Moonide leekivpunane aias, ikka need, mille pärast politsei hoovi võib sõita. Olen 16a siin elanud ja vanasti tegi mehe vanaema mooniseemnetega saia, kringlit, nagu memmed ikka. Rapsin neid ikka lillepeenrast välja, aga kena looduspunane kah ju. Tulin hommikul töölt ja kuna poeg veel oma viimase vaba suvehommiku pikka und nurrus, suundusin oma Pohlaparadiisi üle tee topsike käes ja fotokas kaelas. Aga oh seda suve võluvat valu. Otsin mustikaid, need , nagu terakesed, sinised ja sõrme all lähevad katki. Ja mul putukateparv ümber.Kärbsed, sääsed, parmud ja muud elukad. Jube! Korjasin koogi jaoks topsi täis ja enne kui järgmine kord metsa lähen varustan end pikatoimelise putukakaitsega.
Aga koogi panin ahju sellegipoolest. Ma olen ikka mustikakoogi retsepti kartulitärklise paki pealt veerinud. Eks mustikad soomlaste lemmikud. Käinud nad ju meie maaltki neid kokku ostmas. Aga taresse kiikasin ka ja kook tuli niisugune.
100g margariini
0,5dl suhrut
1 muna
1,5 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
2 dl mustikaid, veidi ka metsmaasikaid
2dl vaarikaid
3dl hapukoort
0.5 dl suhkrut
2 muna
veidi marjade segamiseks kartulitärklise ja suhkrusegu
Põhja ette ei küpsetanud, kõik küpses ahjus 35 minutit 200kraadi juures ja järelküpses siis, kui taimer hullult tirises, siis tegin ukse lahti ja jätsin jahtuma.
Minge mustikale, aga enne apteeki! Päikselise suve jätku!:)