Talve karm puudutus päevades nõuab köögis valmistamiseks ikka sooja ja toitvat, kuuma ja ehk ka vürtsikat.Massöör soovitas unustada külmad salatid ja jääkuubikutest pungil joogid. Kuna seiklesin mõned päevad tagasi pealinnas ja lõunatasin Rutiga Mmuahi hubases kohvikus kaubamaja 0 korrusel ja sümpaatsena tundus üks seentest ja kanast rikas quiche, siis selle armsa kokkusaamise märgiks ja et Ruti on üks mu lojaalsemaid blogi fänne ja proovis ja kiitis ka mu võrratut vürtsikilusalatit, tegin ma ühe mõnusa prantsuspärase piruka. Tahtmine oli küll pirukas hästi seenene teha, aga poeg arvas, et võiksin ka midagi muud pirukasse panna. Nii tegin tavapärase põhja:
200 g margariini, 3dl jahu, 2 spl vett
Eelküpsetasin põhja 220kraadi juures tsipa üle kümne minuti, samal ajal kuumutasin pannil sinki, sibulat ja šampinjone, mida rikastasin veel vähese tomati punasega, kloppisin kolm muna kohvikoorega vedelaks ja riivisin juustutupsu, kõik see küpses kenasti veidi üle 30minuti. Võibolla sai isegi liigselt kuldpruun, aga sisu maitses hästi ja sobis ka tänaseks laupäevaseks lohutuseks.
Ja siis isutad taas millegi hea järele, aga lõpuks teed ju ikkagi seda, mida kapist leida on. Viimasel ajal on toidublogijatest paljudes väljaannetes juttu ja üsna hiljuti sai toidutare blogist veidi kummastavat artiklit lugeda teemal "Mis Sa täna süüa teed?", nagu oleks see mingi paranoia ja mingi kohutav dilemma, et käid päevläbi ringi ja siis pead veel läbirääkimisi perega jne.jne.See artikkel oli üsna skisofreeniline ja tundus nii pastakast väljaimetuna, et jube.
"Oma Maitse" värskes numbris on sümpaatne lugu blogijast Mari-Liisist, kes muuhulgas tunnistab, et tõuke kokkama hakkamiseks annab ikka tooraine. Olen sama meelt. Käime ju poes teatud intervalliga ja ostame kokku meelepärast, soodsat või midagi põnevat ja uut, mille peale oleme lihtsalt sattunud. Teinekord teen üksi kodus olles mingi suussulava salati täiesti x komponentidest, mida kapist või riiulitelt leian. Tuunikala-tatra salat oli üks niisuguseid.Ja üheski retseptis ei aja ma kunagi näpuga järge, vaid ahmin möödaminnes lihtsalt ideid.Kindlasti soovitan retseptis tuhnimist noorele, algajale kokale. Ja lausa ained välja kirjutada ja poest niimoodi mõne hea koogi või salati toiduained ostagi. Nii see kogemus tulebki kuni kohmakast kokkamisest võib saada kirg, milleta elada ei saa.
Blogisse sissekandeid kirjutades teinekord mõtlen, et keda küll huvitab mu jälle tehtud kanaroog, aga eks igal ühel on oma väljakujunenud lemmikud ja sagedamini esinev toiduaine kapis. Mul on selleks kindlalt kana. Nii tegin peale piruka valmistamist eile ka kopsaka kana ahjus. Panin kuuma puljongisse maitsenüansside eripära luues tomatit, seeni, porgandit küüslaugule ja sibulale lisaks ja kana valmides tegin piimajahu ja toorjuustuga segades kastme, toitva ja kooreselt sametise. Kõrvale keedukartul ja kaunistamisega püüdsin siis silma paista ja eputada, mida see kiivi roheline särts tomatisektorite ja sibula kibedate ribade vahel muud tähendas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar