Kevadroheline salat praetud lõhe, krevettide ja pošeeritud munaga

Päike paitab täna kuidagi eriliselt soojalt põski. Kuigi lumehanged on veel poolde põlve ja jääkonarused hoiavad käies ettevaatlikuna, laulavad linnud nii kevadiselt, nagu oleks neil parema lauluhääle peale välja kuulutatud võistlus. Blogis on taas vaikus olnud. Eesti aastapäeva suurelt plaanitud peolauast ei tulnud tütre haigestumise tõttu midagi välja. Tema ravis end linnas ja meie maal meelitasime end lihtsa ahjuliha, kartuli, seenesalati ja halvaase vaarikarikka küpsisetordiga.  Ja eks muidu on tehtud täiesti tavalisi toite, millest siin blogis juba niigi juttu olnud, et käsi ei kipu enam fotoaparaadi järele haarama üldse mitte. Ja kas kirjutada kiiksuga säästukoka sõrmede lakkumisest, kui otse pannilt tulnud tulikuum kotlett leivakäärul või sulama paneb või kuidas mees mind üllatas peale pisikest pahandust ja pahameeletormi karbikese krevettidega, kui palusin, et too midagi head. Ei mäletagi, et oleksin nii palju heameelest heldinud. Olgu öeldud, et tavaliselt ta neid osta ei tihka. Ja krevetikarbiga maiustamine on mu üksildaste päevade meelane eralõbu. Või teha lugu sellest, kuidas keeta maitsestatud ahjukanajääkidest head suppi. Seda ju iseenesest isegi võiks, sest blogi tagatoas statistikat uurides, on see üks levinumaid otsisõnu (väikseks vihjeks, keeda ahjukana kondijääke pikalt, lisa meelevaldselt nii juurvilju kui pastat näiteks ja riivi peale ohtralt parmesani või meie kodumaist fortet). Kirjutada mõnest lihtsast, juhuslikust söögikoha elamusest, näiteks kinost tulles üllatuslik supi- ja pizzabuffee Basiilikus, kus väga sõbralikud teenindajaneiud, aus supivalik (šampinjoni püreesupp peekoniga, koorene lõhesupp ja veiselihasupp chilli ja paprikaga), värske salat, ciabatta, kuklid ja 3 erinevat määrdevõid, küll juustu ja küüslaugu kui ka ricottaga ja mõnusad pizzad kana, ananassi, singi, hakkliha ja erinevate juustudega. Maitsev ja meeldiv elamus. Ja vastupidine negatiivne just teenindusepoolne käik Pärnus Kaubamajaka ühes kohvikus, mis poodide vahel, vaatan, kas leian ka selle koha nime. Kui me Pärnus Terviseparadiisis lõõgastumas käime ja Pärnu põnevate poodide peal shoppamas (no Pärnus on lihtsalt teistsugune kaubavalik), siis külastame lihtsaid kohti, nagu Härma Grill või tõesti jalgujääv kohvik kaubanduses, mis iseenesest ei pretendeerigi aasta toidukoha tiitlile(nagu näiteks Supelsaksad) ja mina siin originaalsusele. Aga kui olime juba tahvlilt toidud välja valinud, kõlasid nad ahvatlevalt: konjakiga üle valatud grillmaks seentega ja grillitud sealiha seenekastmes, siis blondiin, napis seelikus teenindajanna oli nii upsakas, et söögiisu kadus ära. Ta oleks sobinud suurepäraselt ehk mõnda stripibaari toru ümber väänlema, aga mitte kaubanduskeskuse lihtsasse kohvikusse, kus vaevalt, et keegi sigareid süüdates maailmaasjadest selle neidisega targalt arutleda tahaks. No googeldades usun, et selle koha nimi on Bravo. Toit oli aus ja nurisemiseks põhjust ei andnud, portsud suured, maks ja liha maitsekas ja salatite hulgas ka vitamiinirikkad idud. Või analüüsida seda, miks ma lihavõttelauda ei tee ja juba mitmeid aastaid mune enam ei värvi. Aga kui kellegil veel suur munauputus, siis tegin hiljuti üht mõnusat munasalatit, pildile jäi küll püüdmata, aga väga lihtne.

Munasalat varsselleriga: 5 keedetud muna, jupp varssellerit, peotäis marineeritud seeni, veerand pikka värsket kurki, 1 väike sibul, majoneesi, soola, pipart

Haki varsseller, seened, kurk, sibul väikseks, riivi munad, sega majoneesiga, maitsesta soola ja pipraga. Hea lihase prae lisand. Varsseller annab i-le täpi selles sametises munasalatis.

Aga, et oma heldimuse hetke krevetikarp raisku ei läheks, tegin mõnusa sooja salati kevadrohelisel salatipadjal, kus domineeris minu suur lemmik rukola. Näpud juba sügelevad, kui igatsevaid pilke lumesvammi all veel puhkavale aiamaale päevas heidan. Lihtne, mõnus salat enese hellitajatele, kellel mehed kaugel ja lapsed kodunt eemal.

Paar peotäit salatimixi, veidi värske kurgi rattaid, mõned kirsstomatid, 1 muna, mõned kividega rohelised oliivid, 70g lõhet,veidi võid, 200g krevette soolvees, veidi porru rohelisi rattaid, natuke varsselleri seibe, majoneesi, kreveti soolvett

Kuumuta pannil või ja lase samal ajal potis vesi keema. Lõika lõhe koos nahaga tükkideks ja prae kuumas võis, maitsesta soola ja pipraseguga. Lisa keevasse vette veidi soola ja veiniäädikat. Löö muna lahti tassi ja libista keevasse vette, upita vahukulbiga, algul tundub, et kõik on nii nässus kui veel olla saab. Pole aga hullu, mõne minutiga vormib siiski kena upumuna. Puista rohelisele salatipadjale ringjalt värske kurgi viilud ja tomati poolikud. Aseta keskele soojad lõhetükid, nende kukile upumuna, puista veidi porrurattaid, selleri seibe, rohelisi oliive ja tühjenda kogu krevetikarp. Kui majonees juhtub paks olema, nagu mul üks topsis olev provansaal oli, siis vedelda veidi kreveti merese maitsese soolveega. Ja polegi muud vaja, vala salat kastmega üle, naudi kõrvale külmapärlenduses head pinot grigio´t ja otsi netist näiteks kuulamiseks: Curly Stringsi meeleolukas "Üle ilma" või Agnetha Fältskogi "When you really loved someone", sest kui Sa armastad, on Sul kõik olemas.