Metsseahakklihast pikkpoiss suvikõrvitsaga pohla-mädarõikakreemi ja erinevate köögiviljatoitudega

Metsseahakklihale lisatud suvikõrvits teeb pikkpoisi mahlaseks

Sügisel on köögiviljadest lisandeid lihtne teha

Mädarõikast ja hapukoorest koos pohladega saab metsloomalihale hea täiendava lisandi

Sügislillede puketis on nii suve lõppu kui sügise algust, värve ja lõhnu

Aedoad, köögiviljaraguu ja kartuli-porgandi tamp

Sügis on igati kohal, kollaste lehtede lend ja sügisviljade värvikas mitmekülgne rikkus. Aga maakodude õuna- ja kreegiaedades võivad käia ööpimeduses täiskuuvalguses kamp tõsiseid tumedaid metsajõude - metsanotsud. Ikka ninaga maad üles kündes ja aiast justkui mustja sõja tallermaa tehes. Kui aga tuttavad jahimehed appi tulevad, võib juhtuda, et mõni kepsakas metssiga ka kätte saadakse. Ja, kui liha kenasti veterinaaril üle lasta kontrollida, saab metsseast nii praadi, kui rulaadi. Metsseaprae juurde sobib alati valmides röösk koor ja väga mitte näiteks paksendajana jahu, maitseandjatena piprasegud ja ürdid ja kadakamarjad. Ja lisandiks sinepi asemel metsamarjadest moosid hoopis. Et metssealiha väga kuiv ei jääks, võib alati kodusealt napsatud peekonit lisada. Kuna mina sain kreegiaias möllanud notsusaagist hoopiski hakkliha, plaanisin korraliku mahlase pikkpoisi küpsetada ja seekord hoopis koos suvikõrvitsaga, mida väga armastan, sest see hea roheline kõrvitsaline annab igale roale mahlasust.
1 kg metsseahakkliha, 300g suvikõrvitsat, 1 sibul, 3 küüslauku, 1 muna, 2 terasaia, 100g hapukoort, meresoola, Vahemere ürte, piprasegu, muskaatpulbrit, koriandrit, tüümiani, purustatud loorberlehte

Lisasin hakklihale riivitud suvikõrvitsa, vett välja nõrutamata, hakkisin sibula, purustasin küüslaugu, panin kaks terasaia viilu kogu kupatusele ja sinna peale muna ja hapukoor koos maitseainetega. Ei midagi tegelikult teistmoodi tehes, ükskõik, millist  pikkpoissi valmistades. Kui saiad piisavalt niiskunud, surun ja mätsin ja segan ja loobin kõik märja käega läbi. Kui on alles jäänud külma keedetud kartulit, tasub see ka alati pikkpoisi taignasse riivida.  Arvestades, et metssealiha küpseb siiski kauem, andsin tavapärasele tunnile ka veidi lisaaega, aga eks eelkõige kõik oleneb ahjust.


Lisanditeks lihtsad sügisesed maitsed: võised aedoad, kartuli-porganditamp küüslauguga, suvikõrvitsaraguu punase paprika, tomati, sibula ja küüslauguga, pohla-mädarõikakreem, värske salat rukolast, kirsstomatist ja värskest kurgist koriandri ja peterselliga. Aedoad võib varem valmis keeta. Kui pärast tundub, et pliidil ruumi vähe. Lisan keemise algul parajalt soola ja lõpus rohkelt võid. Tavapärase kartulipudru võib alati mõne teise köögivilja lisandiga uudseks muuta, mõni porgand, jämedam struktuur, toores purustatud küüslauk ja ürdid teevadki suhu mõnusalt uue maitse. Võid ja sooja piima, seekord küll kohvikoort lisan ikka ka. Aga ei tambi lõpuni ega klopi kreemjaks. Kuna porgand läks kartuliga kampa, siis köögiviljaraguus suvikõrvitsale seekord porgandit ei lisanud. Suvikõrvitsa viilud või rattad kuumale pannile õli sisse, edasi paprika, sibul, tomatid, lõpuks maitseained ja küüslauk. Variante on tohutult.  Mädarõigas sobib suurepäraselt ka metsloomaliha juurde. Hapukoorega lahjendades saab mõnusa külma kastme, puistasin sisse uhkelt punavaid pohli. Sobis suurepäraselt, pannes nagu i-le täpi, metsanotsu ja metsamarjad. Kui mõnest äsja valmistatud pohlamoosist kahju pole, lisa see ka prae juurde. On väljakujunenud asjade sümbioos, mis kokku sobivad, mida, mille juurde serveeritakse. Ehk oleneb ka kodustest traditsioonidest. Mu emapoolne vanaisa oli jahimees ja lapsepõlvest mäletan jahimeeste jahisaagijärgseid verise maksa praadimist ikka. Aga metssearaguud ja põdrapraed olid naturaalses leemes, pehmed ja kindlasti mitte kuivad. Eks moodne aeg annab juurde võimalusi ja värve, uusi lähenemisi, miks mitte. Mõni pooltäidlane Bordeaux või Rhone võiks ka kapis olla.