Juunist ja Jaanist ja küpsisetordi klassikast

Suvi on juunikuuga täistuuridega käima läinud. On olnud kuuma kurnavat päikesepaistet, salasoove soovides kõnnitud vikerkaare kireval, oodatud jahutavat vihma. Loodus on lopsakas ja aiamaal roheline segadus rukolast suvikõrvitsa õite ooteni. Amplitesse on tee leidnud vanad tuttavad kaunid õied, veeretatud on veidi taas kive ja leitud uusi kohti lillepadadele, mil sangad purunenud ja ostetud-istutatud mõni uus nunnu igihaljas. Olen koduse hea toiduga kosutanud oma koju jõudnud ja juba taas läinud rekkamehest kaasat ja oleme suviseid tiire teinud kaunil Eestimaal.

 Juunikuised pere sünnipäevad olid aga sel aastal teise hõnguga. Poeg nautis oma uute klassikaaslaste ja sõpradega mereäärset romantikat Keibul ja siinkohal tahaks kiita RMK heatahte etteastet, et on rajatud kenad grillimiskohad, kuhu mugav telkima minna ja viks ning viisakas enda järelt kõik peale pidu ära koristada. Enne aga oma suurt juubelit järgmisel aastal oli tahtmine seekord teha midagi teistsugust ja romantilist ja kahekesi. Nii sai veedetud üliarmas päev suvepealinnas Pärnus Estonia termides, nauditud vee ja saunamõnusid üsna privaatselt. Ja sünnipäeva õhtusööki populaarses Steffani pizzarestoranis. Ja kuigi ma olin teinud pisut eeltööd, ei valinud ma meelega kirevat ja vastuolulist Supelsakste kohvikut ega inimtühja Si-si´d, milles küll ka itaaliapärane menüü. Ja kuigi Steffanis kõlas kõva soomlaste kisa ja inimesi oli murdu ja taevas muutus peakohal tumedaks ja tuul tõusis, oli sünnipäevaõhtu oma musiga erinevaid pizzasid maitstes üüberhea. Tellisime kaks erinevat pizzat, mina valisin õhukese põhjaga Al Capone, kus ikka minu lemmikuid krevette ja seeni, magusat ananassi, head juustu, mees aga valis paksupõhjalise Supreme, millel head loomaliharibad, sinki, ananassi, hakkliha ja sibula mekki. Kui meie pizzad lauda tulid, tundus meie kahene privaatlaud küll nende jaoks kitsaks jäävat ja portsud hiiglaslikud. Kelnerpoiss lohutas kohe, et kui kõik kõhtu ei mahu, pakitakse ülejäägid kaasa, mida teadsin ennegi. Aga kuna meil oli seljataga pikk päev ja kõhud tühjad, ei jäänud järgi peale kõrbenud kuiva ääretükikese midagi. Magustoidu valisime ühe kahepeale, et oleks ikka peohõngu, Gelato Della Casa, kus siis nii vanilje- kui šokolaadijäätis kollaste hapukate mandariinide, punaste magusate maasikate ja krõbedate vahvlitega. Ja ettenägelikult toodi jäätis kahe dessertlusikaga.  Ooteajal sai krõmpsutada värsket kapsast salatit ja imestada, et ka Supelsakste perenaine koos perega just Steffanis õhtustas. Virisesin veidi vaid üsna sooja valge veini üle, mille peale noorsand vastas ükskõikselt, et tal pole külmemat kuskilt võtta, mille peale ma mõne jäätüki lihtsalt palusin, muidu patt veini nendega solkida. Aga sünnipäeval ei tohi ju oma tujul lasta langeda. Hilisõhtul oli ülihea oma koju naasta ja kuigi ei leidnud ma ukselingilt üllatusvisiitide märke, oli põgenemistripi eesmärk kuhjaga täidetud ja lihtsalt imeline nautida tütre kingitud jääpärlenduses Martini Astit koos maasikate, punavate viinamarjade, hea camembert´i juustu ja mõrkjate oliividega, mis ka meie suured lemmikud.

Suvine toidulaud enne jaanipäeva seisneb sageli erinevate grill-lihade, vorstide proovimises. Seekord ei saa ju grillimisilma üle ka üldse nuriseda. Ja oli see siis Värska mineraalveega marineeritud liha ehe maitse või kukeseene ja sulajuustuga toorvorstide meeldiv mekk, mis meeldis.  Kiirelt värske salat juurde hakkida ja mõni uus nüanss lisandiks lihtsalt leida. Nii sai seekord värsketesse salatitesse lisatud giniga marineeritud valgeid sibularibasid, põneva oasalati aga sai poes müüdavast Salvesti õlleubadest, kus põldubade leotamise ja keetmise töö on sinu eest juba ära tehtud, juurde hakkida palju värsket peterselli ja sibulat ja marineeritud kurki ja tummine lisand jälle laual. Ja valmistatud sai ikka juba sissetöötatud oma ja head, võrratut vürtsikilusalatit ja kartuli-oasalatit nii koju kui sõpradele jaanipäeva võõrustajatele. 
Aga pikka aega käisid mul noorusaegse küpsisetordi neelud, eriti kummitas see kolmanda päeva mahe maitse, kui kõik küpsisekihid kreemi ja kohviga pehmenenud ja suus sulavad. Ja hea üllatus oli see, et niisugusest küpsisetordi klassikast ei unistanud seekord vaid mina. 

 Vaja läheb: 
3 pakki Selga küpsist, 2 maasikamaitselist ricotta kohupiimapastat, 1 Tere pasha kohupiim, 2 väikest pakki vahukoort, suhkrut, koorekohvi küpsiste pehmendamiseks, riivitud šokolaadi, maasikaid

Tordi kokku ladumine on nii lihtne ja käib kiirelt, et sellega saab ammu juba hakkama koolilapski. Sega kohupiimad kokku, vahusta vahukoor vähese suhkruga, sega kreemid ettevaatlikult ühtlaseks. Pasha kohupiimakreemis on mõnusad apelsini sukaadi tükid ja rosinad ning virsikud ja ricotta kohupiimas sametine maasikamaitse. Ma olen vaikselt viisi kohviraiskaja, nii jääb mul pool tassi hommikust koorekohvi alati järgi, nii ongi hea tordi tegemisel küpsised korraks külma kohvi sisse kasta. Kihtide vahele riivisin veidi tumedat šokolaadi ja peale korjasin aiast kuumaasikaid ja tavalisi aiamaasikaid. Ja kuigi mees nõudis mul juba torti maitsta esimesel päeval, maitses ta ikka kolmandal päeval ka jumalikult. Magusalt ja maasikaselt. 

Jaaniilm oli seekord üleliiagi hea, sest palavus tegi tervisega ka pisut pahandust, et veri vist ei voola veenides enam nii nagu vaja. Aga jaanituli oli ilus, seltskond hea, šašlõkk maitsev, saun kuumalt kurnav(uudne oli tervistav nipp istuda saunalaval rabarberilehel) ja jaanitants meeleolukas. 

 
 Kui ma aga oma toidupiltide klõpse viimasest kuust otsisin, siis leidsin vaid ritta seatud räimed mõnusa krõmpsuva marjaga, nagu Anni Arro Kukekeses või paremad veelgi. Mis saab veel paremat olla, kui kergelt jahus paneeritud ja võis praetud räimedest koos kuuma kartuli, värske salatiga oma aia rukolaga peaosas, külma hapukoorekastme ja keedumuna sametiga. Keele viis alla. Joogiks kosutav värske piparmünditee.  Aga külanaisi petvat kalamüügi meest, kes paksemad räimed peale sätib ja kui sulle kilosid kühveldama hakkab, kogu pisisodi sulle kavalusega sahmerdab, ootab hea keretäis. Missiis, et kiisukesed ja Rex olid happyd ja mehe ülepeakaela 5kg ostu leevendas sõbra suitsuahju kasutusvõimalus. 
Ja kui peale jaani sai tehtud hea potitäis ülihead seljankat(headust lisas Bonduelle šampinjoniletšo, millega saab ka väga hea Bolognese kastme), mille oleks võinud purkidesse villida, siis ees ootab vist taas salatihooaeg enne kui oma aia herned ja oad ja suvikõrvits valmivad.