Ribi ja raguud katsun poest osta ikka värskelt. Algselt mõtlen, et see on odav ja soodne, siis viin mõtted rohkem Rexi meeleheale. Aga võta näpust, ega seda r-tähega kondist lihamaiust polegi niiväga saada. Ja kuna mul on kodus jõutreeningut tegev spordipoiss, kes ikka proteiinidel, valkudel näpuga netis jm järge ajab. Ja mis mul endal ribiroa vastu saab olla. Minu meelest on see hea asendus mahlakale ja kallile karbonaadile, sest kontide küljest lihariismeid on ikka eestlane armastanud limpsida. Ja millal sise- või välisfileed üldse keegi meist koju ostab, no mina pole iial ostnud, ega kavatsegi. Säästlikkusega sündinud, on võimalik ka nii jätkata.
No ühel õhtul seilasingi Keila Selveris ja Rõõmus ja algul tundus tahtmine tõeline taevariik olevat. Rõõmus oli lihast tühjaks kraabitud kondikott raguusildi all küll külmikus, aga...see oli tõepoolest Rexi maiuspala. Kuna tahtsin värsket ribi, sest tütargi pidi meiega liituma õhtusöögil, suundusime Selverisse. Männimäe Selveriga ei saa toda kitsast uberikku mitte võrreldagi, tuttavaid ka iga riiuli vahel, üks sugulane sõitis üksik tofupakk suures kärus lausa tähelepanuvajaduses mulle otsa ja siis hakkas meie ostukäru sisu kommenteerima peale muredest vabanemist, mida siiralt kuulasin. Eks tulge ise linnast maale korra, maapoodi, tere tulemast ja vaadake, millise palga eest tasuks-peaks tööl üldse käima!!! Ja mida potti siit leiate?
Aga kohtudes ka mõne hea vana kolleegiga, head uut soovides rõõmsalt, leidsin lõpuks lausa maitsestatud ribide hulgast üsna soodsa pakkumise 61 kr kilo ja 5% rasva. Juurviljariiulitelt haarasin oma lemmikuid paprikat, porrut ja tomatit ja seekord ma tõsiselt ei kavatsenud neid kuumutada. Rõõmsalt hakkisin Ingridi kingitud kollarohelisse kaussi ribadeks, lisasin ka ühe mahlase õuna, oliivõli ja veini- ei küüslauguäädikat, maitseaineid pisut keerasin veskist ja ribi üha kasvav lõhnaaroom ajas jalule kõiki...
Kuna olen sel aastal ribi juba kahel korral valmistanud, siis esimesel korral keerasin suured keedukartulid pannile oliivõli sisse kuumusse kihama, maitseaineid ka ja oligi pruunikas maius meie päralt. Teisel korral lihtsalt keetsin kartuleid. Järgmisel juhul teen kartuleid mundris, loodan, et leian selleks piisavalt mõnusa harja, et must kartul puhtaks harjata ja siis teeme täidiseid, mida kõike kapist leiame... Ja see polegi nii keeruline...
Aga, kui poes käite, hinnasilte puurite ja ikka kilohindasid terasemalt, siis ärge jätke ribi-raguud poodi, sest ahju pannes koos kartuli ja juurviljaga saab sellest väga eestlaslikult koduse roa.
Röövliribi maitses hää juba tudengieas ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar