Päikesepaistelisel laupäeval oli meil üks vahva külaskäik. Nimelt tuli tütar koju ja mitte üksi. Ja et väärt kohtumine meeldejäävaks teha, mõtlesin võileivatorti valmistada. Olen küll alati eelistanud tuunikala täidisega torti, aga seekord oli mõte proovida singitäidisega võileivatorti. Võtsin šnitti küll ühest toidutare retseptist, aga tegin seda siiski omamoodi. Kasutasin kahte pakki täistera röstsaia, kreemi sisse hakkisin taist sinki, erinevaid farmi toorjuustusid, marineeritud kurki, sibulat, majoneesi ja hapukoort, viimasel hetkel leidsin ka kapist ühe keedetud muna. Jätsin ööks külmkappi, tähtsal hommikul kaunistasin majoneesi-hapukoore seguga, tillitupsude, keedumuna puru ja tomati punase ning singiviiludega.
Kartes kohutavalt ebaõnnestuda leidsin kapist lauale veel heeringat hapukoorenupsu, sibula kibeda ja rohelise sibula aknal sirguvate kevadiste võrsetega. Samuti nii moe pärast tomatit, mida pipraveskist otse ehmatasin, marineeritud kurki ja vinku viinereid. Kõik said kõhu täis ja üllatuseks küsimusterahe ja vastuste vabaduse vahele pakkusin martiinipokaali tehtud magustoitu. Aga võileivatort tuleb järgmine kord raudselt vana hea retsepti järgi, ikka tundliku tuunikalaga, rohke juustudest, keedumuna pehmuse, makranuudlite salapära ja sibula särtsu ja krevettidest kaunina.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar