Ometigi otsustasin siis kõrvitsaga seda müüti purustada ja teda kuumas hõrgus roas kasutada. Panin ahjupotti kanakoivad, tükeldasin kaks porgandit, ühe keksmise sibula ja kelmika küüslauguküüne, paar ponksi tomatit ja suure kuldse kääru kõrvitsat. Maitsestasin piprasegu ja soolaga, basiilikut laenasin pitsamaitseainest ja koriandrit,muskaatpähklit,ingverit,nelki, kardemoni,rosmariini oma selle nädala kuumast sõbrast, kiluvürtsist.Kana küpses päikeseliseks kõrvitsa kaisus ja maitses sametiselt suussulavana ja tummine tomati mekk tegi toidu tõhusaks. Sõime kartuli ja hapukooretupsuga, sest ootamatult mahasadanud lumi nullis mu poodimineku plaani ja eks päevane kõrvitsategu röövis ka mitmeid tunde. Peene parmesaniga üle küpsetada proovin ehk järgmisel korral. Nautige lumist õhtut ja keetke kõrvitsateo kõrvalt väärikaid vürtse näpates mõnest veiniriiulile seisma jäänud cabernest sisemist tulukest süütav ja soojaandev hõõgvein kokku. Kuigi ma ise pole väga selle kuuma talvise populaarse joogi fänn, tuli niisugune lustlikult tagajalgadel tuiav mõte.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar