Otsing sellest blogist

27. juuli 2009

Mustikased musisuud


Moonide leekivpunane aias, ikka need, mille pärast politsei hoovi võib sõita. Olen 16a siin elanud ja vanasti tegi mehe vanaema mooniseemnetega saia, kringlit, nagu memmed ikka. Rapsin neid ikka lillepeenrast välja, aga kena looduspunane kah ju. Tulin hommikul töölt ja kuna poeg veel oma viimase vaba suvehommiku pikka und nurrus, suundusin oma Pohlaparadiisi üle tee topsike käes ja fotokas kaelas. Aga oh seda suve võluvat valu. Otsin mustikaid, need , nagu terakesed, sinised ja sõrme all lähevad katki. Ja mul putukateparv ümber.Kärbsed, sääsed, parmud ja muud elukad. Jube! Korjasin koogi jaoks topsi täis ja enne kui järgmine kord metsa lähen varustan end pikatoimelise putukakaitsega.

Aga koogi panin ahju sellegipoolest. Ma olen ikka mustikakoogi retsepti kartulitärklise paki pealt veerinud. Eks mustikad soomlaste lemmikud. Käinud nad ju meie maaltki neid kokku ostmas. Aga taresse kiikasin ka ja kook tuli niisugune.

100g margariini

0,5dl suhrut

1 muna

1,5 dl jahu

1 tl küpsetuspulbrit


2 dl mustikaid, veidi ka metsmaasikaid

2dl vaarikaid

3dl hapukoort

0.5 dl suhkrut

2 muna

veidi marjade segamiseks kartulitärklise ja suhkrusegu


Põhja ette ei küpsetanud, kõik küpses ahjus 35 minutit 200kraadi juures ja järelküpses siis, kui taimer hullult tirises, siis tegin ukse lahti ja jätsin jahtuma.

Minge mustikale, aga enne apteeki! Päikselise suve jätku!:)










Kirev kana


Ma armastan kana hullupööra. Ma võin koguaeg süüa kanast suppe, praade, salateid, pastasid, hautisi. Aga, kui ma väljas käin söömas, ei telli ma kunagi kana. Ikka käntsaka liha või meresaadusi või hoopiski midagi muud ootamatut, mida kodus ei tee. Kui me oma traditsioonilisel Pärnu käigul perega käime. Algul väike shoping Port Arturis, siis Terviseparadiisi mõnud ja lõpuks tühja kõhuga ja mitu kilo kergemana Härma Grilli sööma, mis asub Härma Kaubahoovis.Ja mitte kunagi me keegi pole sealt tellinud kana. Ikka grillitud karbonaadi, maksa, lihavardaid. Ja minu lemmik mõnusa kondiga karree tükk valmib 13 minutiga ja ma üldse ei kurjusta, et aastast aastasse on garneeringuks üks ja sama ja ühtemoodi maitsev magushapu hiinakapsa-kurgi-tomati-paprika salat.Sest see pole asja tuum.

Aga kodus ka kuumal pühapäeval mõtled, et paneks täna ahju kireva kana. Nii eile tegingi. Maitsestasin kaks suurt kanakoiba mõlemalt poolt nii küüslaugupipra kui chicken-steaki ja soolaga, lõikasin tükkideks ühe suure punase paprika ja lihava tomati. Peenralt tirisin välja värsket sibulamugulat, lausa poisikest veel. Kamaluga jälle hernest, sest poisid ei jõua seda kino vaadates popcorni asemel kah nii palju süüa. Küüslauku panin kohe palju. Kuum vesi poolde potti ja kuuma ahju, kindlasti 250kraadisesse. Hiljem võib juba temperatuuri alandada ja ikka koguaeg kasta. Pune lillakaid õisi ja pisirohelisi lehti viskasin ka peoga. Kuna mul värsket kartulit polnud ja vana kartulit keldris uurides, jõllitavad vastu pikaks veninud itted ainult, siis keetsin potitäie spagette. Pannkoogipeolt alles jäänud kodujuustusalatit täiendasin värske kurgi ja küüslaugu kibedaga ja kui serveerimiseks läks, napsasin aiast nii peterselli poegi, tilli pikaks venind vanakesi ja vastsündinud punaseid sõstraid, mõnusalt hapukaid. Ja nii sai valmis võrratult kirev kana ja maitses ülihästi.



25. juuli 2009

Väärt vasikakont


Tõrvalille lilla kaunistab kraavikaldaid ja ritsikate saagimine lukustab õhtuhämaruses kõrvu. August pole enam kaugel. Kesksuvi on piinav oma heitlike ilmadega ja ampsavate parmudega. Jalutad rahulikult aias ja oled putukate söögiplats. Tormad niiduki taga, pole vaba kätt ka, et hammustajaid eemale peletada. Suve valus võlu.

Aga aias küpsevad vaarikad, külm kevad on kinkinud ka mõned punasepõsksed kirsid. Mustsõstra põõsad on marjade all lookas, aga nende valmimiseni läheb veel aega.

Juba teist korda oma linnaskäikudega leian Toidumaailmast vasikakondi aluse, niisuguse väiksekese 300-400grammise, aga mõnus pehme punane liha ümber kondikumeruste. Ja 15 eeku kontide eest ainult ja valmis niisugune väärt roog. Panin kondid kuuma õlisse potti hauduma, lisasin ainukese porgandi, mis majas veel oli. Ühe noore sibula koos poole varrega. Kolm ümarat küüslaugu kibedat. Pundi rohe-rohelist spinatit ja näpuotsaga lillakirjut punet. Raatsisin ka peotäie värskeid oma aia herneid lisada. Pruunistasin kõik läbi ja valasin kuuma vee peale ja jätsin hauduma. Maitsestasin oma lemmiku chicken&steaki maitseainega, mida mul nüüd juhtub taas köögis olema. Seal ikka sees väärt kraam:sinepiseemned, koriander, tšilli jne. Kartuleid koorisin ka potitäie, seekord küll vanu kartulit keldrisügavusest. Ja pannile hakkisin terve kabatšoki, ühe punase paprika ja tomati ja mitu head küüslauku. Kabatšokki võiks ma terve augusti ja järgneva sügise süüa. Nii kaua , kui oma peenralt seda ikka tuleb. Praegu küll ostsin kõik tooraine Toidumaailmast ja õhkasin seal kurvalt võimaluste maal. Vasikakondile tegin jahuga segatud kohvikoore-piimaseguga kaste peale, rikkalikult maitserohelist ja serveerisin just nii, nagu pildil näha. Ja kui magus veel üdi kondi sees maitses!!! Mmmmmmmmm...mõni asi võib ikka hea olla.



Peadpööritav pannkoogipidu




Pannkooke valmistada on lihtne ja pannkoogipidu kokku seada erinevate vahvate nii soolaste kui magusate lisanditega veel lihtsam. Panen siin üles pannkoogitaigna retsepti, nii nagu mina teen, kindlasti mu mõni tuttav üliõpilane tahab ehk kasutada.


3 muna, kamaluga jahu, piima, mineraalvett, sorts õli, suhkrut, soola


Kõik ained korraga kaussi ja vispliga nii kaua keerutada, kui taigen sile ja piisavalt vedel. Pann kuumaks ja küpsetama. Mida vähem paned taigent pannile ja laiali kallutad, seda õhemad koogikesed tulevad. Kui soovi paksemaid pannakaid valmistada, siis taigent ka rohkem panna. Lihtne.


Tegin ka erinevaid täidiseid. Heeringa juurde hakkisin ühe keedumuna, rohelist sibulat ja muud maitserohelist ka ja hapukoort ja veidike majoneesigi. Teise kaussi segasin kokku kodujuustu hapukoorega, lisasin värsket kurki ja singiribasid, samuti maitserohelist ja hapukoorega kokku kõik. Kolmandasse kaussi panin maasika kohupiima. Neljandasse kaussi purustasin hommikul parmudega heideldes korjatud kollased ja roosad vaarikad, kuumaasikad ja mõne viimase aedmaasika peenralt. Juustu tõime ka lauale. Ja peadpööritav, samas lihtsamast lihtsam pannkoogipidu võis alata...