Kollane kass nurrub mõnusalt diivanikorjal sulandudes tapeediga. Oi, kuis ma armastan kiisusid ja kogu meie pere. Nurrmuskad oskavad südamesse pugeda ja kahevahele, kui musiga diivanil istud, isegi kiilu lüüa. Olgu siis noored või vanad. Vastarmunud või veel kirest kustumatud. Kirevad nädalad on seljataga. Meie pere elurütm. Pereisa kolm kuud Euroopas, kuu kodus. See määrab ja suunab elu. Aga jõulutaat tõi muhedalt mulle vahva kohvipurgi, mille sees rõõmustas mind üllatuslikult tore Rootsi reis. Ja seal me siis ka lõpuks perega ära käisime. Mees jõudis napikalt Sloveeniast tagasi, kaasa võtsime veel minu ema ja peakorraldaja tütar meid siis suunamas, juhatamas. Lumemärg lörts saatis meid Eestist ära toredale laevareisile. Toidublogis peatuksin ainult veidi toidumaailmaga seotud teemadel. Esimeseks õhtuks olime endale kajutisse varunud korralikult veini, juuste, oliive, pirukaid, puuvilju. Reisile sisse elamiseks ja laevaga tutvumiseks andis parajad tuurid. Järgmisel hommikul, kui päike tervitas kaunilt lumiste skääride vahel kosutasime end rikkaliku hommikusöögiga. Ikka korralikult munaputru, omletti, mune erinevas keeduastmes,head sinki ja juustu, putru, nagu ikka. Soolalõhet ja krevette.Rikkalikult puuvilja. Ja ikka nagu Maret alati õpetas, et mahlase meloniviiluga tuleb lõpetada söömine. Annab rikkalikult vitamiine ja lukustab sõbralikult seedimise.:)
Päev Stockholmis oli vahva, lumeta vanalinn ja hea mõne külmakraadiga päikseline ilm. Turul eranditult sümpaatsed pikad mehed, nagu viikingid. Kosutasime end kohvi ja teega ühes kohvikus päeval. Pilusilmset teenindajat andis oodata. Kohvi ja tee eest tuli välja käia üüratu summa. Soojendasime varbaid ja puhkasime jalgu, jälgisime kohvikus istuvate kurttummade vanemate naiste sümpaatset seltskonda. Rikkalikke krevetist pakse võileibe või pakse koogilõike poleks ma ühtegi neist võtnud. Tualeti mündiaparaat neelas tasu ja ei lasknud mind, vaesekest, sisse.:(
Aga pold hullu midagi. Õhtul ootas meid laev ja rikkalik õhtusöök. Veidi puhanuna ja laeva peal ringi jalutades suundusime juba õhtusöögile. Aga hommikul menüüd juba lugedes, teadsin, millega tahan alustada. Thai-pärane kookospiimaga kanasupp. Ema oli minuga sama meelt. Kuigi pold väljas eriti külm, oli siiski mitmetunnine õues jalutamine mingi külmavõbina sisse löönud. Vana Tallina piisk kajutis oli asjakohane. Supp oli aus ja tohutult maitsev ja võibolla tõesti ma võtsin teda liigse kulbitäie. Edasi maiustasime pisut mageda ahjulõhe, kartulivormi jms. Kõike ju kindlasti ei võta ega taha ega vali. Poolpehme loomaliha oli väka. Proovid pigem midagi uut, aga ega alati uus pole meeldiv. Põhjamaine maitse kala marineerimisele või maitsestamisele võib ka pikali viia. Lõpetasin mina tavapäratult hea kalamarjaga. Sest ei minust magusa sööjat pole. Kuigi magusalaud oli ääretult ahvatlev ja lauas mu pool peret mõmises mõnust, kui selle maiusega tegeles. Siis veeretasime end nurrudes kajutisse, et ikka teisel õhtul ka Rolfi kuulama minna...
Kodune elu on kulgenud ka jube kiires tempos. On küll ahju kanu ja lihasid ja valget kala pandud, aga siin toidublogis toon esile ehk koduse eestlasliku kana-klimbisupi, mida mu vahva vanaisa sõi nii, et lõug oli rasvast märg. Ja ema reisil meenutas, et vanaisal pidi ikka supiliitreid üsna palju olema. Nonäe, seetõttu ma suppe vist armastangi ja neid teha.:) Ja klimbitaignasse ikka puljong, kui on lihasupiga tegemist. Valget kala proovisin seekord teha majoneesi-kohvikooreseguga, sibul ka muidugi nagu rusikas silmaaugus. Maitses väga hästi. Alati võib korrata. Ja sageli jääb väheks. Koduse mahlase pikkpoisi lisandiks aga sametine seenekaste. Polegi vaja purgilt kaani võtta, vaid piisab karbikesest šampinjonist ja kohvikoorest. Ja porgand. Ikka meie menüüs, aga seekord siis stoovitult. Mina tegin nii, keetsin porgandi, koorisin, siis panin õliga pannile, lisasin veidi jahu, siis piima, kohvikoort, törts hapukoort. Maitsestamisega tasub kaaluda omi maitsesuundasid, pisut soola ja suhkrut, vähem midagi pipralist. Aga muskaat sobib suurepäraselt. Porganditeragi ei jää pannile. Magusaisu peletamiseks sai mitmeid kordi tehtud šokolaadikooki, pildil vaniljekastmega variant.
Kassiaasta alguseks tuli tütar oma noormehe Karliga külla, selleks pidusöögiks tegin tellitud võileivatorti, ikka tuunikala ja rikkaliku juustu-makra-munakreemiga, kaunistuseks seekord lisaks krevettidele ka magusad viinamarjad. Magusaks valmis seekord suussulav toorjuustutort rohke virsikuga. Põhjaks aitas mees mul mätsida poolteist pakki selga küpsist võiga, kreemiks vahustasin kaks tere maitsestamata toorjuustu, ühe suure paki vahukoort, suhkrut, sidrunimahla, purustasin mitu kopsakat konservvirsikut kahvliga ja noaga naksisin küpsist. Kaunistasin virsiku ja küpsisega ja veelkord ütlen, et sulas suus...
Oli ka üks võrratult armas katsikulkäik. Siinsamas, oma külas, minu päikseline Ruti tuli oma vahva Patrikuga isakoju. Külalislahke ema Reet kostitas meid kosutava maitsva puljongiga ja porgandipirukas lihtsalt sulas suus ja meenutas mulle nõukaaegset noorpõlve. Salatid ja muu mõnus gurmee ja hästisulanduv seltskond nautimas särasilmse noore ema olekut ja vahva väikse poisi eluteradust. Magusaks tehtud "rubiinid lumes" (oli vist nii), maitses hästi, ka mulle, kes ma ei taha eriti magusat, aga besee kooslus šokolaadise kreemiga ja punased granaatõunaseemned, mis meenutasid mulle endagi lapseootust, maitsesid lihtsalt suurepäraselt. Karge talveõhtu, võrratu seltskond, maitsev söök, tänud lahkele pererahvale, kes tegelikult on mulle nii lähedal.
Ilm tujutseb, libekirmes hoiad veel end püsti, aga mitte sulajääl. Koeral on küll veel päeval põõnamiseks kopsakas lumemägi mu kiviktaimla kohal, käpad püsti nii ta seal siis end lõdvestab. Ja mina võtan täna aja maha, seljataga kiire kokkamisenädal taas appikutsena vallabaaris ja ees uus kassiaasta. Appi,ma pole isegi lugenud, mida siis kassiaasta ühele draakonist kaksikule toob!? Ohjah...Ja kuigi ma olin äärmiselt põnevil, et minna külastama toidublogijate kohvikut, aga leides menüüst ainult magusa...no, ma ei tea, kas peaksin tõesti linna sõitma selle pärast...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar