Maitsetega mängides

Kevadine ilm on salakaval. Päikese kuumav pai ajab pea segamini, nagu armunul, otsid kapist heleda suvejope ja kaela sätid roosakirju siidisalli. Ja siis pole vaja pikalt tagajärgi oodata.Kriipiv kurguvalu,tüütu kõditus kurgus öösel, tatist paks pea ja kiuslikud tuulevillid huultel.Hea, et enne haigeks jäämist jõudsin korra linnatiiru teha. Bestselleris särava sõbraga einestada,püreesupp röstitud paprikaga oli tomatine ja kirglikult krehvtine ja piimakohv kerge ja nauditav. Kevadiselt trendikas punavate maasikatega tass sõbrale tagantjärgi sünnipäevakingiks mulle endagi jaoks armas ja südamlik. Veidike kurb oli, et olin tulnud valel päeval, sest just järgmisel päeval oli seal minu õpetaja-juhendaja Reet Made uue raamatu esitlus.

Kuna siis kevadine külmetus on mu mitmeks heaks päevaks oma võimusse haaranud, siis köögis olen üritanud kosutada end ikka kuuma supiga. Lõhesupp pakub alati palju variante tegemiseks ja pliiti ees ei pea tunde seisma. Panin keema lõhe supikogu, lisasin sibulat ja porgandit, sügavkülmast leidsin juurviljasegu, kus oli ka mõni rõõmus kapsaline sees ja roheline aeduba. Kartulit, ohtralt tilli-peterselli, aiamaalt murulauku ja küüslauku kah. Sidruniviilude hapukus serveerimisel oli spetsiaalselt tervitamaks mu valutavat kurku.

Kanasupist kui juudi penitsiliinist on juttu palju. Nii leidsin ka kana supikogu sügavkülmast. Tavaliselt ostan ikka terve kana ja tükeldan ja fileerin ise. Nii on ikka kõige soodsam. Ja tegin niisuguse täiesti tavalise värvilise juurviljasupi, kõrvale haukasin tera-timmu mahedat koorikleiba, millele panin palju murulauku, sibula punaseid siirusid ja küüslaugu kibedat. Et tervis tulgu!!!:)

Kui mu spordipoiss ka nädalavahetuseks korraks koju tuli oli vaja teha midagi kiirelt, aga head. Koorene kanapasta valmib kiiresti. Kaks kanafileed lõikasin tükkideks, praadisin kuumas õlis pannil, lisasin šampinjone,paar kopsakat küüslauku hakkisin üsna peeneks, sortsu kohvikoort ja pool pakki seenemaitselist toorjuustu. Kurnasin sarvekesed ja segasin koorese kastme hulka, peotäis rohevat naati ja murulauku krooniks. Kiirelt valmiv mõnus toit.:)

Pühapäeva aga veetsin tütrega, kes korra maale sõitis. Mõtlesin teda üllatada maitsva makrase salatiga, mis tehtud sarnases võtmes, nagu eelmises sissekandes kanafileega ja kevadiste käepäraste maitsetega mängides. Vaja läks mõni külm keedetud kartul, 2 punavat tomatit, pool värsket pikka kurki, pakk makrat, 3 keedumuna, krõbedaid saiakrutoone, naati ja murulauku ja salatikastmeks küüslaugust mõnusat majoneesi-hapukooresegu. Vaba käega ladusin kõik suurtele rõõmsalillelistele taldrikutele, variandid on tohutud, valad kastmega üle, maitsestad meelepäraselt ja söö ning naudi.

Nautisime head toitu, vaatasime meeldetuletuseks südamlikku "Marley ja mina", elasime hoogsalt kaasa "Lauludele tähtedega" ja rääkisime sajast asjast korraga ja läbisegi, sest nii on ju ikka, kui ema ja tütar harva kohtuvad. Aga maiustasime siiski ka ja see maius on esimesel pildil lepatriinudega köögirätiku all peidus. Aga sellest tuleb uus lugu.