Suvine varahommik on kindlalt paljude virkade ja lõokese-tüüpi inimeste maiuspala.Looduse ärkamine päikesekiirte kuldses voos on sisseahmimist väärt ja iga hetk on pisut ainulaadne. Kollane päevaliilia oma südamesoojust õhkava kellukaga kaardumas veskikivi kohal teo perekonna valvsa pilgu all. Punakasoranž moon, kopsakas õieke, esimene juba lahti. Männi rohekikkis kasvud jaanipäevaeelset kärpimist ootamas. Rukola roheline rivi ja esimesed punapõsksed maasikad kiviktaimlas,kuumaasika-metsmaasika väikesed õed. Valgeäärne võimukalt lilla petuunia küüdlemas päikesekiirte poole. Eks päikesejanu on kõigil, kontoris kükitajatel või kalendrist puhkuse piidlejatel.
Mina pole aga käbe lõokene, magan kaua ja hommikud algavad hilja. Aga seda pakub ka nauditav vabadus. Teed mõnusalt koorese tassi kohvi presskannus ja utsitad end üles.Hilise ärkamise vabastav võlu on ka edasilükatud hommikusöögis, mis salamisi kosutavaks lõunasöögiks kasvab. Kui meilid loetud ja suhtlusvõrgustike salapärasse piilutud, blogide uusi sissekandeid kiigatud. Ja kõige enne siiski karvased sõbrad toidetud. Siis hapukoorest kohevaks kerkiv omlett rikkalik singist ja seentest, tomatihapust ja roheline kõikvõimalikust värskest, mis aiamaal napsata juba,kuumale pannile hakkama. Või vahel on vastupandamatu isu poolvedela keedumuna järele, äge vürtsisoolane kilu rohelise sibulaga tahendamas haledat kõhtu ja meelt. Ja kui pole just taas see vastikuid värinaid tekitav hommik, kui nipsakas tööturutibi ülekohtuselt ülbab telefonis, teen meenutuse malevaaega, kui jalgpallirühma komandör Kuuse Erka tegi pruunist majapidamispaberist kelmika kelnerikrae ja uhkusega sai ette kantud ja teha aidatud Buchingami mune. Lihtsaim ja geniaalsem hommikuhurm. Ja kui kell suurt suve kuulutab ja viimane vihm valatud, saabuvadki need hommikud, kui kerge suvetopp üll paljajalu aiamaale silkad, et võileiva suuruseks kasvanud salatilehte noppida ja krapsakat rediseroosat harvendada, tillist, sibulast, petersellist rääkimata. Hea harjumus lapsepõlvest, lõikelaud peeneks hakitud maitserohelist täis, vabatahtlik õnnelik kohustus puistada maitsvale toidule. Või tõsine toekas amps, mustal leival eile praetud räim kontidest prii ja mari delikatessivarjuna kelmi mängimas.
Algamas on peagi suvekerge toitumine, aga enne tuleb veel jõuline jaanipäev üle elada.Mille järgi küll mul sel aastal mingitki isu pole.Et sääski toita ja külaelu mitmekihilisust nautida. Ei tänan.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar