Köögis on aeg ahjus küpsetavate pajaroogade käes, nädalas kord vähemalt peaks supikatla keema panema. Poest tasuks koju tuua paar kilo odrakruupi, et näiteks seakoodi ja rohke juurviljaga ahjupotis küpsetada. Kruubiga saab hea seenesupi ja võiks uut võtit moodsasse mulgiputru otsida. Pühade järel aga toituks meelsasti päevade kaupa punavast peedist. Hea supi keetmine võtab küll aega, aga kui 5 l pott esmaspäeval tulele panna, jätkub nädala jooksul head liharikast punavat maitsvat suppi nii mitmekski lõunakorraks, sest soojendamisel läheb supp aina paremaks.
1,2kg searaguu konte, 400g keedetud kooritud peeti, 1 suur sibul, 1 suur porgand, õli, 4 kartulit, ketšupit, letšot või kodust tomati-sibulahoidist, paar sortsu valge veini äädikat, veidi kurgi marinaadi, 3 küüslauku, peotäis naturaalselt hoidistatud männiriisikaid, peterselli, 1 loorberileht, 4 vürtsitera, piprasegu, kiluvürtsi, soola, suhkrut, vett
Searaguu kondid sobivad hea supi keetmiseks suurepäraselt. Ma poes tavaliselt uurin ja valin veidi pakki hoolikamalt, et kas liha ikka kontide küljes on, 5 l poti jaoks on veidi üle kilone pakk täiesti paras. Pane seakondid potti ja kalla peale külm vesi, nii et kondid on veega kaetud. Eemalda vahukulbiga hoolikalt vaht, see võtab veidi aega, kui enam halle vahutorte näha pole, lisa veidi soola, vürtsiterad ja pudista loorberileht väiksemaks. Loorberiga ei maksa kindlasti liialdada, piisab vähesest ja loorber annab juba õige hea maitse supile või lihale või kastmele. Koori ja tükelda sibul ja porgand, kuumuta pannil veidi õli, keeruta kiirelt sibula-porgandisegu läbi, et sibul jääb endiselt kenaks heledaks. Lisa supile ja lase searaguukontidel rahus tunnike või paar keeda. Koori vahepeal kartulid, lõika keskmise surusega kuubikuteks. Riivi keedetud peet. Lihtsam on kasutada keedetud peeti, aga võib kasutada ka toorest peeti, siis tuleb peet lihtsalt lisada suppi üsna alguses. Aga peedi punase värvi säilitamiseks kehtivad samad nipid ikka. Kuumuta pannil veidi õli, kalla riivitud peedi kausitäis pannile, liiguta vaikselt, lisa veidi valge veini äädikat, sega hulka ka ketšupit, kui on poolikuid koduseid tomati-sibulahoidiseid või poe letšot, sobivad need nüüd suurepäraselt ära kasutada. Mul oligi niisugune mõnusalt vürtsine paprikane letšo nõukaaja mekiga. Kuna mul tomatipastat pea kunagi köögis ei ole, panen ma alati olemasolevat ketšupit ja ajab ka asja ära. Seda kogust ma ei oskagi öelda, kokku ehk 2-3dl kindlasti. Lisa peedi tomatine segu supile ja ka kartulid, lase vaiksel tulel veidi keeda. Kui liha kontidelt lahti lööb, tõsta kondid supist välja, jahuta veidi ja eemalda liha näiteks kahvli abil kontidelt ja tõsta supipotti tagasi. Haki peotäis naturaaselt hoidistatud koduseid metsaseeni. Männiriisikad, mis on peale kupatamist parajas soolvees sortsu äädikaga purki pandud, sobivad hästi. Maitse ja maitsesta julgelt piprasegu, kiluvürtsi ja soolaga. Purusta või suru laia noaga küüslauguküüned katki ja haki peeneks, lisa supile, samuti sügavkülmast hea maitseroheline, näiteks petersell. Nüüd timmi veel maitset, võib näiteks kurgi marinaadi sortsu lisada, kui tundub, et kerget hapusust on vähe, veidi võib suhkruga tasakaalustada. Punav peet on loomult ka magusapoolne, et supp jääks mõnusalt vürtsikas, samas tomatine ja peedi mahedalt magusa maitsega, seened teevad supi põnevamaks. Koguaeg ei pea klassika nii igav olema. Keetsin just mõned päevad tagasi viimased süldikausid ümber, kuigi pühadest viimase järelejäänud kausi võib alati ka heale supilaarile lisada. Kõik hea ja omatehtud tuleb ära kasutada. Supi head maitsed lähevad seismisel aina paremaks. Hea taldrikutäis kuuma suppi teeb talvisel päeval ainult head.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar