Selge hernesupp seajalgadega

Hernesuppi võiks aastaringi keeta, mitte ainult vastlapäeval. Mulle meeldib selge puljongiga supp, kus herned löövad kestadest lahti. Niisuguse supi saab, kui kasutada lihvimata rohelist kuivatatud hernest. Hea ja selge leeme aga saab kenasti toorestest seajalgadest.

2 seajalga, vett, 1 loorberileht, pipra- ja vürtsiterasid, piprasegu, meresoola, ürte,  Chicken & Steak veski maitseaine, 2-3dl rohelisi lihvimata koorimata herneid, õli, 1 suur sibul, 1 keskmine porgand, veidi suvikõrvitsat, 2-3 kartulit, 2-3 küüslauku, tilli, peterselli

Pane seajalad külma veega keema, riisu vaht. Ma kunagi ei nimeta vee liitrite arvu. Keegi pole muidugi küsinud ka. Aga reegel on ikka nii, et vett tuleb panna nii palju, et liha tooraine oleks veega kaetud. Kui vaht riisutud, lisa loorberileht, vürtsi- ja pipraterad, soola, soovi korral lisa mõned koorega väiksed sibulad, küüslaugud. Lase madalal kuumusel 2 tundi keeda. Samal ajal, kui paned seajalad keema, pane herned kaussi ja vala vesi peale. Kui seajalad on paar tundi keenud, lisagi herned, leotusvesi kalla muidugi ära. Haki sibul, kuumuta pannil veidi õli, passeeri sibulat, lisa ka juurvilja noaga tõmmatud porgandi ja suvikõrvitsa laastud, jahvata veidi Chicken & Steaki veskist maitseaineid kuumale pannile ja keeruta kõik läbi, lisa supisse. Et pann puhtaks saada, võib puljongiga lihtsalt panni loputada. Lase vaiksel tulel mõnusal hernesupil podiseda. Kui hernes juba pehmeneb, lisa kartul, ürte veel, tilli, peterselli. Maitsesta vajadusel, viimistle maitset. Purusta paras ports küüslauku. Hernesupp on taas niisugune supp, mis nõuab lausa rohkelt küüslauku ja ikka supi tegemise lõpus. Kui hernes on peaaegu pehme, lisa küüslauk ja keera kuumus välja ja lase maitsetel tõmmata paarkümmend minutit. Serveerimisel tõsta seajalad eraldi taldrikule, paku kõrvale head kanget kodumaist sinepit, seemnetega rukkileiba. Soovi korral võib muidugi kenasti seajala lihava, mõnusalt kleepuva kamaramassi suppi hakkida. Aga võib ka eraldi kõike nautida. Mina panin kuuma võdisevat seajala nahka (ma ei tea, kas see on õige väljend) sinepiga teraleivale ja ampsasin kuuma maitsva supi juurde. Nii hea oli. Enamasti lisan ma ka sellele supile kaalikat, aga mul seekord lihtsalt ei olnud ja panin hoopis mahedat suvikõrvitsat. Supp oligi selge ja mahe ja hernene. Homme on kindlasti veel parem.