Sügise madalamad ja kõrgemad noodid

Sügis on ammu kohal ja mul meeldib peituda sooja jope sameti sisse ja mähkida pehme kašmiirsall ümber kaela. Loodus on üsna pikalt pehmet, pimedat ja vihmast sügist pidanud. Pole mahti olnud sel sügisel pilte loodusest klõpsida. Ei saanud seekord kordagi seenelegi. Kui välja jätta kaasa viimane käik Rexiga metsas, saagiks 4 oranživöödilist porgandiriisikat. Rex oli lõplikult õnnelik ja sibula ja kuldse või sees sai neljast riisikast suutäie kodumaist delikatessi. Kuigi ei teinud ma sügisvärvidest väljas pilte, tabasin ma seekord silmadega ja kuulasin kõrvadega. Lilla mitu erinevat tooni, mis sügistes lilledes võimu võtab. Ja linnud, väikesed ja suured, pruunikirju kõhuga ja tillukesed, kollasekirjud ja suuremad, valgemusta kirjud ja nahhaalsed. Ja sädin ning laul, kõrgemad noodid varavalges, kui veel niiväga tahaks magada, madalamad noodid päeval, kui astud nende territooriumile. Kogu suve oli lindudega seekord kuidagi väga teisiti. Hiljem sain teada, miks.

Aga Lepatriinu köögis toimetatakse ikka, missiis, et pere mööda ilma laiali. Aga, kui nädalalõpuks koju tuleb poeg, nõuab ta nädalast nädalasse, et teeksin ma talle ikka karrist risotot ja küpsetan erineval moel kana, veinises kastmes ja köögiviljadega, koorest või vürtsikat, värsked salatid, kuum kõõgiviljaraguu, külmad kastmed lisaks ja endale boonusena kuum keedetud kartul. No ei armasta eriti riisi. Ja kõik on maitsev ja kosutav ja sellel toidul on ses sügises usun, et meie kodu lõhn.


Kalkunipallisupp kirsstomati ja ingveriga 


Aga kuna ilmad on ikka tõsiselt nigelad pidevalt, on aeg kuuma maitsvat suppi keeta. Ja kui ma vahel unustan end mingitele lehtedele lugema retsepte, kus ikka soovitatakse supi keetmist praadimisest alustada. Mitte, et aus tooraine, mis polegi poes nii kallis. Supikondid, nii veise, kui sea, või kana erinevad supbroduktid. No ei ole ju ometi midagi keerulist. Aga ikka leiad mingeid portaale või lehe retseptilisasid, kus on niisugused supid, et usun väga siiralt, et mina neid küll süüa ei soovi. Korralik supp peab olema aus ja ausalt tehtud. Ei mingeid puljongikuubikuid ja muud jama. Ja üldiselt on igasuguste nn punaste suppidega nii, et need lähevad soojendamisel aina paremaks. Boršid, seljanka, hapukapsasupp, aga korraliku kondipuljongil keedetud leem heade lisanditega seisab ka väga hästi. Aga seekord kriban mina üles mõnusa supi retsepti, kus peaosas kalkuniliha ja lisanditeks punavad magusad kirsstomatid ja vürtsiks ja sügiseseks soojendajaks ingver. Ja soovitav nahka pista ikka ühe õhtuga, kui külm ja niiskus naha vahel ja tüdimus-tülpimus nõdrast ilmast.


Kalkunipallideks: 450g hakitud kalkuni kintsuliha, 1 muna, 1 sibul, 2 küüslauku, 2 viilu rukkisepikut, purustatud loorberit, piprasegu, Vahemere ürte, soola

Vett, 3-4 kartulit, 1 porgand, 1 sibul, 2 viilu punast paprikat, 4 seibi suvikõrvitsat, 6 kirsstomatit, 1 suur küüslauk, 1 purustatud loorber, tilli, peterselli, rucolat sügavkülmast, soola, cayenne pipart, jupike ingverit, Vahemere ürte 

Kõigepealt valmista hakitud kalkuni kintsulihast kalkunipallitaigen supi jaoks. Aseta kalkuniliha sobiva suurusega kaussi, löö lahti muna, haki üks keskmine sibul peeneks ja purusta noaseljaga paar küüslauguküünt ja haki need. Aseta rukkisepiku viilud hakklihale, lisa veel purustatud loorberit, pudista lihtsalt üks leht hästi peeneks, raputa soola, piprasegu, Vahemere ürte, rohelisi ürte või enda jaoks meelepäraseid maitseaineid. Sega märja käega kõik tihkeks massiks, sega ja loobi veidi pallitaigent, võid kausi kilega katta ja korraks külma panna. Supi jaoks pane paari liitrine pott kuuma veega keema. Puhasta ja haki porgand, tükelda sibul ja paprika ning suvikõrvits. Kuumuta pannil väheke õli ja passeeri kogu hakitu. Lisa viimasena purustatud küüslauk ja poolitatud kirsstomatid. Keeruta kiirelt ja lisa keevale veele. Koori ja tükelda kartulid, pane potti. Lisa purustatud loorberileht. Kui loorberileht purustada sõrmede vahel, annab ta palju paremini maitset toidule ja pole põhjust seda söömise ajaks toidust eemaldada. Kui supp koos kartuli ja maitseviljadega keema tõuseb, võib hakata kalkunipalle lisama. Mina teen neid käte abil, vahepeal sõrmi märjaks kastes, nii tuleb just paras pallike, mis järjest supipinnale valmisolekuks kerkib ja polegi midagi keerulist. Maitsestada veel korralikult ja lisada roheline. Minu suppi täiendasid rohelisena oma aiamaalt sügavasse talletatud nii rucola, till, kui petersell, aga kuna mul on alati kalkunipallisupp just tšillisena meeldinud. See magus ja samas vürtsine maitse lihtsalt liitus nii suurepäraselt. Seekord pidin leppima cayenne toosi raputusega ja ingveri kohalolekuga, ka muideks võileival, kui juba suppi serveerisin ja teraleiva röstrikuumast läbi lasin. 

 Ja kui ma enne blogi kirjutamist pilte otsisin, siis olgu siin üks tõeline loomalihapada pilt, kuhu lisatud nii põld- kui aeduba, suvikõrvitsat ja kirsstomatit, sibulast, porgandist, küüslaugust rääkimata. Kui saate turult kätte suuremad loomalihakondid, kus ikka liha ka küljes, tasuks niisugust rikkalikku juurviljaga hautist valmistada. Kui uuesti teen, lisan ka tegemisjuhise.

Igal ühel on meist mingid lemmikud, kiindumused toidusse, mis pakub lohutust, turvatunnet, peletab üksindust. Ma ei häbene siin seda tunnistada, et kulgen sageli nädalast nädalasse üksi, kui vahepeal pole töö maha murdnud. Mees on mitu kuud Salvesti supidieedil Euroopas niikuinii. Aga kui ma pääsen toitlustusmaailma  nii- ja naasugustest maitsetest ja füüsiliselt pinda käivatest tundidest, siis keedan ma kanasuppi. Seda õiget ja head, mis annab Juudi penitsiliini mõõdu välja vägagi hästi. Aga, kui ma tahan tunda end hästi ja kui ma valmistun nädalalõpu sügiskaamose meelelahutussaateks TV3s, siis sätin ma endale taldrikule oma lemmikud, alates krevettidest lõpetades oliividega. Ei mingit metspardifileed kirsikastmes või kaalika-porgandisegusid lisandiks põdralihale täiesti mõtlematutes pakettides. Ja sageli olen veel nii ebatervislik, et nii lõuna-kui õhtusöök on kõik ühel taldrikul. Aga olen kiindumusest krevettidesse otsinud ikka uusi lisandeid, põnevaid maitseid, aga ikka jäänud oma väljavalitute juurde. Krevettidega sobivad suurepäraselt nii värske kurk kui terav sibul, roheline ja must oliiv, värske salat ja rohelised avokaado maitsvad viilud, toetavaks maitseks makra või krabinuudel, kirsstomati magusus või mõni muu mõnus puuvili (koduaia õun praegu sügisel on väga asjalik, aga katsetada tasub erinevaid maitseid, nii mangost greipfruudini). Ja poolpehmeks keedetud 6 minutiline muna on ka väga IN. Ja mahe majoneesikaste. Ja rikkalikult rohelist, salati sisse ja peale. Kui kõik virgad ...olid virgad. Aga kui erinevaid veine kõrvale valida, sobib liuale sättida ka valgehallitusjuust. Ja ikka need viinamarjad, seekord magusad, üsnagi. Nii nagu "Su nägu kõlab tuttavalt! poolfinaalgi, millest ise sain mitmesaja-protsendiliselt just kohapeal osa, magus, magus ja veelkord magus. Sest võidutunne on alati magus ju.