Kalaga kuningriiki

Kala on hea ja mis jutt see on, et eestlane kala ei taha ja veel lõhna pärast. Täna just niisugune artikkel Naistemaailmas ilmus. Ei viitsinud kohe sinna midagi vastu kirjutada, aga mõtteid on.Kala jõudmise meie toidulauale määrab kala kättesaadavus ja ilmselt ka hind. Mu ema ja isa käivad aastaid Keila turult värsket räime ostmas ja kui muud kalad, nagu haug näiteks ka rahakotisõbralikumad oleksid, ilmselt ostaks seda ka. Haug muna-koorekastmes, unistan sellest juba aastaid.Mina ju üsna hiljuti vihastasin end haigeks , kui sain teada, et meie külas käib üks kord nädalas kalaauto. Ju olen siin külas ikka väga vastuoluline tüüp, et keegi ei pidanud paljuks mulle sellest rääkida.

Aga pole hullu, juhuslikult käisin just x päeval poes, kui kalaauto oli end sinna parkimisplatsile parkinud. Ostsin 3 kg 20 eekuga räime. Asi oli küll räimest siiski kaugel, sest kotitäis sisaldas küll rohkem kilumõõtu kalasid. Aga kuna olin kaua juba igatsenud ja mõelnud, et tahan äädikaräimi teha, siis olin varmalt nõus kõik need pisukesed ka ära puhastama, kuigi eks kassid-koer said ka oma osa.Ja samas oli kapis mul ka kiluvürtsi, et vürtsikilu oleks võinud ka ise teha.

Ok,aitab lorast, retseptide juurde. Minu meelest on see väga hea suutäis. Puhastad räime ära, paned ööseks marinaadi, lisad äädikat, soola ja suhkrut, maitse järgi, selleks tuleb näpp marinaadi pista ja mõelda välja, mida vähe või mida palju on. Järgmisel päeval võtad pehmenenud kalast kondi välja ja laod kihiti sibularatastega karpi või kaussi ja lõpuks valad toiduõli peale ja külmkappi. Kui esimesel maitsmisel tundub mage, siis tuleb soola lisada. Ja jube hea suutäis leiva või kuuma kartuliga või mehele rekkatööle kaasa. :)

Ülejäänud räimed praadisin jahus paneerides kiirelt pannil ära ja maitses hästi külma kartuliga, mis oli eelmisest päevast järgi jäänud.

Hiljuti sain ka tinti maitsta. Meritint, mis värskena lõhnab värske kurgi järele ja mis kuulub lõheliste perekonda. Tegelikult maitseb nagu räim minu meelest või on asi pigem paneeringus. Heameel on sellest, et olen ka teistest toidublogidest lugenud räime või tindi praadimisest, et ikka lihtne kala jõuab ka eestlase toidulauale.

Pühade paistel

Olen üsna usukauge inimene. Kõik see kalendririda lihavõtete kohta on tähendanud ikka meie jaoks ainult munade värvimist, ei enamat. Ikka päikselise sooja ilmaga väljas riisumist ja head toitu, niikuinii. Aga mitte midagi spetsiaalselt valmistatud. Aga sobiva peotoidu võime koos ikka kokku panna. Ühel päeval mõtlesin, et koguaeg ostan terve kana, tükeldan ta tavaliselt kolmeks. Praeks, supikoguks ja filee teen väikesteks tükkideks risoto, pasta või kastme jaoks. Ühel päeval otsustasin fileed tervelt fileerida. Ja kuna ühest kanast saab ju ainult kaks fileed ja kuna olime jälle pojaga kahekesi kodus, siis sai mu ammune mõte teoks. Töö juures tehtav täidetud kanatasku on alati nii kuiv, et karju appi ja mina seda a la cartest iialgi ei telliks. Korra mäletan, kui käisime peale Valget Gospelit Kannu Pubis, tellisin seal kanafilee ananassi ja juustuga. Ja maitses väga hästi, kuivusest polnud jälgegi. Tuginedes meie Olustvere praktikantide jutule, maitsestasin kanafilee erinevate maitseainete ja soolaga, panin peale kaks ananassirõngast ja veel maitseaineid ja nisristasin majoneesi ning panin 30 min ahju 200 kr juurde. Ja tulemus oli super. Olin niiiiii vaimustuses. Niisugune kergelt mahlane ja küps, ei mingit kuivust. Tõeline peoroog!!!

Oasalat on ka väga tänuväärne toit ja soodne ka. Mulle maitseb see salat igatmoodi. Seekord tükeldasin sinki, sibulat, värsket kurki ja keedumuna lisaks punasele oakonservile, majoneesi, hapukoort ka ja üsna kiirelt saab hea salati valmis. Sobib nii liha kui kala juurde, grillihooaeg algamas, vorstide või vürtsikate lihade juurde.

Mune ma sel aastal ei värvinud, olin pisut praktiline. Aga isa ikka mul värvib alati ja need juuresolevad pildid ongi sibulakoore sahinas ja värvi võlus koduselt sündinud. Magusroa pashade näol jätan teiste blogijate leivanumbriteks!

Lahe lõhepirukas

Kui ikka ema ootamatult külla sõidab, siis peab ikka vaatama, mida lauale panna. Aga ma otsustaisn lausa ahju panna. Kuna olen ju olnud soolaste pirukate küpsetamise lainel, nagu kõik juba teavad, siis uurisin retsepte ja külmkapisisu ja...Sündisgi meie Lahe lõhepirukas ja tõesti oli hea ja palun teil kõigil järgi teha, sest sink ja hakkliha ja seened on kindlasti väga argised ja tavalised.

Põhi: 125g margariini, 3 dl nisujahu, 1 muna, soola

Kate: 75g külmsuitsulõhet, 100g sinihallitusjuustu, 100g ananassi kuubikuid, 2 keedetud kartulit, 1 suur sibul, 3 muna, 2 dl vahukoort, maitseaineid.

Põhja ikka küpsetasin pisut ette, 200 kr peal umbes 10 minutit, siis on ikka kindel, et ei pea pärast piruka valmise ajal häbisse jääma. Sibulat passeerisin kergelt pannil, muud ained tükeldasin ja segasin kõik ained kergelt kokku ja ahju, 35 min. algul 200 kr peal, lõpupoole 175 kr. Kuni pirukas on kuldkollane, meie pirukaretseptide trafarentne lause. Ja ikka kuumus kinni, ahjuuks lahti ja pirukas jääb ahju järelsoojusesse. Ja hiljem puhta rätiga katta ja alles siis serveerida rõõmu ja lauluga, kevadisega!!!:)

Talupojasupi tõhusus

Ma olen üsna kaasaegne, ohhetan oliivide peale, sest nad on tõelised maiuspalad.Kreveti kihvt ei aja mul südant pahaks, sest soojamaa vastikust tekitav reisikogemus õnneks puudub. Isale ostan sünnipäevaks peenutsedes imeõhukest salaamit, ikka oma Hispaania reisile tagasi vaadates ja kuna tema on eluaeg kõik ostetud suitsuvorstid keldrisse kuivama, rippuma viinud, siis mõnd ta ju võib proovida juba tema jaoks valmina. Olen kõigele uuele avatud, aga ei kavatse unustada vana ja traditsioonilist.

Hiljuti ostsin koju pakikese odrakruupi. Mulgi pudru ja külasupp ja kruubipuder sealihakuubikutega, mida veel paremat tõhusast eesti köögist lauale talve lõppedes ihata. Ühel tatise ninaga päeval paningi loomakondi keema, viimasel hetkel viskasin ka sinna veidi mahendavat kana supikogu. Vaatasin kapid üle, lisasin supile porgandit, sibulat, kollast paprikat leidsin, veidi värsket kapsast, paar peotäit odrakruupi, kartulit, värske kurgi kuubikuid, küüslauku ka!Oh jah, ja milline supp tuli. Kui meie 4-liikmelisest perest poleks stabiilselt kodus ainult 2 liiget, mina ja poeg, siis need poti- ja pannitäied kuluksid ikka marjaks ära. Supp tuli võrratu! Ema külastas meid mõni päev hiljem, tarisin taas oma supi välja, andsin talle maitsta, kuigi olin tema auks uhkelt lahedat lõhepirukat küpsetanud, aga ema ka ahhetas mu talupojasupi peale, kuigi isegi pärast mõtlesime,et äkki on selle nimi hoopis külasupp. ??!Kruup andis niisuguse mõnusa toitvalt tõhususe, et ikka veel ja veel käid poti kallalt leent maiustamas.