Olen üsna usukauge inimene. Kõik see kalendririda lihavõtete kohta on tähendanud ikka meie jaoks ainult munade värvimist, ei enamat. Ikka päikselise sooja ilmaga väljas riisumist ja head toitu, niikuinii. Aga mitte midagi spetsiaalselt valmistatud. Aga sobiva peotoidu võime koos ikka kokku panna. Ühel päeval mõtlesin, et koguaeg ostan terve kana, tükeldan ta tavaliselt kolmeks. Praeks, supikoguks ja filee teen väikesteks tükkideks risoto, pasta või kastme jaoks. Ühel päeval otsustasin fileed tervelt fileerida. Ja kuna ühest kanast saab ju ainult kaks fileed ja kuna olime jälle pojaga kahekesi kodus, siis sai mu ammune mõte teoks. Töö juures tehtav täidetud kanatasku on alati nii kuiv, et karju appi ja mina seda a la cartest iialgi ei telliks. Korra mäletan, kui käisime peale Valget Gospelit Kannu Pubis, tellisin seal kanafilee ananassi ja juustuga. Ja maitses väga hästi, kuivusest polnud jälgegi. Tuginedes meie Olustvere praktikantide jutule, maitsestasin kanafilee erinevate maitseainete ja soolaga, panin peale kaks ananassirõngast ja veel maitseaineid ja nisristasin majoneesi ning panin 30 min ahju 200 kr juurde. Ja tulemus oli super. Olin niiiiii vaimustuses. Niisugune kergelt mahlane ja küps, ei mingit kuivust. Tõeline peoroog!!!
Oasalat on ka väga tänuväärne toit ja soodne ka. Mulle maitseb see salat igatmoodi. Seekord tükeldasin sinki, sibulat, värsket kurki ja keedumuna lisaks punasele oakonservile, majoneesi, hapukoort ka ja üsna kiirelt saab hea salati valmis. Sobib nii liha kui kala juurde, grillihooaeg algamas, vorstide või vürtsikate lihade juurde.
Mune ma sel aastal ei värvinud, olin pisut praktiline. Aga isa ikka mul värvib alati ja need juuresolevad pildid ongi sibulakoore sahinas ja värvi võlus koduselt sündinud. Magusroa pashade näol jätan teiste blogijate leivanumbriteks!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar