joogist ei ütleks ära või pärlendavast veinist.