Lumemarjad raagus põõsastel olid vahepeal ainsaks valendavaks lund meenutavaks märgiks kolehallis päevas. Vahepeal on lumelörts, vihm, tuisk ja tugev tuul talve lähenemise märke ilmutanud. Kolmas advent on ukse ees. Poed on tihedalt täis ringi sagivat rahvast, kes viskab jõulukinkidele silma, kes nuputab eelseisvate pidude peolaudade üle. Kuldsed ja sinised erkvärvilised tuled säravad hämarduvas linnas. Akendele ilmuvad jõulu kolmnurgad ja majadel hakkavad põlema kirkad jõulutuled.
Tahtmine on ahju panna mõnus lihapraad, et timmida jõuluks just seda õiget maitset ja retsepti. Muidugi on lihtsamast lihtsaim valmis maitsestatud praad osta või küpsetuskotti kasutada, aga mina olen ikka niisuguse lihtsa ja koduse valmistamisviisi viljeleja. Maitseained ja maitsesegud appi, lihale ikka kuum vesi ka ahjupotti, millega siis pikal küpsemisel aeg-ajalt kasta ja sobivad lisandid. Ega seda liha nüüd siis üldse nii tihti ka ei söö ju. Sealiha nimelt. Mul on siin siis kaks praadi, üks oli paras abaliha tükk ja teine läbikasvanud seakülg. Abaliha määrisin kokku mee ja sinepi võrdse seguga, maitsestasin piprasegu, piparkoogimaitseainega ja pikkisin küüslauguga. Algul eelkuumendatud ahju 250kraadi juurde umbes pooleks tunniks või veidi kauem ja hiljem paar tundi madalamal kuumusel, 180. Puljongisse maitsevilju, sibulat, porgandit, küüslauku, loorberilehte. Lisandiks tegin kaalika-porgandi hautise toorjuustuga. Võtsin võrdses koguses juurvilju, keetsin enne koos koorega, jahutasin ja koorisin. Tükeldasin pannile kuuma võisse hauduma, lisasin muskaati, soola, kohvikoort ja toorjuustu. Mõnusalt koorene ja muskaadine, kus kaalika maitse ei hakka domineerima. Häbematult vähe ju sööme kaalikat tegelikult. Magusa alatooniga maitse tasakaalustan ma soolaga ära. Küll aga jäi mee-sinepine lihapraad minu jaoks liiga magusaks. Hädast aitasid välja sinepi kibedus ja pohlamoosi mõrkjus. Parema lihvi sai toit soojendades, pannil uuesti pruunistudes. Krõbedane jume nii kartulile, mesisele lihale kui kaalika-porgandi kreemisele hautisele.
Kõhualuse sealihatüki valmistasin sinepi-hapukoore-majoneesi segust. Majonees oli mul oma tehtud ja üsna sinepine. Kasutasin teralist dijoni sinepit. 1 muna vahustasin 4 teelusikatäie sinepi, soola, suhkru, piprasegu ja klaasitäie oliivõliga ja kahe spl valge veiniäädikaga. Suhkrut panin päris palju, hapukas alatoon jäi majoneesile, aga muidu mõnus. Lihale määrdeks võtsin kõiki võrdses osas, näiteks 1 spl nii hapukoort, sinepit kui majoneesi. Piprasegu, soolaga hõõrusin liha kokku, lõikasin kamarale lõiked ja pikkisin küüslauguga. Kuna mul oli kana tegemisest puljongit alles, kasutasin selle ära, lisasin ka veel kuuma vett ja sellega siis aeg-ajalt kastsin praadi. Küpsetusaeg ja temperatuurid olid samad. Keerasin ka prael külge vahepeal. Pärast jahtus liha mitu tundi veel ahjus fooliumi all. Liha oli väga hea lõigata ja maitses ka külma lõiguna järgmisel päeval väga hästi. Koju saabunud mees kiitis ja nõudis veel.
Jõuluõhtuks peab kindlasti suurema tüki sealiha varuma, nii tuleb ka küpsetusaeg palju pikem, kui arvestada ikka iga kilo kohta tund. Muidugi võib peolauale hoopiski toredat viguriga lihahautist teha, kas siis veini, heleda õlle, porteri või koguni šokolaadiporterit kasutades või üdini maalähedaseks jäädes ja rikkalikus koores liha hautades. Kapsapotid tulele ja piparkoogilaarid ahju! Tikutulega olen piparkoogimaitseainet mööda poode taga ajanud, kas ajutiselt otsas või polegi enam. Maitsemeeled valla ja loomingulisust ja vaba mõttelendu kööki kõigile!:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar