Granaatõunaseemnetega kirev krevetisalat

Mida teil on vaja heaks enesetundeks!? Ehedaid emotsioone ja häid kaaslasi. Või meelepärast maitsvat toitu ja meeleolu loomiseks head veini!? Et supipostitustega mitte blogi ära lämmatada on seekordne postitus hoopiski värvikirev maitsev ja tervislik salat, mis minus just hea enesetunde loob. Kui on ajamaha võtmise aeg ja enda hellitamise hetk, ei torma ma pagaripoodi vahukooreste vastlakuklite järele, vaid haaran poeriiulilt küpseid avokaadosid, krevette soolvees, värsket kurki, mingit head puuvilja. Kodus on juba lihtne. Munad 6ks minutiks keema. Samal ajal laon valitud taldrikule avokaado pehmet sisu, värske kurgi seibe, punase sibula hakin suure tükilisena, poolitan punapõskse õuna ja viilutan kenadeks viiludeks. Roheliste oliivide pesas oli seekord sinihallitusjuust. Lisan peoga krevette, jättes soolvee alles. Poolitan granaatõuna ja koputan kirkalt punavad, mahlased seemned taldrikule. Aga pehme muna sättimisega jään jänni, ei taha seda pehmet kollast siidjat sisu kaotada kuidagi, aga pildiklõpsu nagu oleks vaja. Eks see on üks paras mängimine. Aga see pole ju mingi elu eesmärk. Ma ei tee seda salatit müügiks ega saada fotot kuhugi konkursile. Ma tahan, et mul endal oleks hea ja salat maitseks hästi. Kui ma suppe maitsestan korralikult ja viimistlen veel üsna tõsiselt arutledes endaga, et mis veel puudu. Siis oma hea enesetunde krevetisalatit tavaliselt ma ei maitsestagi. Milleks selle üleliigse soolaga vererõhku veel tõsta, kui on niigi maitsev, naturaalne ja ülihea. Lahjast majoneesist kastme segan ma kokku eraldi väiksesse klaasi, kasutades krevettide soolvett veidi. Rohelist salatipõhja ma talvekuul sellele salatile momendil ei igatse. Ja valitud  Pinot Grigio peab olema parajalt külm. Ja küünlaid peab ka küünlakuul jätkuma. Kena kollast võbelevat leeki ja kaitset lähedastele ja häid mõtteid. Ja muusikat, mis seob ja kõnetab.


Aga kui tänasesse ilmahetke tulla, siis Harjumaal sajab juba mitmeid tunde kena tihedat lund. Ja mis seal ikka, supipott taas tulele. Järgmine postitus tuleb punase oa supist suitsuribiga. Aga vastlapäevaks valmistudes varusin eile poest ka seasabasid- ja jalgu, kuivatatud põldube ja rohelisi lihvimata herneid, et ehk peagi paistab, mida head neist kokku saab keeta.