Ma olen muidu üsna sõnakuulmatu "tüdruk", aga kuna jätkan oma tervise turgutamise rada, siis võtsin jätkuvalt kuulda massöör Sirje soovitust just praegu tõsiselt tõelisel talvel süüa herneid, odrakruupi ja ube. Ja nii sai see põldoa pakk poest ära toodudki. Mõni keedab võibolla iga reedese sauna õlle juurde neid ube, aga minu kohtumine põldoaga niisugusel kujul oli esmakordne, vat sulle siis köögikirelist.
Kuna eile oli selle talve seni kõige tigedam ilm. Niisugust teravat tuisku, mis tegi valu nii näole kui soojade jopede või Maru kootud karvaste käpikute alla. Selliseid valle ja tõrksaid tuisumägesid polnud ma enne pidanud lahti kaevama. Hakka või lumelinna hoovi ehitama. Kui isegi Kati-Saara Vasar-Murutar kurdab facebookis, et see lumi tekitab abitut ähmi, muidu ju nii vintske mutt. Et siis kulukski ära üks kuum tummine roog, mis aitab neid vintsutusi leevendada.
Muidugi kõigepealt tuleb küdema panna ahi. Sest seda pööraselt põnevat põldoarooga tegin taas muhedas malmpotis ja ürgvanas leivaküpsetusahjus. Enne panin põldoad vette liguma. Ei lugenud ma tunde ja ega nad jõudnud seal rohkem kui ahjukütmise aja olla, umbes kaks tundi, aga kindlasti soovitavad targad retseptide autorid leotada neid kindlasti vähemalt neli tundi ja miks mitte ka üleöö. Panin malmpotti terve kilose koti searaguukonte, pigistasin põldoad veest kuivaks, raputasin kotist silma järgi odrakruupi, lõikasin pooleks ühe kullakarvalise sibula koos koorega ja paraja pontsaka porgandi. Maitsestasin piprasegu, meresoola, kiluvürtsi ja loorberiga,küüslaugu küüned torkasin liha vahele, valasin üle kuuma veega. Ja ahju. Ja siis hakkavad peagi mõnusad lõhnad tulema. Lõpptulemuseni läheb siiski mitu, mitu head tundi, aga oad on lõpuks pehmed ja mõnusalt oajahused ja sobivad kruubi ja porgandiga ja see küps liha lihtsalt sulas suus. Esimest korda tundsin elektriahju ja puuküttega ahju küpsetustulemuse erinevust. Kahjuks ei oska ma veel eriti ajastada kütmist, sest keskööl maiustada on ka nagu niru ja samuti pole ma veel pihta saanud malmpoti kasutuskääridele, kuna toit juba üsna ruttu mustas malmpotis mustaks tõmbub. Aga ma luban olla edaspidi arenemisvõimelisem ja jagada ka seda teiega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar