Hernesupp sea pehme ribiga

Hernesupi keetmise aeg on taas käes. Pagarikodades kerkivad kuklite kohevad tainad ja keerduvad lumivalgeks vahuks vahukooremäed. Mina kukleid ise ei tee, küll aga võtsin täna ennatlikult käsile oma lemmik hernesupi tegemise. Teen eranditult alati selge leemega suppi toore lihaga. Lihaks ei pea olema alati siga, võib ka kanaga keeta. Leemele annab ikka selle õige maitse herne iseloomulik maitse ja valitud köögiviljad ja kindlasti küüslauk. Enamasti liiguvad retseptid tummistest suitsulihaga hernesupi variantidest. Kus kindlalt pajas ka odrakruup. Olen teinud nii kruubiga kui ilma, sest kruup meeldib mulle väga. Soomlaste hernesupi arutlustes märkasin sõrmeviibutust porgand supist kindlasti välja jätta. Ja venelastel hoopis paugusupiks saamise vältimist üha korduvast herneste külma veega keetmisest ja vahu riisumisest ja siis alles suitsuste pehmete searibi kontide ja köögiviljadega kokku keetmisest. Endal mul meeldib alati tagasi minna lapsepõlve, kui hernesupi kooslusse kuulus ka kindlasti kaalikas. Kaalikas oli kevadeks kõige rohkem vitamiine alles. Tõeline C-vitamiini pomm. Ja kindlasti on minu selge leemega hernesupis ka kartul. Aga kui vanasid retsepte sirvida võib ka suppi keeta nii sealiha kui suitsuliha, -kamara ja -kontidega koos, tulebki põnevavam maitse. Moodne köök teeb kevadiselt helerohelist püreesuppi hernest krõbeda peekoniga. Eestiaegne aga keedab nutikalt hoopis tooreste seajalgadega, et saaks vastlavurri juba kiirelt valmistada. Siingi blogis üks selline retsept juba kirjas. Aga poeski on riiulitel rikkalik valik hernesuppe igale maitsele. Mu rekkajuhist mees kiidab Salvesti suitsulihaga varianti, väljakujunenud lemmikut. Ja kindlasti tuleb siia heietuse lõppu lisada, et minugi vastlasupp valmib ikka ja ainult rohelistest kuivatatud hernestest. 


500 g Veski Mati rohelist hernest, 0,750 g Saaremaa lihatööstuse sea pehmet ribi, vett, 4 kartulit, 3 porgandit, 1 kaalikas, 2 sibulat, 4 küüslauku, jupp ingverit, veidi porrulauku, värsket tilli ja peterselli, soola, loorberilehte, vürtsi- ja pipraterasid, nelki, koriandrit, sinepiseemneid


Pane kuivataud rohelised herned paariks tunniks vette ligunema. Kui ainult mõned tunnid leotada, siis ei lagune hernes ära, vaid koor lööb kergelt lahti ja supis on niisugused nunnud ümarad hernepallid mitte lagunenud sodi. Loputa hernes siis veel läbi mitme vee ja pane koos ribilihaga potti. Kalla peale nii palju külma vett, et oleks kõik kaetud. Eemalda hoolikalt vaht. See pole üldse tüütu tegevus, vaid nagu mõnus meditatsioon, kui muudkui liigutad õrnalt vahukulpi supipinnal ülesmulksuva vahu suunas ja mõtled peas ringisagivaid mõtteid selgeks. Kui enam vahtu ei tule, puhasta salvrätiga poti äär ja keera kuumus kõige madalamaks. Lisa potti kohe mõned loorberilehed ja vürtside terad ja muud meelepärased maitseained ning lase supil tunnike rahulikult valmida. Kui hernes hakkab kergelt juba pehmenema lisa tükeldatud köögivili. Alati ei pea rasvaines passeerima, sest supis on niigi piisavalt rasva ja teinekord on supi lõppmaitse palju parem, kui kiirelt pannilt läbikeerutatud pehmenenud köögiviljaga. Porru valget osa ja pool maitserohelist lisan lõpu poole, kui supp juba peaaegu valmis. Kõige lõpuks timmin veel maitset soolaga ja lisan purustatud küüslaugu koos peterselli ja tilli rohelisega ja keeran supil kuumuse välja ja lasen maitsetel tõmmata. Lõikan liha väiksemaks, krõmpskondi söömise või siis eemaldamiega saab juba iga sööja ise hakkama. Maitsed on inimestel erinevad, kes sööb hoopis piimaga, nagu mu armas lahkunud Toidutare kirjasõber seda tegi või sinepiga või tänapäevaselt hoopis mõne laagerdunud kõvajuustuga. Aga kindlasti hea teraleib küüslaugu ja ingveri viiludega kuulub supi kõrvale. Mul viimasel ajal kombeks kõik supid üsna paksuks keeta. Eks alati on abiks kuum keedetud vesi, mida võib kohe lisada või järgmistel kordadel üles soojendades. Aga võibolla ka see tänavune mõnusalt karge ja lumine talv nõuab hoopis tummisemaid suppe, et oleks ikka jaksu lumiselt mäelt pika liu laskmine ette võtta. Vitaalset vastlapäeva!!!