Hurraa hapukapsasupile

Lapsepõlve pühapäevadel keedeti meie peres hapukapsasuppi. See oli traditsioon. Nüüd on kuidagi see hea hapukas, kevadel vitamiinirohke supp, unustuse hõlma vajunud. Eks vanasti sai isegi hapukapsast sisse tehtud, praegu ammu küll enam mitte. Aga poeriiulitel ja turgudel hapukapsas ämbrites ja kottides, porgandiga ja porgandita. Mina keetsin seekord searaguu kontide ja tükikese kanakoivaga seda suppi. Veerand sibulat panin koos koorega leende ja ülejäänud hakkisin ja ilma passeerimata lisasin supile, maitsestasin ja jätsin hauduma tundideks.Maitse tuleb timmida soola ja suhkru ja piprasegudega.Kes soovib hapumat, kes magusamat suppi. Kuna eelmisel päeval olin kartuliputru keetnud, siis oli lisand ka olemas. Mina kruupi supile ei lisa, aga niisugusel kujul ema tehtud suppi söön heameelega. Ema keedab tavaliselt läbikasvanud sealihaga, see tõstetakse supist välja ja pannakse taldrikule jahtuma, seda saab jahtudes supi kõrvale leiva peale panna, sinepisorts ja küüslauk lisaks. Hapukapsasupi lõpetabki küüslaugu lisamine ja kuumuse välja keeramine, siis maitsestub küüslaugu maitse kõige paremini. Peeter Kardi õpetatud tarkus. Serveerimisel soovi korral hapukooretips ja rohelist sibulat peale, kui on.

Hapukapsast saab ka lihatoidu kõrvale meeldiva krõmpsuva salati, mina lisan tavaliselt veidi enne serveerimist suhkrut ja lasen salatil seista.

Kutsumata külalistele

Vahest juhtub nii, et ootamatult heliseb uksekell ja külla tuleb hulk häid sõpru. Mida siis pakkuda ja kiirelt lauale võluda. Selleks puhuks võiks kapinurgas peidus olla kalamarja purk, mõni nn odavatest ja järeltehtutest, sest tegelikult pole neil häda midagi. Kreekeritele toorjuustu või võid peale määrida, oranžikad marjaterad peale määrida ja ongi veini kõrvale kerge soolakas amps olemas. Hästi sobib ka puuvili: apelsinid, kiivid, viinamarjad, ruttu kaunilt vaagnale sättida, kuni kohv tulel. Ei midagi keerulist.

Kroonimata kuningas - kartulisalat

Kartulisalat on eestlaste pidulaudade kroonimata kuningas. Ja kes sellest saakski tüdineda. Lihtsad toiduained,kättesaadavad ja veelgi lihtsam valmistada. Kuigi, kui palju on erinevaid tegijaid, saab maitsta ka teistsuguse maitsega salateid. Ja on ju vaieldud õige koostise üle, mis ja miks täpselt kartulisalati koostises peab olema. Aga eks perenaisel sageli sõltub ka sellest, mis just täpselt kapis juhtub olema, kui kartulisalati tegu just plaanitud pole. Mina seekord panin, nagu ikka keedetud kartulit, muna, õuna, keeduvorsti, sibulat, marineeritud kurki, hernest ja hapukoore-majoneesisegusse sutsasin ka sinepit. Tulemusega jäin rahule, kartulisalati maitsvust kontrollin alati niimoodi, et kas ikka midagi mõnusalt krõmpsub ka hamba all. Kuigi variante on ju palju, marineeritud kurgi asemel võib panna värsket kurki või kodust hapukurki, samuti keeduporgandit. Ja nõuka ajal lisati kartulisalatile vorsti asemel keedetud kanaliha ja ka apelsini, aga see on juba hoopis teine salat - pealinna salat, seda teeme mõnel teisel korral.:)

Kartulisalat sobib lisaks peolauale ju ka hommikusöögiks, kui on kauem magatud ja puhkepäev satub olema, keedetud viinerit kõrvale ja kõht nurrub meeleheast.