Redis on ikka esimene, mis seemnena maha pannakse ja eks tublimad söövad seda ammu juba. Ma ka söön juba teist päeva seda mõnusalt krõmpsuvat, veidi kibekat roosat mugulat. Eks suve algul on ta lahe salatites ja mõnus võileval salatilehe peal näiteks vorstiga krõbistada. Eile tegin niisugust tavalist salatit ahjukanale ja keedukartulile lisandiks. Redis, kurk ja tomat, salatirohelist, sibulapealseid ja tilli kaharaid oksi ja hapukoore-majoneesisegu peale. Maitses küll hästi.
Täna aga siis selline salat: lõikasin taldrikule külma keedukartuli viile, äärele sättisin lehtsalati noori lehti, värske kurgi seibe ja rediseroosat, nii väikseid kui suuremaid rattaid. Üks keedumuna ka mõnusalt kollasena kuubikuteks peale ja keedetud lõheäärte õrn roosakas liha. Kamaluga rohelist ja majoneesi-hapukooreseguga üle niristada.
Üksi kodus olles võib söögitegemise ära unustada, aga niisugust salatit on päris mõnus maiustada ja vitamiine kamaluga. Redise lehed muuseas sisaldavad ka palju vitamiine ja kui nad veel pole nii hirmus karvaseks ja vanaks muutunud, tasub neidki salati sisse hakkida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar