Hapukapsasupp searaguu, varsselleri ja kartulipudruga

Nädala alguses on hea idee ka üks suur potitäis head suppi keeta. Hapukapsasupp, mis valmib peaaegu ise ja mis soojendamisel läheb aina paremaks. Minu lapsepõlves keedeti seda millegipärast pühapäeviti ja eelmisel päeval valmistati kartulipuder. Suppi keedeti hea kõhualuse sealiha tükiga, mis tõsteti supist välja vaagnale jahtuma ja lõigati viiludeks, kõrvale pakuti maitsvat rukkileiba ja kanget sinepit. Kartulipudru keedeti tahkem, lisades vahel ka kruupe. Tänases päevas keedan mina väärt kraami veidi teisiti.

1 kg hapukapsast (porgandiga), 1 kg searaguud, 1 sibul, paar küüslauguküünt, jupp varssellerit, 1 loorberileht, vürtse, maitserohelist, soola, suhkrut, piprasegu, valge veiniäädikat

Pane hapukapsas koos searaguu kontidega 5l potti külma veega keema. Lisa kohe tükeldatud sibul ja maitseained. Kapsa happelisus ei lase lihal vahtu üldse tekkida, nii pole ka midagi riisuda. Lase madalal kuumusel mitu head tundi supil keeda. Kui liha lööb kontidelt lahti, nopi lihakondid kaussi jahtuma ja eemalda kahvli abil liha kontidelt ja pane suppi tagasi. Nüüd timmi maitset. Lisa purustatud küüslauk, maitseroheline, tasakaalusta suhkruga, lisa sorts valge veiniäädikat vajadusel, kui hapu maitse on kokku keenud. Sibula ja soovi korral tükeldatud porgandi võib ka kuumas õlis passeerida, supp jääb siis kuldse, värvikama jumega. Serveeri külma kartulipudruga, mina valmistan kartulipudru tekstuurilt pehme, lisades tambitud kartulile kuuma piima ja rohkelt võid, maitseaineid ja vahel ka toorest purustatud küüslauku.

Mitmeid aastaid tagasi oli mu tütrel külas vahetusõpilane Hollandist. Kui me enamus ajast asjatasime linnakodus, siis korraks tulime ka maale, kus olime nö kohad vahetunud ja ema-isa olidki omal moel head hapukapsasuppi keetnud. Kartulipudru oli kausiga lauale tõstetud. Sophie hakkas suppi sööma nii, et murdis saiast tükke ja kastis hapukapsavedelikku ja nii ta seda suppi manustas. Kuni märkas, mismoodi meie sööme, et ikka lusikaga kapsast, leent ja ka kartulipudru süües, rääkimata mõnusast sinepisest lihaleivast juurde. Siis proovis Sophie ka hapukapsasuppi kartulipudruga süüa ja see maitses talle väga. Ja kui tütar Hollandisse vastu visiidile läks, kinkisime Sophie emale raamatu Eesti köögist ja Sophie nõudis, et ema teeks sealgi niisugust hapukapsasuppi, nagu Eestis sõi.  Hoiame siis traditsioonid ausalt elus!