Lõhesupp päikesekuivatatud tomatite ja mustade oliividega

Sünnipäeval võib ka suppi pakkuda! Täna on mu blogi sünnipäev! 2008 a kevadel tegin ühel märtsikuu lumisel päeval oma elustiiliblogi Pohlaparadiis, aga kirg toidu vastu tahtis kultuursetest emotsioonidest ja kolumni võrgustikust eralduda, nii sündiski Lepatriinu lembehetkede blogi oktoobri viimasel päeval. Teadmata, oskamata eriti arvutitki kasutada. Ja kuna lepatriinud on niisugused armsakesed, oli neid erineval kujul mu kööki aknale, kappidele, seintele kogunenud tasapisi, et sealt sai siis blogi pealkiri välja mõeldud. Ja kuigi õigel sünnipäeval võiks ju torti pakkuda ja see ongi ehk lähiajal plaanis. Siis meenus mulle mõni aeg tagasi, kui käisime tütrega Salme kultuurikeskuses Hele Kõrve plaadiesitluskontserdil Eluhõiked.  Ja hiljem läksime Telliskivi linnakusse Frenchy nimelisse toidukohta ja tellisime seal Prantsuse sibulasuppi, et kord sünnipäeva pidades pakkusin oma kallitele külalistele just sibulasuppi. Sõbrad ahhetasid ja keegi ei kurtnud. Frenchys oli sibulasupp röstitud saia ja Cambre juustuga ka täitsa aus ja tore oli, et teenindas meid ehtne prantslane. Nii vähemalt tundus. Šampus oli mõnusalt külm ja kergelt praetud krevetid parajalt tšillised ja küüslaugused ja kitsejuustuvahuga köögiviljad tütre taldrikul maitsvad. Oligi nagu pidupäev, eriline kaunis elamus kauni Hele imelisest kontserdist hinges ja toredad muljed tütre Frankfurdi reisist.


Ja kuigi ma kodus võtsin sibulasupi valmistamise mõtted ka plaani. Kena vanik Peipsi sibulat ripub köögi seinal. Ja sibulata ei tee küll nüüd ühtegi toitu. Aga tegemiseni ma veel jõudnud pole ja tänane supp on hoopis lõhest. Lõhe supikogu leiab igast paremini varustatud poest. Meeldib osta peaga variant ja suurem pakk, kus pehmeid kõhuääri ka hulgas. Kuna sügis on oma tuulte ja hommikuste öökülmadega kohal, peaks olema koju varutud nii ingveri kui korralikult küüslauku. Hea supi keetmisel alati abiks. Ja haiguste eemale peletamiseks.

1,2 kg lõhe supikogu koos peaga, 2 koorega šalottsibulat, 1 koorega küüslauk (algul lisamiseks), 1 porgand, veidi õli, 1 sibul, 3 kartulit, peotäis musti oliive, jupike ingverit, paras varsselleri varreke, natuke päikesekuivatatud tomateid, 1 loorberileht, tilli, soola, vürtsiterasid, piprasegu, Vahemere ürdisegu, 2 suurt küüslauku

Pane supikogu külma veega keema, riisu vaht, lisa loorberileht, ingver ja varsseller, soola ja vürtsiterad. Lase vaiksel tulel keeda. Lisa ka koorega sibulad ja küüslauk. Need võib hiljem eemaldada. Passeeri õlis porgandi rattad ja hakitud suur sibul, pane puljongisse. Vahepeal võib suppi keeta ka ilma kaaneta, tuleb tugevam maitse. Lõpuks lisa tükeldatud kartul, päikesekuivatatud tomati tükid ja oliivide seibid. Maitsesta ja timmi maitset, lisa ürte ja rohelist tilli. Lõpuks purusta noaseljaga küüslaugu küüned ja pane potti ning keera kuumus välja. Tõsta kala tükid supist välja, eemalda kondid ja pane kena roosa lõhe suppi tagasi. Peale veidikest maitsete tõmbamist võib juba kuuma mõnusalt kalast suppi nautida, kusjuures päikesekuivatatud tomati ja ka oliivide maitse tuleb kenasti esile. Serveeri hapukoorega või ilma, kuidas soov on, hea teralise saia või tervisliku rukkileivaga.
Saagu suppi, ka sünnipäevaks! Miks mitte !? Küll tuleb ka tähtis torditegemise tund! :) Ja eks siin blogis on 7a jooksul nii salateid kui suppe, toekamaid koduseid praade ja ahvatlevat magusat vahendatud. Veidi ka toidukohtade külastamise muljeid ja erilisi emotsioone kohtumistest koos toiduga erilistelt sündmustelt. Kavatsen ikka jätkata oma taktikepi ja kulbi keerutuse järgi! :)