Eile keskööl tulime äikesejärgselt ülimeeldivalt kontserdilt Padise kloostrist. "Mahavok" kodukandis, siiras ja suurepärane. Pikem jutt mu teises blogis - Pohlaparadiisis. Aga kuna mu sõbrannal puhkuse viimased päevad, minul jätkuv vabadus ja mu mehel sünnipäev, mida ta küll kaugel Saksamaal tähistas, lohutades end sadama kõrtsis korraliku lihaprae,kartuli,kaunoa rohelise ja vahuse õllega, vahelduseks piinavale purgitoidule, siis meie otsustasime teha väikse veini, suutäie soolast ja põsetäie magusat. Kõikide tähtpäevade tähistuseks! Ja kuna me sõbrannaga oleme suured kokakunsti nautlejad, tunnistas ta äkki sosinal, et ma ei tea, kas ma olen imelik, aga ma võin sellest kabatšokist ennast lõhki süüa. Pahvatasin naerma, sest mida ma siin igal päeval ohin. Söö või lõhki. Nii tegin ühel päeval koriandrist rikka kana juurde paneeritud kabatšoki viile. Kana sai kaetud nii jahvatatud kuivatatud koriandri kui värskega ja rikkalikult, kohe korralikult küüslauguga. Poja rõõmuks keetsin basmiti riisi, kuna kartulit lihtsalt polnud. Mõnus külm kaste ka, kui on krõbedaks küpsenud kana, siis on niisugune küüslaugust ja maitseainetest tõhus külm kaste nagu täpp i-le.Ja ma ei suutnud kuidagi lõpetada mahedate krõmpsude muna-jahu paneeringus suvikõrvitsate söömist...Mmmm...
Aga sõbrannaga ka kabatšoki teemal ühist keelt omades, sõime siis tükk aega peale keskööd mõnusa ampsu kohupiimakreemist korvikest maasikatega ja puha, Balti jaama lähedal kondiitripoes maksis ainult 8eeku tk. Ja just paras lõpetama muljeterohket ööd ja ei nõua hommikuse järelejäänud mõru kohvimusta tilka, kui mõnest assortiikarbist šokolaadikommi veerandi suudan suhu poetada.
Aga tänaseks planeeritud suur suvikõrvitsate marineerimine oli väga mõnus. Purgid puhtaks, marinaad keema, aiamaalt maheroheliste õisikutega tillivarred, peotäis vürtsikalt vägevat koriandrit, aiast mustsõstra- ja kirsilehti ja Balti jaama ostukeskusest 7eeku eest ostetud rabav pakk sinepiseemnetest,mädarõikast, pipardest,vürtsidest, loorberist jms.Kuna sõbranna poetas mulle kotitäie ka kurki, siis esimene potitäis kulus kurkidele ja ülejäänud kabatšokile. Mina ei mõõda ega arvesta, kuigi oma vanad nõukaaegsed retseptiräbalad tirisin lauale, et pilguga vilksata. Ikka maitsed maitsemeeltega ja õige perenaine tunneb ära täpselt, kuidas just paras on.
Vahepeal paralleelselt tegelesin mitme kirjatööga, kui taipasin ahju pista siis sõbranna suvikõrvitsa soovituse. Lõikasin kabatšoki pooleks pikuti, õõnestasin veidi pehmet sisu välja, selle sõin marineerimisprotsessis vaikselt ära, ajab ju hästi vett välja ja maitseb ka muhedalt. Hakkisin tomatit ja küüslauku ja maitsestasin soola ja pipraseguga ja jätsin mitmeks tunniks maitsestuma. Enne ahjupanekut tükeldasin veidi suitsusinki, katsin majoneesiga ja tükeldasin mahedat brie juustu kreeka pähkliga peale. Ahjus oli algul 30min keskmise kuumusega, siis lasin sutsu veel. Maitsestama peab tugevalt ja peale võib riivida kõikvõimalikke juustusid rohkem, mina unustasin, nii oli suus mõnus brie küspenud koorik, põhjas pisut vesine suvikõrvits ja vahepeal hea mahlane soolakas täidis, kõrvale suupärane külmkapi jäises pärlenduses Merlot Rose. Lisandiks sutsu täna purki tehtut ja sibula-tomati salat rikkalikku rohelisega. Ja nautisin uhkes üksinduses. Jube hea, mine või lolliks!:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar