Elulõnga lilla õilmitseb majaseinal ja päikesekollased ja söögiisu tekitavat värvi kressid roomavad rõõmsalt rohul, seinal, humalaväätide vahel, kuulutades vananaistesuve kohalolekut. Ometi on mururohelise kasv seisma jäänud ja kollakirjud lehed lendlevad ringi.Suvikõrvitsad kasvatavad pisukesi poegasid, kui vaid külm armu annaks, siis saaks selle suvelõpu lemmikuga novembri kuuni maiustada. Sügismirdi lilla leegib tuuliku kõrval kõrgustes ja mu sünnipäeva roosid õitsevad maasikatest võimust võtnud kiviktaimlas.
Täna keetsin veiselihaga konte mõnusas leemes. Tükk aega oli juba kruubipudru isu peal ja hiljuti pealetuhisenud hoog kruubisalatit teha, rauges ka kuhugi aja hätta. Aga täna sain oma kruubimaiuse kätte. Kui kondid olid mõnda aega keeda sahisenud, lisasin silma järgi odrakruubi terasid, lisasin terve hakitud sibula ja sapsutasin ka veidi erinevaid maitseaineid. Ja lasin tasasel tulel haududa. Köök mõnusat lihalõhna täis.Mitme tunnise keetmise järel lisasin trullaka küüslaugu kodupeenrast ja keerasin pliitikuumuse välja. Serveerisin tillude männiseene kübaratega, hapukoore, sibula siirude ja külma kartuliga, mis alati tasakaalustab maitseid. Vähemalt minu jaoks. I-le täpi suskasin kaunistuse krooniks koorele puitatud pohlamammud, lihavalt punased.Mmmmmm...maitses eestipäraselt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar