Kollased krookused kurvastavad paksu koheva lumekatte all. Meil siin Harjumaal üllatas lumevalge valendikuga loodus juba laupäeva hommikul. Kevadeootus oli juba nii suur, et usinalt jõudsin juba lillepeenardest ülearuse riisuda. Nüüd tuleb veidi aega tagasi tulnud talvega leppida. Vaasi toodud mustikavarred on rõõmsamaks kevadiselt roheliseks lohutuseks. Mustika vibalikele vartele tulevad nädalaga just niisugused pisukesed rohelised lehekesed ja valged haprad õiekellukad. Looduses sageli seda niiväga ei märka. Kevadiseks kibeles menüügi. Aga lähenevate pühade valguses kirjutan siin lahti ahjus krõbekuldseks küpsenud kana ja veidi teistmoodi kartulisalati kaks varianti.
Kana on üsna suur meie pere lemmik ja kuigi ma enamasti ei mõõda maitseaineid ega pea kinni mingitest retsepti reeglitest. Panen kana lihtsalt ahju, kord lisandiks sibulat, küüslauku, teinekord porgandit, erinevaid maitseaineid ja soola, ei midagi erilist. Nüüd aga tänu mu ahju alumise kuumuse 0-võimsusele hakkasin tervet kana tükeldama ja erinevatesse marinaadidesse panema, sest kes ehmatavat punast kondi ümber ikka süüa tahab. Aga maitsestamine oli lihtne ja vaba käega. Panin kanatükid kaussi ühe kihina, vahele raputasin piprasegu ja meresoola, piserdasin basiilikumaitselist oliivõli, punase veini äädikat ja magusat tšillikastet ja jälle uus kiht kana. Võib lisada ka peeneks hakitud küüslauku ja tomatiseks särtsuks veidi suvalist ketšupit. Kile kausile peale ja külmkappi maitsestuma, igaks juhuks nii kontrolli pärast olen ikka teisel päeval vaadanud ja keeranud tükke. Lihtsam muidugi oleks kanatükid panna suuremasse kilekotti, kus neid parem vahepeal keerata. Tervest 1,5kg kanast sain terve ahjuplaaditäie tubast krõbedat grilli. Küpsetasin 225kraadi peal 30minutit ühelt poolt, siis keerasin kanatükid ümber ja veel 30minutit.
Lisandiks kartulisalat apelsiniga, mida tunti nõukaajal pealinna salati nime all, ainult et kartuli kogus on ikka massi täitev ja kui lihast ahjukana kõrvale teha, võib salatist vabalt ära jätta ka liha sisalduse. Aga see on rohkem maitse asi.
Kartuli kanasalat apelsiniga: 8 keedetud kartulit, 2 keedetud porgandit, pool pikka värsket kurki, 1 sibul, 2-3 marineeritud kurki, 4 keedetud muna, 1 suur apelsin, 1 purk herneid, 300g keedetud või küpsetatud kana või kanarulaadi, rohelist sibulat, tilli, soola, piprasegu, majoneesi, hapukoort, hernekonservi vedelikku
Teine salat on oasalat kartuli ja kahe erineva kurgiga, mis mõnusa krõmpsu tummisele salatile annab. Sellest salatist jätsin kogemata singi välja, aga maitse oli suurepärane ja kuna sai taas ahjus kanatükke küpsetatud, sai sealt ka vajaliku lihase ampsu. Salatikoostis on üsna sarnane.
Oasalat kartuliga: 8 keedetud kartulit, 2 keedetud porgandit, 2 purki punaseid või valgeid ube, 4 keedetud muna, pool pikka värsket kurki, 1 sibul, 2-3 marineeritud kurki, 4 dl majoneesi, 400g hapukoort, kurgimarinaadi vedelikku, meresoola, piprasegu, maitserohelist
Keeda salatite jaoks kartulid, porgandid, munad. Kui salatitegu plaanis võib selle teha ju vabalt eelmisel õhtul. Haki salati ained, sega eraldi kausis salatikaste, maitsesta meelepäraselt, kuna nii hapukoor kui majonees koos on üsna paksu konsistentsiga, siis vedelda esimese salati puhul hernekonservi vedelikuga, oasalati puhul kurgimarinaadiga. Mõnest supilusikatäiest piisab. Lisa rikkalikult rohelist sibulat, sügavkülmast tilli, peterselli. Kui salat tundub peale külmkapis seismist tihke ja kuiv, lisa sorts kohvikoort, mis tõmbab erinevad maitsed kiirelt välja. Olen üsna suur salatisõber ja ei kannata eriti kehvasid salateid. Minu salatites on alati pehme sametine muna ja midagi teravalt krõmpsuvat, näiteks sibul ja võimalusel nii marineeritud kurk kui värske kurk, milles seisneb hea salati õnnestumise elementaarne valem. Muud koostisosad annavad maitse erilisust, tummisust, põhisisu ja pealkirjale kinnitust. Kartul, riis, pasta või tatar peaksid andma olulist massi lihtsalt. Pikemalt salatitest olen kirjutanud 17.01 2011 siinsamas blogis pealkirja all "Salatite salaloorist".
Nüüd ajan veidi kurja juttu. Olen üsna kannatliku meelega inimene. Aga minuni jõudis märguanne, et toidublogide maastikule on jõudnud keegi Jänku aadressil www.kuklike.blogspot.com ja kuna sinna kurja kirja saata ei ole võimalik, siis vibutan näppu siin. Leidsin sealt kaks Buduaarist maha viksitud oma retsepti koos piltide ja tekstiga. Ja teisedki pildid tundusid tuttavad, kas näiteks Ragne blogist või toidutarest, igal juhul vaadake järele ja võibolla kellegil nutikal õnnestub midagi ka ära teha. Tore ju, kui retseptid meeldivad ja järele tehakse, aga enda pähe ei saaks neid ju oma blogis küll esitada, jänkukene.
2 kommentaari:
Kana salatiga tundub maitsev!
Selle talve taastulekuga läksid ka kõik mõtted ja motivatsioonid kaduma, istukski parema meelega kodus. Kuigi juba tuli nii kevadine ind igale poole minna, mida kõike teha ja mida kõike köögis ette võtta.
Ma arvan, et maalegi ei taha kuidagi enne kevade uuesti tulekut tulla. Kuigi neid broilerimaksapasteete ja häid salateid tahaks küll sööma tulla.
Jänkukese blogi on veidi imelik küll, mis on üldse selle mõte, et mujalt kopeeritud retsepte üles riputada kui põnevaid toidublogisid on niivõrd palju. Ja igati õige oleks täpse retsepti teksti ja pildi võtmisel nimi alla panna ka. Kuigi õnneks ta päris enda nime ka alla ei pane. Seepärast võib seda ka vaadelda kui inimesel enda jaoks koostatud veebipõhist heade retseptide ülevaadet. Olgugi, et õigem viis oleks panna kas autori nimi alla või proovida küll retsepti kuid kirjutada oma tegemistest või kommentaarid sinna juurde.
Kuid ära muretse ja ära pane tähele, see on vaid üks inimene, kes niimoodi blogidest ja retseptiraamatutest retsepte kogub. Lihtsalt veidi ebaviisakalt.
Momendil on kevadiselt karge ja päikseline maal. Aga ilmselt mitte kauaks.Vähemalt on kohutavalt suur hulk sulavett jäise kihi all hangunud.
Vabad päevad on ees ja ilmselt pean end varustama väntama. Põnevat salatit ja ahvatlevat magusat (päikseliselt kollast) just nuputan!:)
Jänku-suguseid toidublogide maastikul ikka aeg-ajalt liigub, mis parata.
Postita kommentaar