Siiralt sügismosaiigist

Päevalillede päikseline kõrguv kollane on sügise märk. Oranži-kollakirjud kaunid kressid. Teised hilised suvelilled ja lojaalsed talulilled oma valges või lilla-roosakirjus või sügispruunides korallitoonides viskavad sel aastal päikesejanus üüratut pikkust aias. Amplitesse on pesa leidnud sügislillad kanarbikud. Tuulte ja vihmavoogude meelevald. Kolla-puna-pruunikirjute lehtede kuiv lend. Lõhnavad õunaämbrid ja täituvad seenekorvid. Vilets oa ja suvikõrvitsa saak. Loteriivõit värske lesta sabas. Sügise parimad lõhnad köögis, männiriisikate kupatamisaur või hapukapsaleeme hapukas isuäratav aroom. Sügis on kirevalt rikkalik ja mitmekülgne.

Kuna mul on mees kodus, saab rikkalikumalt valmistada head kodust toitu, mis rekkajuhi salvesti-dieedile on ju suurepärane külluslik vaheldus. Oleme mitmeid kordi seenel käinud. See seenenälg on nagu haigus, et männine mets üle tee kutsub endasse. Häid tunde tulusat jalutamist koos koeraga ja seenesaak mitmekesine ja korralik. Mitmeid sorti  mahedaid pilvikuid ja isuäratavaid puravikke, põnevaid kitsemampleid ja mõrkjaid männiriisikaid ning ahvatlevaid porgandiriisikaid. Punavaid pohli ja ülekasvanud vesiseid mustikaid. Eesti metsad on ikkagi rikkalikud. Seenelkäiguga on tööd kohe mitmeks heaks tunniks. Aga kõigepealt tähelepanelik puugikontroll. Üle pikkade aastate leidsime endalt mitmeid puuke, lootes muidugi mitte halbu tagajärgi. Kui on nii mitut erisorti seeni, on vaja ju järjest ette võtta ka sisse tegemine või hea õhturoa valmistamine. Olen tähele pannud, et sügiseti on ikka inimesed kimpus seenehoidiste retseptidega. Aga siingi ei maksa ju jalgratast leiutama hakata. Tasub välja mõelda, milliseid seeni tahate süüa ja siis marinaadi põhiretseptid valida. Enimlevinud magushapud marinaadid, kus on lisatud ka porgandirattaid ja sibulat või naturaalsed hoidistamisnipid, kus kupatatud seened hoidistatakse parajas soolvees ja säilivuseks lisatakse vaid veidi äädikat. Seente sissetegemisel võiks lähtuda põhireeglist: MAITSE JA MAITSESTA. Kui retseptis näpuga järge vedades lusikatäied üle lugeda, tasub ikka marinaadi kindlasti maitsta ja vajadusel midagi lisada. Nii tulevad valmishoidised ka veidi erinevad. Koju tasuks varuda vürtse ja pipart, nelki ja sinepiseemneid, veini ja valge veini äädikat, tillivarsi, peterselli, kuivatatud ürte ja mustsõstralehti, piprasegusid ja kaneeli, tavalisest äädikast ja soolast, suhkrust, sibulast, küüslaugust, porgandist rääkimata. 
Seeneroogades olen mina küll ehteestlaslik ja liigagi tavaline. Ikka kartulit ja kastet ja seenesuppe, mitte põnevaid pastasid või bruschettasid.  Aga kui pannile on vaja panna ja ära teha mitmeid kohe söödavaid seeni, siis tegin sibula, porgandi ja tomatiga pilvikuhautist. Porgandiriisikatest koorest kastet. Liivapuravikud šalottsibulatega või-õlisegus pannile. Väikesed ümarad terved šalottsibulad olid üldse selle seeneaasta toredad avastused marinaadi lisandiks. Ja üldsegi polnud tüütu neid väikseid mugulaid ükshaaval selle jaoks koorida. Taas tegin imehead hapukapsast hapukat liharikast, aga tõelise hea metsaseenemaitsega suppi, mille retsepti ka Buduaari jagasin. Milleks need retseptid siis õieti on, kindlasti mitte ühe korra tegemiseks. "Sügisene supp rikkaliku liha, hapukapsa ja metsaseenega". Lisades suppi vaid ka head kodumaist tomatit, mis nii head maitset kui värvi annab. Hoidisteriiulil on aga naturaalselt tehtud männiriisikaid ja pilvikuid, valge-veinimarinaadis kitsemampleid ja veiniseid pilvikuid, magushapus äädikamarinaadis männiriisikaid, omas mahlas häid puravikke. 

Lihtne lest, hea kodumaine kartul, külm koorene kaste kurgi, sibula ja tilliga ja suvikõrvitsaraguu on sügise alguse parim roog. Kui lestakilosid rohkem tasub purki panna ülejäägid marinaadtarrendis. Siiruviiruline seakülg pikalt sinepi-majoneesikatte all küpsenuna taas hea köögiviljase suvikõrvitsaraguuga lahterdudes populaarsesse kampaaniaasse "Sööme ära". Mina ei vigurda prantslasliku ratatoulle´ga kogu köögivilja eraldi passeerides, vaid panen pannile suvikõrvitsa juurde pannile nii sibula, porgandi kui kohustusliku küüslaugu, teinekord varieerides paprika, aedoa või tomatiga või praadimiskõlbulike seentega. Nii saab igal päeval eriroa ja söövad nii lapsed kui pereisa ja pannilt lõpeb enne, kui isud täis. Köögivilja kõrghooajal võiks mingulgi see olla pearoog ilma igasuguse nurinata. Hea avastus oli turult ostetud kalkunikints, krõbe ja taine, samas mitte liiga kuiv, heas koosluses porgandi ja sibula ja Vahemere ürtidega. Ja kui hapukapsakilo poolikult kapis, siis tasub tulele panna ka tõeline hää hapukapsasupp, vana hea klassika.  Juustune pizza, kus hakklihale lisasin nii sibulat, porgandit, küüslauku, mis selle hakklihasegu maitsvaks teeb, värvikad paprikad ja tomatid juustukihtide vahel krooniks. Et ikka väike meeldetuletus hea pizza õnnestumiseks, et veerand riivitud juustust kohe taignale ja siis muud katteained ja ülejäänud juust. Siis küpseb juust mõnusalt läbi kogu pizzakatte kohevaks ja pealt krõbedaks. 

Õunakookide magus lihtsus. Veinised õhtused nautimishetked hea brie juustu, mõrkjate roheliste oliividega, vürtsika chorizo, koduse külma kartuli, suurepärase singi või  sinepise ahjulihakildude, marineeritud kurgi, šalottsibula ratastega ja muud polegi vaja.

 Siiraid sügisesi mosaiike endas kandes läheb elu taas edasi. Millises suunas? Kas edasi või taas tagasi või tuttuutel ja avastamata radadel. Vahel on vaja ületada piire piinlikkust tundmata, vahel on vaja selja taha jätta rada, millest kipud kramplikult kinni hoidma, vahel on vaja lasta lendu lennukad mõtted ja hääbunud tunded, vahel on vaja teha kardinaalne kannapööre. Vürtsikat värvilist sügist kõigile!