Vabad päevad ei kesta lõputult, nii isadepäeva torti ma ei teinud ja isa kallistamine seisab alles homme ees. Aga täna jõllas kööginurgast mind kurb kõrvits ja taas tuli ette võtta kõrvitsategu.Kuna äädikapudel sai kohe tühjaks, pidin salati tegemiseks otsima kapist välja veiniäädika ja abiks võtma lausa ühe chardonnay.Kuigi olen kuulnud, et tehakse kõrvitsa salatit nii õunamahla kui punase sõstra mahlaga, siis maitsenud ma siiski niisugust salatit pole. Ja veiniäädikas ei andnud kuidagi seda õiget magushaput salati mekki välja. Täna lisasin ka piparkoogimaitseainet, sest mul polnud enam toorest ingverit ja peoga punavaid pohlasid, mis ikka veel koridoris riiulis seisid. Loodan, et tulemus perele maitseb.
Täna oli toas pliidikuumuse ees askeldades seda jõuluhõngu veel, kuigi lumesodi oli kuhilas poriga mestis ja õuest seda tunnet kuidagi ei saanud tulla. Küll aga hiljuti meie keskuse poes käies, tuli isu hapukapsa järele. Nii ostsingi ühe purgi varuks riiulile. Ja kui oleme ikka harjunud seda mõnusalt haput kapsast pigem sealiha juures maiustama, tegin täna mina hoopiski nii.
Ajasin panni kuumaks, lisasin pool purki praekapsast, kui juba mõnusalt särises ja hapukat lõhna kööki tulvas, lisasin ühe kanakoiva tükid. See siis sellest reedesest kana-kõrvitsa ahjuroast ja lõpuks veel pisut keedetud kartulit. Segasin hoogsalt ja lasin kuumust kapsaga üles kütta. Siis suskasin veidi siidrit ja serveerisin nõksa aja pärast pohlamammude ja värskelt tehtud kõrvitsa-pohlasalatiga.Ja maitses tõeliselt hea.Pikantselt hapukad pohlad läksid krõps ja krõps hamba all katki ja täiendasid siidrist magusat kapsa maitset. Ja mõttes juba jõuluplaane tehes, minu pärast võib seegi püha juba peagi tulla.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar