Värvide vürtsidest

On lõpetamiste aeg, nagu ikka enne jaanipäeva. Üks pikk tee saab seljataha nii lapsekesel, kes koolipinki nühkinud, kui lapsevanemal, kes suunanud, aidanud ja vastutanud. Käisin ka laupäeval meie perekonna pikenduse, Ingridi tütre Hannela lõpetamisel. Ja see aktuse sagin ja virvarr tekitab ka igasuguseid mõtteid. Kaunites kleitides ja värvides noored, lokilised soengud ja kõrged kontsad, läikivad lipsud ja lillesülemitega närvilised lähedased. Ja siis vaatad, ahhetad, põrkud möödalaskmistele, hämmastud, naudid, aplodeerid. Valikuid on muidugi raske teha, siidist või sitsist, vaarikaroosast või tumeda öö sünkjast mustast. Meie päevakangelane oli tibukollaselt satäänine, kaunite heledate kiharatega, õnnelik lõpule jõudnud teel. Tuuline vihmahirmus ilm sasis meid ehk tunnikese enne kui lilli koju ära viies, kosutasime end kreeklaste ouzuga, aniisiviinaga. Ajab külmetusekollid eemale ja toob päevasse vürtsi. Pidulikule söögile aga suundusime In Studio Vinumisse. Kunagi oli seal mingi piimabaar. Kivikildude mosaiigis trepike, madalad soliidsed võlvid, idamaahõnguline muusika, lahke pererahvas. Olime ainsad kliendid kireval pärastlõunal. Ja me tegime siis niisuguse valiku, pildirida allpool:

Lillkapsa kreemsupp sinihallitusjuustu ja vähisabadega

Aurutatud šoti lõhe kartulikreemi ja punase kalamarjaga

Pardifilee õuna-rosinahautise ja ahjukartulitega

Lest bernaise ja aurutatud kartuliga

Pasta mereandidega

Desserdiks:

Kuum šokolaadikook kreemja vanillikastmega

Toorjuustukook valge šokolaadi ja sinihallistusjuustuga

Veiniks valime Uus-meremaa puuviljalise valge veini ja nautisime ja naersime ja ootasime oma roogasid. Aga kaua ei saanud see värvikas päev ju kesta, naaberlauda tuli švipsis välismaalane, kes hakkas meid stalinlikes kuritegudes süüdistama. Viit kaunist naist. Ilmselt oli tegu mingi psüühilise haigega. Personal reageeris kiiresti, mitmeid kordi lubati politsei kutsuda, siis mees pisut taltus. Kohale tõtanud omanikud ilmselt tegid lõpuks õige ja kiire otsuse, lärmakas vend talutati välja. Tänasime loomulikult abivalmis personali.

Aga nüüd söökide juurde. Mina tellisin lesta, mille fänn ma ikka olen, kui kuskilt värskelt osta saan. Tavaliselt ikka praen, kuuma kartulit, eriti kui veel värsket kõrvale keeta, mõni värske salat. Olen ka marineerinud lesta purki, muidugi ka kuivatanud ja soola ja tilliga värskelt vajutise alla pannud. Aga studio vinumi lest maitses ka hästi. Lisandina sain end üllatada lõppude lõpuks spargli, selle gurmaanide imeasjaga. Maitses küll hästi, värskelt rohelise ja krõmpsuvana. Ei oskagi öelda, mis maitset ta mulle meenutas. Õrnrohekad suhkruherned, kirsstomati poolikud, värsked salati lehed. Minu praad oli ehk väliselt suurim ja jäin küll väga rahule. Kadri tellis pardifilee, oli roosakalt poolpehme, õuna-rosinahautis miniatuurses malmpotis. Ingridi mereannipasta, talle endale tuttav roog, lõhetükikeste ja krevettidega, lisanditeks samuti võine spargel,herned ja tomatipuna. Päevakangelase šoti lõhe paistis nii väikses nõus, ometi kõrgustesse ehitatuna ahvatlev, värvilised juurikaribad kalamarja punavate marjadelikatesside all. Kiku kokkuhoidlik valik lillkapsa kreemsupi all maitses ka mahlasena, kuigi sinihallitusjuustu ei tundnud keegi toitudest ära.

Magusaks valisisid neli šokolaadisõpra kuuma šokolaadi koogi ja mina suures maasikaisus sain oma esimese mmmmmmmmmm maasikamaitse toorjuustukoogiga suhu. Kõrvale pakutud portvein vürtsitas päeva veel tükk aega nii meeltes kui kehas. Tänud meeldivatele teenendajatele ja kiitus kööki, tuleme teinekord jälle.:)