Peohõrkude pillerkaar

Sült, punapeedid, omas mahlas marineeritud pilvikud ja puravikud, heeringa- ja vürtsikiluvaagen

Heledas õlles hapukapsad (pildi vasakus nurgas ka krehvtine Kolm Kanget - tšilli, ingver, küüslauk, hea lisand lihale)

Seaabalihast ahjupraad

Peolaud täitub maitsvate roogadega

Rukkipesades makra-toorjuustutäidis, forellimari, külmsuitsulõhe, salaamit, sinki, gouda juustu kuuma glögi kõrvale

Jõuluklassika: kõrvitsasalati, tumedas õlles hautatud hapukapsa, hapukurgi kõrval marineeritud angersäga

Ema korjatud ja marineeritud kuuseriisikad omas mahlas

Tütre valmistatud jõulutort

Võileivatort peedi- ja heeringakreemiga mustal leival, krevetikate rukkipesadesse, ahven koduses marinaadis, singirullid

Soolalõhega lavaširullid (kaasa tehtud)

Heeringas muna ja erinevate sibulatega, makra marineeritud kurgiga ja heeringamari viinapitsis

Heeringas peedi ja majoneesiga. Hautatud seakeel

Tursamaksasalat ja rukkipesad heeringamarjaga

Kaua need süldipotid siin vana aasta postituses sülti keetma kutsuvad!? Käe peaks toidublogis kirjutamises valgeks saama ka 2015 aastal. Kirjutamisega on üldse kuidagi nii viimasel ajal, et kuhugi olen kaotanud selle endale omase käekirja. Samas tundub üleüldiselt ka toidublogide tähtsuse kaalukausid muutuvat. Ometi süüa tuleb ikka teha igal päeval ja ka tähtpäevade ajal peolauad katta. Peolauale tagasivaated on ka rohkem nagu endale, sest jõulude saabudes uurin teraselt vanu postitusi ja valin isutajad välja, kui just uutest ideedest momendil napib. Seekordki olid peolaudade märksõnadeks vana hea klassika ja lihtsaid moodsaid tuuli arvestades näiteks rukkipesadesse lihtsalt valmistatavate täidiste tähelend, mis alati võivad peo käima panna eelroana, samuti hea lihtne valmistada uuel aastal külla tulnud sõbrale.

Et süldi keetmisest võiks sümfooniaid kirjutada ja üles kutsuda ka noori perenaisi seda tööd ette võtma, näitas lihtsalt mu üleskutse facebookis. Kui nii mõnigi armas sõber andis helistades märku, et tõi nüüd poest need koodid ära ja uuris täpsemalt mõnda süldi finaali nüanssi. Tore, üleskutse teenis end korralikult. Ja kui ma uue aasta algul viimasest süldikausist koduse seljanka kokku keerasin, lubasin, et sel talvel tuleb sülti veel keeta. Võibolla siis näiteks ühe potiga, aga ikka sama hästi. Juba vastlapäeva eel hoogustub taas lihariiulite täitumine kootide ja seajalgadega, et vaja vaid sülditegu taas plaani võtta.


Loomulikult sai jõulueel taas tehtud pikantset pasteeti ja heledas õlles hautatud hapukapsaid. Nüüd on blogi ülaosasse lisatud ka otsinguriba, et kõik soovijad leiaks märksõnade abil mõne minule põnevat maitseelamust pakkunud roa ülesse.


Seekord vaimustusin seakeelest. Olin ammu juba plaaninud ja kord paningi sügavkülmast leitud seakeele karbi ostukorvi. Järgmisest poest leidsin ka kurvastusega jahutatud seakeele, et aeg oleks ikka aina rohkem piiluda sinna riiulisse, kus sea sabad ja südamed ja keeled kõik reas. Ei ole nende kilohind üüratu ja kõigist saab vahelduseks väga toreda toidu.

3 seakeelt, vett, 1 koorega sibul, 1 porgand, paar küüslauku, soola, kiluvürtsi, 1 loorberileht


Pane seakeeled külma veega keema. Koori vaht, lisa koorega sibul, porgand, maitseained ja küüslaugu küüned tervelt. Keeda paar tundi, kuni keel on pehme. Tõsta keeled kuumalt potist välja ja eemalda keeltelt nahk. Lase jahtuda ja lõika liuale viiuludeks. Puljong sai nii hea ja kuna mind pikaleveninud hull köha veel vaevas, siis kuuma puljongit neelates matsutasin ära ka küpse sibula uskudes sibula kurgu tervendamise võimesse. Seakeel oli ka kuumalt väga maitsev. Järgmine kord katsun sellest hoopiski sooja toidu valmistada.

Rukkipesade täidistest võiks ka kirjutada. Need mõnusalt rukkised korvikesed sobivad ka niisama näiteks brie juustu ja oliivikesega maiustamiseks, aga väga lihtne on sinna ka erinevaid täidiseid või salateid teha. Serveerida võib ka alati nii, et igaüks saab ise tõsta endale sobiva hulga täidist.
Krevetikate: 1 suur pakk makrat, 1 karp krevette soolvees, 4 keedetud muna, pool punast sibulat, pool valget sibulat, peterselli, särtsusoola, piprasegu, majoneesi, hapukoort


Seda salatit võib muidugi ka röstsaia peale panna. Teen seda juba mitu aastat, väga mahe ja mõnus ja krevetisõbra tõeline maius.
Heeringamarjakate: krevetimaitselist Merevaiku, keedetud kartulit, soolaheeringat, punast sibulat, heeringamarja


Säti rukkipesad taldrikule ja hakka neid osavalt täitma. Kõigepealt teelusika otsaga krevetimaitselist Merevaiku, siis tükike keedetud kartulit, heeringa lõik, punase sibula haket ja kõige peale kuhil punast heeringamarja(Abba caviar).


Tursamaksasalat: 1 karp tursamaksa, 2-3 keedetud muna, 1 väike sibul, mõned kirsstomatid

Pühadelauale tasub võimalusel ka forellimarja ja marineeritud angersäga osta, kenad ümmargused purgikesed sobivad ka otse panna lauale. Kõrvale head seemnesaia. Kalariiuleid tasuks veel uurida. Väga mõnus avastus oli ahvenafilee koduses marinaadis. Vahvad maitsesinepid Juustukuningate poest ja krehvtised purgikesed jõululaatadelt. Väga kõva tegija, mida ikka igal päeval katsun kohustuslikult pruukida on kooslus Kolm Kanget, Raudale talu toodang: tšilli+ingver+küüslauk ja teine ehe amps - jõhvikas+mesi+küüslauk+mädarõigas. Head täiendid lihale.

Nende pühade aegu ei teinud ma kodulauale ühtegi segasalatit, küll tütre juures toimunud jõulupeole võrratut vürtsikilusalatit, mis maitses tuntud headuses, kus mängib kartuli ja vürtsikilu kõrval hea salati õnnestumise sambat nii marineeritud kui värske kurk. Aastavahetuse lauale aga valmistasin suure võileivatordi, kus kasutasin musta leiba, keedetud peeti, muna, heeringat, sibulat, krevetimaitselist toorjuustu, hapukoort. Ja kaunistamisel  heeringamarja. Kuna kihid olid erinevad, nõudsid mehed heeringat tordi söömisel lisaks, kuna ma spikerdasin Selveri retseptilehega, siis siit sain õppetunni, et edaspidi tuleb ikka mõtelda oma peaga ja siis vahendan ka retsepti.

Hea seeneaasta pakkus võimalust lihtsalt hoidisteriiulilt meelepärane seenemaius välja valida. Marineeritud omas mahlas pilvikud ja puravikud ja kuuseriisikad. Naturaalselt hoidistatud pilvikutest muna ja sibulaga koorene salat. Või mõnusalt tatiselt veniva maheda marinaadiga võiseened, mis peaks olema heaks sakummiks nii või teisiti. Seenesalat sobib samuti suurepäraselt rukkipesade täidiseks. Aga mulle meeldib seenesalat ka tihti kuuma kartuli lisandiks lihatoidu kõrvale.

Pühade praeks oli meil eranditult sealiha. Kuigi eks enne ja pärast sai ka kana ja kala söödud. Ihaldan praetükina ikka kamaraga tükki, krõmpsuks küpsenud kamaratükikesest enne kogu suurt söömaaega pole midagi paremat. Murrad krõbeda tüki, lipsti suhu ja perenaise meel hea! Ja kuigi meie kauplused on rikkalikud igasugusest kaubast, aga kuna pühade ajal ostad rohkem kui tavaliselt niigi, siis tuleb ka hinda vaadata. Ja kui ma jõulupraeks soetatud sea abalihatüki kodus lahti rullisin, sain peaaegu atakki, 2,7kg sealiha pätsakas oli nagu suur lihariba. Algul ahastasin tõsiselt, et sellest ei tule nüüd küll midagi, aga hõõrusin maitseainete, sinepi-hapukoore-majoneesiseguga kokku, toppisin vahele küüslauku ja kuuma leende sibulat ja porgandit, kastsin ikka ka tihedalt ja liha oli ausalt hea ja hästi lõigatav. Aastavahetuseks tegin aga kamaraga seapraadi küpsetuskotis. Kuna enamus külma laua ettevalmistusi oli tehtud ja pikk linnasõit oli aasta viimasel päeval ees, siis panin lihatükid osavalt küpsetuskotti, maitsestasin ja sälgutasin kamarat, puistasin koorega sibulaid ja küüslauku kotti ja jätsin küpsema 170kraadi peale. Kui umbes 4 tunni pärast koju tulin, võttis meid külalislahke võrratu aroom vastu, lauda kattes tõstsin temperatuuri 225 peale. Liha sulas suus ja kamar krõmpsus maitsekalt hamba all.

Piparkoogipõhjal jõulumaitseline toorjuustutort oli väga hõrk ja maitsev ja Lätist pärit jõhvikad hiigelsuured, aga selle valmistamisest peaks tütar ise kirjutama.


Uus aasta on hooga käima läinud. Lõpuks on maha sadanud ka kaua oodatud lumi. Eesti aastaringi kuuluvalt talvelt ootaks ikka lund ja kargust. Juba see lumevalge valgus täidab rinna valguspeegeldusega, mis jõudu ja indu annab uueks tööaastaks. Ja dieetidele me ei mõtle. Ikka korralikku ja maitsvat liharikast suppi tuleb keeta, mida jätkub mitmeks söögikorraks. Maiustada näiteks aga näkileivale lõigatud soolapekiga, minu eilne isude peletaja ja uus avastus.  Kahjuks on need ajad möödas, kui ise sai toorest seapekki kas küüslauguga pikitud või punase pipraga puuderdatud. Aga toidumaailmas on alati hea vaadata tagasi ja siis edasi liikudes see moodsasse, uude võtmesse panna. Nii nagu ei tohiks lõpetada unistamist, oma kolumni leheküljest või mõnusast väiksest kohvikust. Kus ei pakuta poolfabrikaate ja vana toitu, vaid ausat supileent pirukaga ja ahvatlevat maiust hea kohviga, korraliku kõhtutäitva taldrikutäie kõrval aga näiteks Vahuri rabarberi siidrit.


Tõhusat toiduaastat toidunautlejatele!!!