Pühapäevad pojaga

Pühapäevad on ju ühed toredad päevad, saab kaua magada ja pannkoogilõhna peale ärgata. Nii mõtleb kindlasti iga laps. Kuna siis kulgeb juba kolmas septembrikuu nädal, kui mu noorem laps on kodunt ära, elades kooli ühikas, süües neli korda päevas võõraste tädide valmistatud toitu, siis koju tulles, ütleb ta mulle alati, tee siis midagi head.

Kõrvalepõikena kõlas eile ikka mitu korda päevas uudistes uuringu kokkuvõtte laste arvamusest koolitoidust. Mis jäi kõlama? Ikka makaronid hakklihaga, kalapulgad, hakklihakaste, mannavaht ja liiga palju suppe ning vähevõitu juurvilju. Vot nii! Poeg kurdab, et kokatädi oskab igal hommikul ainult mannaputru keeta ja see pole kuigi hea. Päeval kooli lõunaks on tõepoolest 5 koolipäevast kolmel supid ja magustoiduga ei viitsi ka keegi vaeva näha, kui tänapäeval on olemas jogurt.Õhtusöökide üle noor sportlane ei kurda, aga mitu õhtut järjest oli näiteks kartulipudru viineriga.

Allpool siis pildid, mida olen valmistanud. Ribi maitseb nii suurele kui väikesele, lisandiks tõhus kodujuustusalat ja lisaks kartulile ka keedetud aedoad. Ahjukana ubade, munajahus paneeritud kabatšokiviiludega, mõnusa köögiviljaraguuga ja hapendatud krõmpsuvate kurkidega. Kodused kotletid, mille hakkliha taignasse lisasin ka riivitud suvikõrvitsat, kartulipudru ja lisandiks koorene värske salat ja taas panniroog suussulavatest sügisandidest oast, kabatšokist, sibulast, küüslaugust.

Eilne pühapäev algas meil aga õuna-kohupiima sõrnikutega. Polnud sõrnikut eladeski teinud. Kuna aga mul polnud piima ja eelmisel päeval oli tares jäänud pilk sõrnikute retseptile, siis vohmisin kiirelt unise peaga taigna kokku. Jahuga paneerimine sarnanes küll liivakookide mätsimisele, aga peagi tulvas kööki mõnusat pannkoogi lõhna. Ja tulemus tuli üsna maitsev. Soovitan soojalt. Retsept oli siis järgmine:

2 muna, 1 pakk kohupiima, 1 dl nisujahu, 2 õuna, suhkrut, õli praadimiseks

Sõime maasika toormoosiga ja pühapäeva hommik helises täiuslikult. Ja tugevaks lõunaks tegin kohevat kartulipüreed, kuna mul keldris nüüd kotike pudrukartulit Maret ja muud nagu veel pole. Lisasin putru tampides toorest küüslauku ja praetud sibularõngaid, ohtralt võid ja kuuma piima. Pannil praadisin hulga sibulaid. Kabatšokist ei saa üle ega ümber, seekord heitis suvikõrvits pannil kokku kollase paprika, küüslaugu ja sibulaga ja maitses jälle hästi. Peatoiduks olin seafilee minutipihve ostnud. Jälgisin hoolega praadimist ja liha tuli mahlane ja maitsev. Toorsalatiks hakkisin värsket kapsast, kurki, tomatit, paprikat, õuna, sibulat, peterselli, maitsestasin oliivõli ja veiniäädika ja piprasegude, suhkru , soolaga, nagu ikka. Kõht sai kole täis ja, et mitte rahulolust diivanile teleka ette tukastama jääda, hüppasin ratta selga ja väntasin oma pohlaparadiisi. Männikaid leidsin ca 8, napsasin ära ka pisitillud kübarad ja karbitäie pohlapunast pistsin ka sügavkülma. Vähemalt algus tehtud!:)

Kressid säravad päikese käes, vananaistesuvi on tulnud.